Kõige lõpuks teisendame kaloriteks, kuna toiduainete etikettidel on E energiasisaldus kalorites, mitte W vattides. Horisontaalne liikumine h0 - kui kõrgele tõstate jalutades jalgu t aeg m Teie mass g raskuskiirendus A töö N - võimsus h0 = 0,08 m A = m g ho t = 10 sek A = 68 9,8 0,08= 53,312 J g = 9,8 m/s2 Akogu = n A m = 68 kg Akogu = 53,312 10 = 533,12 J n = 10 sammu N=A/t A= ? N = 533,12/ 10 = 53,312W N=? E = 533,12 / 4,2 = 127 cal Vertikaalne liikumine h1 - trepiastme kõrgus (m) n1 - trepiastmete arv g - raskuskiirendus h1 = 0,4 m h = h1 n1 n1 = 10 astet h = 0,4 10 = 4 m
Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk =Tihedus(kg/m³) Archiemedese V=Ruumala(m³) Seadus, ehk Fü N Fü=·g·v Fü=üleslükkejõud(N) Üleslükke jõud g=9,8(N/Kg) Tihedus Kg/m³ =m/v m=mass Kasutegur %(J) =Akas/Akogu·100% =kasutegur(%) Akas=kasulik töö(J) Akogu= kogu töö(J) Kordsed ühikud: T(tera)=10¹² G(giga)=10 M(mega)=10 k(kilo)=10³ h(hekto)=10² da(deka)=10¹ d(detsi)=10¹ c(senti)=10² m(milli)=10³ (mikro)=10 n(nano)=10 p(piko)=10¹²
optiline tugevus D=1/f, dpt fookuskaugus f=1/D, m tihedus ρ= m/V mass m=ρV ruumala V=m/ρ kiirus v=s/t teepikkus s=vt aeg t=s/v keskmine kiirus v=s/t) Võnkesagedus ν=1/T raskusjõud F(r)=mg, N kehakaal P=mg, N rõhk p=F/S vedeliku ja gaasi rõhk p=ρgh üleslükkejõud F(ü)=ρgV mehaaniline töö A=Fs võimsus N=A/t kineetiline energia K=mv(2)/2 potensiaalne energia Π=mgh kasutegur η=Akas*100%/Akogu,
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega ja protsessi kestvusega. m = k * I *t ( Q = It ) VALEMI...
Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4
TÖÖ · Töö tehakse siis, kui keha liigub jõu mõjul. · Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA · Energia keha võime teha tööd · Kineetiline energia liikuva keha energia ( sõltub kiirusest ja massist ) · Potentsiaalne energia vastastikumõju energia ( sõltub kehade vastastikusest asendist ) · Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei...
kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l m töö A A=F*s J võimsus N N=A/t W kasutegur =Akasulik/Akogu kineetiline energia Ek Ek=m*v2/2 J potentsiaalne Ep Ep=m*g*h J energia soojushulk Q, q J sulamissoojus =Q/m J/kg aurustumissoojus L L=Q/m J/kg erisoojus c Q=c*m*(t2-t1) J/(kg°C) voolutugevus I I=q/t , I=U/R A
A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia muutumine-lennuk kukub alla POT-KIN, lennuk tõuseb lendu KIN-POT, pendli võnkumine POT-
e d 10 e 20 h 30 Ak Err:509 Ar Err:509 Akogu Err:509 V Err:509 S Err:509 mark hind kogus maksumus muud kulud materjal LP02 2400 Err:509 Err:509 50% värv V103 45,8 Err:509 Err:509 materjali ja värvi maksumus Err:509 maksumus kokku Err:509
Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0kraadi juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. = - 0 0t Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks. N=A ; N=JU ; N=I2R ; N=U2 t R Võimsuseks nim.ajaühikus tehtavat tööd. Juhis eraldub võimsus 1W, kui elektriväli teeb juhis 1sek jooksul tööd 1J.
arvutamise alused: maksimaalne koormus. fikseerimisseadmete staatilise tugevuse arvutus FT tõmbejõud vardas =Akas/Akogu=(Akogu-Akodu) / Akogu < 1 13) Mida iseloomustab mehhanismi vähendatud ohutusteguriga. Tehakse ka seadme FG - lasti kaal max=(FlastH)/(FsaH)=[FlastH(1-a)t]/ tööreziimi grupp? TTS erinevatel (kraana) stabiilsuse kontroll kõige Fn normaaljõud [Flast(1-)aH]=[(1-a)t]/[(1-)a] mehhanismidel võib olla erinev tööreziim
Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J) 2. = (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20. HOOKE'I SEADUS Fe N Fe= k x L k - keha jäikus (n/m) L - pikkuse muut (m) 21. VOOLUTUGEVUS I A I= q / t q- laeng , t-aeg (s) 22. PINGE U V(volt)
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
A= 2 A Võimsus Töö ja energia N= = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine = r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine = = või = 2f t r
2 · · Potensiaalne energia E p = mgh · r ringjoone raadius, (m) · Kangi seadus · T ühe tiiru sooritamiseks kulunud aeg, (s) F1l1 = F2 l 2 Akasulik · Kasutegur Akogu Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene
- Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise- ja potentsiaalse energia summat. E= K+π ; E- mehaaniline koguenergia [1J], K- kineetiline energia [1J], π- potentsiaalne energia [1J]. 23.Mida nimetatakse kasulikuks tööks? - Kasulikuks tööks nimetatakse tööd mille tegemiseks antud seadeldis on konstrueeritud. 24.Mida nimetatakse kasuteguriks? - Kasuteguriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kui suure osa kogu tööst moodustab kasulik töö. η=Akas/Akogu * 100% ; η- kasutegur(ühikuta), Akas- kasulik töö [1J], Akogu- kogu töö [1J].
Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki Mis on kasutegur? lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 isepidurdav süst.) Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks Masinates käsutavate materjalide loetelu. lõikepinnast eemale
13. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). mA = F2*l; mb = F1*l F1 F2 A B l 14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk
Akasulik R m = ( )kq = ( )kIt (Faraday I = ( 100% ) Horisondiga kaldu visatud keha võrrand) seadus) Akogu liikumine: 2N + 1 m U = RT (N aatomite m1 M 1 n 2 T = t + 273 v 0 x = v 0 cos ( - nurk 2 M = (Faraday II seadus)
Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole: ak = v 2/ r ehk ak = 2 r.
vastastikmõju tõttu. Ep=mgh. Nr 18. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Keha energia on jääv. Energia ei saa tekkida ega kaduda. See võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehaaniline võimsus on töö tegemise kiirus. See näitab palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsuse tähis on N ning ühik on [W]- vatt. N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala.
temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter iseloomustab keha soojuslikku olekut. Nkasulik Akasulik Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kasutegur ɳ ɳ= · 100 ɳ= ·100 Nkogu Akogu kogu tehtud tööst q Voolutugevuseks nimetatakse laetud voolutugevus I I= 1A ampermeeter osakeste kogu laengu ja juhi ristlõike t läbimiseks kulunud aja suhet. A Elektriliseks pingeks nimetatakse suurust,
nimetatakse kogu tööks. Kogu töö on alati suurem kasulikust tööst, sest sellele lisandub töö, mis kulub takistusjõududele ja mehhanismi enda raskuse tõstmisele. Iga masinat, mille abil tööd tehakse iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, millise osa kogu Akas tööst, moodustab kasulik töö protsentides. Valem: 100% Akogu Akas on kasulik ja Akogu on kogu töö (1J). X klassis õpitakse füüsika II kursust: Indrek Peil „Füüsika X klassile Mehaanika“ järgi. Peale õpiku tuleks igaühel omada Märt Kask, Madis Reemann „Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile“ (vajalik kolm aastat) Füüsika II kursuse võimalused saada hindeid on järgmised: 1. Mehaanilise liikumise osast teooria vastamise hinne. (§2.1;§2.2; §3.1;§3.2) 2. Lahendada ja esitada määratud tähtajaks kodutööna ülesanded ÜK 1
49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55. Mis on võnkeamplituud? Ühik. VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve. Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter. 56
Jõumomendiks M nimetatakse mõjuva jõu F ja jõu õla l korrutist: M = F . l . Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek esineb vabal langemisel, sest siis puudub nii alus kui riputusvahend. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk , ühik 1 m/s. vk = l / t = s / t. Sirgliikumisel l = s . Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund
pöördumatu protsess, difusioon, aurustumine (gaas ja aur), kondensatsioon (udu), agregaatolek, sulamine, tahkestumine, õhuniiskus, pindpinevus ja pindpinevusjõud; oskab kasutada seoseid: 3 m E = kT pV = RT p=nkT; k 2 ; T =273 + t; M ; Q = U + A ; termodünaamika II A T - T2 = kas = 1 Akogu T1 ; Q = c m t ; Q = L m ; Q = m Q = r m printsiip; kus: p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi absoluutne temperatuur, t gaasi temperatuur Celsiuse skaalas, m gaasi mass, M gaasi molaarmass, R gaasi universaalkonstant, U siseenergia muut, A gaasi poolt tehtud töö, soojusmasina kasutegur, Q soojushulk, c erisoojus, m mass, t temperatuuri muut, sulamissoojus, L aurustumissoojus, r - kütuse kütteväärtus.
raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja kogutakistuse suhtega. E I= (NB! Valemis on E, tegelikult peab olema E) R+r Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Voolutugevus I A Pinge U V Takistus R
¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗ N hetk = ; N keskmine = kogu = = F ∙ ⃗v dt t kogu dt 20. Konservatiivsete jõudude töö kinnisel trajektooril (põhjendada). Mis on energia? Energia jäävuse seadus? Konservatiivsete jõudude töö mööda kinnist trajektoori on 0.
Triikraud 1200 Teler 57 Arvuti 200 Tolmuimeja 400 Elektriküte (100 m2) 4000 Sooja vee boiler 1200 Raadio 10 südame võimsus olenevalt olukorrast 1,5 W - 15 W • Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = (Akas/ Akogu)*100 %. • Kogu töö sisaldab endas ka tööd mis läheb erinevate takistavate jõudude vastu tehtavaks tööks. • suletud süsteem – keha on vastastikmõjus ainult süsteemi siseste kehadega (soojusülekanne, elektrilaengu ülekanne jne) termos • avatud süsteem – keha on vastastikmõjus lisaks süsteemi sisestele kehadele ka süsteemi väliste kehadega. avatud termos • Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi
N = = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia Perioodiline liikumine
Triikraud 1200 Teler 57 Arvuti 200 Tolmuimeja 400 Elektriküte (100 m2) 4000 Sooja vee boiler 1200 Raadio 10 südame võimsus olenevalt olukorrast 1,5 W - 15 W · Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = (Akas/ Akogu)*100 %. · Kogu töö sisaldab endas ka tööd mis läheb erinevate takistavate jõudude vastu tehtavaks tööks. · suletud süsteem keha on vastastikmõjus ainult süsteemi siseste kehadega (soojusülekanne, elektrilaengu ülekanne jne) termos · avatud süsteem keha on vastastikmõjus lisaks süsteemi sisestele kehadele ka süsteemi väliste kehadega. avatud termos · Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi
Kapillaarsuseks nimetatakse vedelikutaseme muutumist peenikestes torudes (kapillaarides). Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Katse ehk eksperiment on looduse uurimise aktiivne vorm. Katseks nimetatakse mingi nähtuse uurimist, kui see kutsutakse kunstlikult esile või kui selle kulgemisse sekkutakse. Katse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Öeldakse ka, et katse on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA.
tööst. Kasulik töö on see töö, mille tegemiseks masin on konstrueeritud ja milleks teda kasutatakse. Igas mootoris ja masinas on kasulik töö alati väiksem kogu tehtud tööst, sest masinale antud energiast läheb osa hõõrdejõudude ületamiseks ja masina osade liigutamiseks. Masina või mootori kasuteguriks nimetatakse kasuliku ja kogu tehtud töö suhet väljendatuna protsentides. eeta =Ak/Akogu ·100%. Nihe. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab liikumise algasukohta lõpp asukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus. Vektori moodul on arv, mis näitab, mitme pikkus ühikuga võrdub nihe. Vektoritega ei saa teha matemaatilisi tehteid vaid neid tuleb joonistada graafiliselt. Võib esineda juhus, kus trajektoor on olemas, aga nihe on null juhus kus liikumine algab ja lõpeb samas punktis.
t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek 2 E p mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t mv mv 0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia 100% Akogu M F l Jõumoment Töö ja energia mvr mv0 r M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine või 2f t r
N F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek 2 E p mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t mv mv 0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia 100% Akogu M F l Jõumoment Töö ja energia mvr mv0 r M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine või 2f t r
Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E = . Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas q on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõu määramiseks tuleb mõõta pinge voolu puudumisel. [E] SI =1V . E Ohmi seadus kogu vooluringi kohta I = st voolutugevus I vooluringis on võrdeline R+r vooluallika elektromotoorjõuga E (NB
Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E = . Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas q on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõu määramiseks tuleb mõõta pinge voolu puudumisel. [E] SI =1V . E Ohmi seadus kogu vooluringi kohta I = st voolutugevus I vooluringis on võrdeline R+r vooluallika elektromotoorjõuga E (NB
Juba iidsetest aegadest on inimene tahtnud valmistada masinat, mis teeks pidevalt tööd ilma energiat tarbimata või teeks rohkem tööd kui energiat tarbib. Sellist masinat nimetatakse igaveseks jõumasinaks ehk "perpetum mobileks". Siiani pole seda suudetud valmistada ja seda peetakse võimatuks. See on ka energia jäävuse seaduse ainus põhjendus. Masina kasulikkust hinnatakse kasuteguri järgi. See näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Kõikides reaalsetes protsessides muutub osa mehaanilisest energiast kehade siseenergiaks, st tõuseb nende temperatuur. Kehad soojenevad tänu hõõrdejõudude ületamiseks tehtavale tööle. Akogu = Akas + Asise , kus Asise on töö, mis tehakse siseenergia tõstmiseks. Siit on näha, et Akas < Akogu, seega ka < 100 %. 7 Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet nimetatakse soojusmasinaks.
annaabi.ee 
