Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei
kujenebki lapsel välja ühes kõne arenguga esimestel eluaastatel, kuigi samad närvistruktuurid on olemas ka paremas poolkeras. Kui juba rääkima õppinud lapsel tekib mingil põhjusel vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, põhjustab see täieliku kõnevõimetuse ehk afaasia. Umbes aasta pärast hakkab laps aga uuesti rääkima. See saab võimalikuks domineeriva keskuse ümberpaiknemisega vasakust poolkerast paremale samadesse ajupiirkondadesse. Selline ümberpaiknemine on aga võimalik kõige hiljem kuni kümnenda eluaastani, hiljem enam mitte. Põhjused võivad olla järgmised: (1).kõneks vajalike närviseoste (neuronaalsete põhimustrite) kujunemine pole hiljem enam võimalik; (2). kõne suhtes mittedomineeriva ajupoolkera vastavad piirkonnad hakkavad selles vanuses täitma teisi funktsioone -- näiteks orienteerumine ruumis, oma keha mõõtmete ja paigutuse tajumine ruumis ümbritseva suhtes
Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa
Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot välistemperatuuri muutusest, signaal jõuab ka kõrgematesse ajupiirkondadesse, kus tehakse otsus sellele reageerida. Soojusbilanss:soojuse saamine peab olema samasuur kui kadu. Soojust saab, kaob 4 viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise ja soojuskiirguse teel. Soojusjuhtivus:soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui on kontaktis. Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Selle efektiivsus nim soojusjuhtivus. Kõikidel materjalidel on erinev soojusjuhtivus
z migratsiooni kohta { Geneetiline programm juhib närviraku kasvamist ja ühendumist muude rakkudega { Õppimisvõime ja mäluga seotud ajupiirkondadesse (hipokampus ja haistesibula ümbrus) tekib elu jooksul uusi närvirakke Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3
Muinasjuttudes käsitletakse kadeduse, viha, väiksuse, häbi ja tõrjetuse tundeid viisil, mis laseb lapsel uskuda, et neis on võimalik üle saada. Juba enne sündimist mõjutavad last muusikalised elemendid. Muusika juured on nn visuaalsustunnetes ehk kehatunnetes, mis sünnivad organismi sellistest talitlustest nagu hingamine, näljatunne ja selle leevenemine, pulsi kiirenemine ja aeglustumine. Esimesed olulised emotisoonaalsed hääled ladestuvad sügavatesse ajupiirkondadesse. Külmavärinaid tekitav muusika aktiveerib aju süvapiirkondi. Muusikalised fraasid meenutavad kogemuse väiksemaid ühikuid, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Muusikal on seega seos meie varaseimate füüsiliste ja psüühiliste kogemustega ning selle juured on meie oma keha talituses. Muusika pakub tunnetuslikke struktuure, milles saab tundeid turvaliselt kogeda ja kujundada. Muusika õppimine ja harrastamine teevad võimalikuks helimaailma valitsemise ja
Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt otsajuga. Hüpotalamus on seotud ajuripatsi ehk hüpofüüsiga – sellel kaks sagarat. Taalamuse funktsioon: selleks närvirakkude kehade kogumikuks, mida läbivad kõik tundlikkust juhtivad juhteteed v.a haistmine. Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1. väljaspool seljaaju spinaalkambrionis; 2. puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid
need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestusd uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria - Igasuguse info omandamisel talletatakse mitut sorti mälestusi ja need talletatakse erinevatesse ajupiirkondadesse - Teooria jagab mälestused: autobiograafilisteks, semantilisteks/faktilisteks, üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) - Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. …. - Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erinevalt. Rekonsolideerimise teooria - Mälestused koosnevad mitmest jäljest (neutraalsest substraadist). Sageli mälestusi
asjad, ja end lati alt läbi saada. need inimesed polnud piisavalt virged ega motiveeritud. Teine grupp, et tulemus on väga tähtis ona see on nende elus väga tähtis, ja sooritus pole ka väga hea. väga virged, ja väga motiveeritud, aga tulemus polnud hea sest ärevus ja stress ja see surve on liiga suured. Jõudlus langeb ja ressursid saavad otsa. Aju osa on ülekoormatud ärevuse ja erutusega. Kui aju piirkonnas muutub erutus tugevaks, hakkab ta valguma ka teistesse ajupiirkondadesse, ja seetõttu erutub ka see aju osa mis poleks pidanud erutuma. Kui inimene rahuneb, siis erutus liigub tagasi sinna erutuse punkti ja inimene rahuneb ja meenuvad ntks eksami õiged vastused. Ja keskmine grupp, kes pidasid sooritust oluliseks, aga mitte ülemäära. Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega. Mängib kaasa ka ülesande tüüp v ülesande omadused. Rasket ülesannet sooritan paremini kui olen natukene vähem erutanud. Kui on keeruline ülesanne ja see eitlus on
asukohas neokorteksis. • See seletab, miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt autobiograafilisi sündmusi meenutatakse ja need salvestatakse uuesti faktilisse või üldisesse mällu – seega
Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda
- Nägemine on kõige paremini uuritud meel - Kepikesed (jämedad jooned, must-valge, 120 milj rakku, kõige tundlikum hämaras, perifeerias, öösel) - Kolvikesed (koonused) (peened detailid, värviline (3 tüüpi), 6-7 mln rakku, kõige tundlikum eredas valguses, tsentraalne, detailne) - Eelised – värvipimedatel on pimedas eelised Magno- ja parvotsellulaarsed juhteteed … viivad erinevatesse ajupiirkondadesse. Segregeerumine: - V1/V2: primaarne nägemisala. Nägemisinfo esmane töötlus (nii värv, vorm kui liikumine). Kahjustus -> inimene on pime. - V3: objektide (eriti liikuvate objektide) kuju/vorm, 3D-lisus - V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine Juhteteed ei tööta isoleeritult vaid suhtlevad omavahel. 2 juhtetee süsteemi: - Tegutsemise tee – tuleb suurtest magnorakkudest ja läheb esmaste nägemisväljade
Ka on teada rohkesti juhtumeid kui inimesel on mõni haige siseorgan eemaldatud või asemele opereeritud mõne teise inimese siseorgan, siis vastavalt sellele on opereeritaval inimesel midagi mälust kustunud või saanud uusi mälestusi, mis ei ole tegelikult inimese enda omad. See viitab sellele, et inimese mälu ( ja seega mingilmääral ka teised psüühika aspektid ) on „talletunud“ ka erinevate organite närvikudedesse ( näiteks südamesse ), mitte ainult ajupiirkondadesse, kuid mis on siiski ajuga ühenduses. See kõik vihjab sellele, et väljad võivad eralduda peaajust või kogu närvisüsteemi ulatusest ainult osaliselt ( piirkondadest, mis on seotud ainult teadvuse ja psüühikaga ). Seda näitavad SLK-nähtused, mille korral inimese teadvus ja psüühika eksisteerivad ilma kehata. Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlaine füüsika Valgus on elektromagnetlaine ehk elektrivälja ja magnetvälja üksteise muutumise levimine ruumis
annaabi.ee 
