saj), kirjeldas otsese taju teooriat, st kõik mis me tunnetame, tuleb otsese taju kaudu psüühikasse. Ülalt-alla töötlus teooria - Richard Gregory, tajume midagi selle põhjal, mis teadmised on meil olemas vms. Väliskeskkondlik info, mis saabub, ei jõua psüühikasse sellisel kujul nagu peaks, vaid aju moonutab seda. 17. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? 1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid 2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.
3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7
vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. Kui suur on töömälu maht? Töömälu mahutab ainult ühe ühiku L9 infot korraga. (stseeni) Millised on töömälu L9 ajumehhanismid? Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse Milliseid töömälu ülesande efekti ning mitteseotud kõne efekti soorituse efekte see mõjutab ning töömälu ülesande sooritusel. kuidas? Mis on fenomeniline teadvus, Fenomeniline teadvus (phenomenal ÕO10a juurdepääsuteadvus ja consciousness) - vahetu kogemuslik
) Alt-Üles Üksikud detailid, mis muidu tervikut ei moodusta. ( ühe erineva tähe leidmine teiste seast ühe erinevuse põhjal.) Ülevalt-Alla ( tuttava leidmine rahva hulga seast mitme tunnuse alusel.) Alt-üles töötlus otsese taju teooria Ülevalt alla töötlus mitteotsene teooria, akna video 24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? 1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid 6 2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega?
aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks Kui suur on töömälu maht? Töömälu mahutab ainult ühe ühiku infot L9 korraga. (stseeni) Millised on töömälu ajumehhanismid? Töömälu ei ole aju eksklusiivses osas L9 lokaliseeritud kuid see nõuab konkreetse närviahela aktiveerimist. See algab eelfrontaalse ajukooreni aktiveerumisest, ajulapinnast, mis osaleb keeruliste käitumiste kavandamises,
19. Mis on ja miks tekib tahtmatu tähelepanu? 20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel. Paralleelne ja järjestikune töötlus. 21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma
stiimulite teadvustamine). [See on täidesaatev töömälu komponent?] (sisemine-väline) Sisemine – varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine) Väline – avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll. Ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud
Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning millised tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate
· Tähelepanu kattub osaliselt töömälu ja teadvuse mõistete ning substraadiga Võib olla nii välja suunatud (sensoorne) kui sissepoole suunatud (ideaalne). Samuti on tähelepanu selektiivne, valides omastatavat infot mitme võimaliku teabeühiku hulgast. Ehk tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? · Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse
Jagatud– mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). Liigid sisemine-väline: Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole
Kui paanikahood on tõelised valehäired, siis peaks neid igaühel tekkima. Miks seda ei juhtu? Miks osad inimesed kardavad kodunt välja minna? Uurimused näitavad, et paanikahooge kogevad inimesed elavad neid raskemini üle väljaspool kodu ja avalikkuse ees ning selle olukorra leevendamiseks püüavad nad vältida olukordi, mis neile piinlikkust valmistab (Chambless & Gracely, 1989). Ravimata paanikahood tugevnevad aja jooksul. Arvatakse, et sel juhul muutuvad ajumehhanismid tundlikumaks nende keskkonnategurite suhtes, mis normaalselt hirmureaktsioone käivitavad. Selle tulemusena tekivad mitte kontrollitavad hirmureaktsioonid, vaid paanikahood (Rosen & Schulkin, 1998). Teisiti öeldes näivad paanikahood valehäiretena, sest on põhjustatud liiga tundlike hirmudetektorite poolt. Paanikahoogude ravimine infoga Paanikahooge kogevad inimesed on nende pärast tüüpiliselt nõutud ja tugevasti häiritud, uskudes,
Emotsioonide neurobioloogia ja neuropsühholoogia väljavaated Emotsioonide kahetisus tuleneb evolutsiooni ja igapäevase elu ajaskaalade vastuolust • Emotsioonile eriomane neurobioloogia • Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” • Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks • Emotsioonide keemiline neuroanatoomia • … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda • Terviklik emotsioonide taksonoomia ebasoodsa, kohastuvale vastupidise tulemuse • Emotsiooniliste häirete eritlemine ja integreerimine
Tulving (1985) esitas oma töös "Kui palju on mälusüsteeme?" viis põhjendust paljude mälusüsteemide olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane. Seda evolutsioonilist ebaühtlust peegeldab ka inimese mälu kui loomulik nähtus. 3. Aju uuringud on näidanud, et erinevate keskkonnastiimulite jaoks eksisteerivad erinevad ajumehhanismid. 4. Enamus oletusi vaimsetest protsessidest on valed ja vajavad asendamist paremate teooriatega. 5. Sügavalt erinevad õppimis- ja mäluprotsessid on ühe ühtse mäluteooria haardeulatusest väljaspool. Endel Tulving: Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu Tulving: Kõige paremini võtab inimese keerukust ja adaptiivsust arvesse kolmeosaline mälu klassifikatsiooni süsteem. Selle kohaselt eksisteerib protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu
annaabi.ee 
