kunstivorm, mille algne tegevusala hõlmas peamiselt (loodus) keskkonda. Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni. Maastikukunst põhineb installatsioonidel ja on tihti tihedalt seotud keskkonnaga, kuhu nad rajatakse. Kuigi oluline on teose füüsiline tajumine, näeb enamus publikust (ajalikke) töid ikkagi vaid (ajatute) fotode vahendusel. Taiesed on tihtipeale olnud suuremõõtkavalised, mis on üks kunstivoolu suhteliselt suure populaarsuse põhjuseks kunstnike seas antud kunstivorm on andnud kunstnikele võimaluse teostada suuremaid töid, kui kui üheski galeriis mugavalt eksponeerida saaks ( Wikipedia , Land art). Kättesaadavas kirjanduses on maastikukunsti jaotatud mitmeks erinevaks kategooriaks land art, earthworks, keskkonna- ja ökoloogilinekunst. Suuremahuliste
oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine
oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu ,,Maailma asemel", millest vahest leidubki Kareva uue laadi viljakam osa. Doris Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine
Tal oli kindel arvamus ja disaine ta ise kangast välja ei lõiganud, seda tegid töötajad. Coco tegi vaid lõpp- viimistluse. (KLIPP c&s 41.50) Oma eluaja jooksul armastas ta vaid ühte meest, Arthut Chapelit, kui üheöö suhteid ja armukesi oli tal aga palju. Ta suhtles ka teiste ajalukku läinud inimestega: Stravinskiga, Cocteauga, Dali, Churchilliga, Picassoga. Gabrielle Bonheur "Coco" Chasnel suri aastal 1971. Looming Ta on kuulus oma ajatute disainide, kaubamärgi, kostüümide ja väikese musta kleidi tõttu. Aastal 1925 disainis ta praeguseks kurikuulsa Chaneli kostüümi, milleks olid kraeta ja kehasse mitte töödeldud jakk ja üle põlvede, kuid mitte maani, seelik. Juba noorena jälgis ta teiste riideid. Peamiseks oli lihtsus, mugavus. Ülepaisutatud rõivad ja kleidid talle muljet ei pakkunud. Ta tahtis luua midagi uut, kuid poolehoidu see kohe ei leidnud. Tema disaine peeti odavaks, vasutvõetamatuks
Seagram Buildingu? Mida uut tõi see arhitekt USA-sse? Mies van der Rohe, modernistmist sai ainuvalitsev suund, juhatas sisse sõjajärgses Ameerikas sisse terve ajastu, mis kannab edasi arhitekti senise napi mõõdetud,kuid mugava loomingu pitserit. Avarad klaaspinnad, valgusküllased ruumid, napid, ent heleda aknaga esteetiliselt kontrasti viimistletud seinad 38. Kes USA arhitektidest lõi 1950ndatel-1960ndatel aastatel ajatute massiivsete vormidega ehitisi? Nimeta Saaremaal sündinud arhitekti olulisemad ehitised. Millised arhitektid olid tema loomingustmõjutatud? Louis Kahn. onas Salk Institute (USA, California), Ayubi Meditsiinikeskus (Dacca). Tema loomingust olid mõjutatud Le Corbusier, A.Aalto, E. Saarinen. 39. Milline uus arhitektuuriline vorm tuli kasutusele 1950ndatel aastatel? Mis on selle nimi? Kes ja kus on seda kasutanud ka Eestis
18) Mis on metafüüsika? Sõnasõnalises tähenduses- kõik mis järgneb füüsikale. Tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. 19) Mis on ratsionalism? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste
Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast (“Maailm on muinasjutt”). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse “etnosümbolistlik” luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses “etnofuturistlikuga”, mis muudab 6
Paratamatult on õpetaja isiksus õppeprotsessis tugevaks mõjutajaks. See tähendab, et ühest küljest on meil värskete ideedega õpetajad, kes oskavad toetada ja püüavad kaasata õpilasi aktiivsesse õppeprotsessi ning lähtuvad lapse vajadusest; kelle eesmärk on kasutada innovatiivseid ja uusi õppemeetodeid nagu diskussioon, väitlus, ajurünnak, rollimängud, intervjuu, stimulatsioonid. Teisalt on aga meil endiselt õpetajaid, kelle tunnid piirduvad ajatute meetoditega, nagu loeng, töö õpikuga, vestlus, küsitlus ja individuaalne töö. Väide, et õpetajad ei saa kasutada uuenduslikke lähenemisi, kuna neil on vaja õppekava täita, on vaid väheses osas tõene, sest õppekava sees on õpetajad siiski oma meetodites vabad. Õppekava muidugi peab olema ja sellest tuleb kinni pidada, aga jääda kinni väitesse, et õppekava ei lase ühte või teist meetodit rakendada, on liialt pealiskaudne.
ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. METAFÜÜSIKA. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada. Metafüüsika on olemisõpetuse osa mis tegeleb olemisega enne ja pärast surma või enne maailma loomist. Metafüüsika (kr meta = üle) see, mis jääb väljapoole füüsikat
Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast ("Maailm on muinasjutt"). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse "etnosümbolistlik" luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses "etnofuturistlikuga", mis muudab kinnitused küsimusteks ja ühese identiteedi mitmuslikuks
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine
hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid. Elmo Nüganen lavastab maailmaklassikat kui ka eesti klassikat, nendes tõlgendustes tegeletakse ajatute teemadega nagu armastus, lunastus, ideaalid, tegelikkus jne ning rõhutatakse üldinimlikke nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi. Lavastajana lähtub ta eelkõige näitlejast. Üks suund tema lavaloomingus on vabale ja vaimukale näitlejamängule rajatud
Kas aeg ilma muutumiseta on mõeldav Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivne, põhinedes üksnes meelepettel? Metafüüsika.Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Epistemoloogia.Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine
tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest Kirjandusteost ie saa hinnata kunstilise taseme ajatute/universaalsete kriteeriumite järgi Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude teiste tekstide hulgas (religioossed, teaduslikud, filosoofiliseds, juriidilised jne), mis on loodud mingi ajastu (aeg ja koht) spetsiifiliste tingimuste poolt. Kirjandustekstides hulk erinevaid vastuolulisi hääli, peegeldavad ajastu dominantseid ja marginaalseid (allsurutudu) diskursusi. Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele kirjandusteostele: mitte
iseloomulik, kui nad on olevad. Mis teeb ühe asja olevaks? Tähtis on ka asjade ontoloogiline staatus, näivad ja tegelikud asjad. Küsitakse metatasandi küsimus- mis on olemus? Metafüüsika- tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Ontoloogia ja metafüüsika tegelevad küsimustega oleva olemuse kohta, oleva olemise kohta, olemuse loomuse kohta. 101. Selgitage Platoni ideede-teooriat Ideed ei ole midagi muud kui arheotüübid
tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest Kirjandusteost ie saa hinnata kunstilise taseme ajatute/universaalsete kriteeriumite järgi Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude teiste tekstide hulgas (religioossed, teaduslikud, filosoofiliseds, juriidilised jne), mis on loodud mingi ajastu (aeg ja koht) spetsiifiliste tingimuste poolt. Kirjandustekstides hulk erinevaid vastuolulisi hääli, peegeldavad ajastu dominantseid ja marginaalseid (allsurutudu) diskursusi. Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele kirjandusteostele: mitte
annaabi.ee 
