ta suure majandusliku tähtsusega köögivili ka tänapäeval. Toiduks tarvitatakse talisibulal peamiselt ruljaid lehti nagu hariliku sibula pealseidki. Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne idanemistemperatuur on 1820°. Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures,
Jõululilled Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled, mille valik ja päritolugeograafia aina avarduvad. Mõned neist on olnud eriti hinnatud, sest õitsevad täpselt jõulude ajal, nagu kristusekroon, jõulukaktus, fuksia. Amarüllist ehk ratsuritähte on püütud ka ise kasvatada ja ilusaid suuri õisi õigeks päevaks ajatada. Paarikümnel viimasel aastal kuulub jõulude juurde jõulutäht ehk kaunis piimalill ehk poinsettia, mida ostetakse jõuluajaks poodidest. Kuigi jõulutähe erksad lehed võivad olla ka roosad, kollakad või valged, on muidugi punaseleheline vorm jõuludeks eelistatud. Jõulutähed kuuluvad Ameerikas jõulude juurde alates aastast 1828, Euroopasse jõudis see Mehhikost pärit lill hiljem, kuid näiteks kunstlilledest ukse- ja kuusekaunistusena on see tänapäeval väga sagedane
Eelajatamisel võib kaste juurutusruumis hoida seni kui võsud on 8-10 cm pikad. Istutamisel peab sibulate alla jääma 3-4 cm substraati, peale aga talvel 6-8 ja suvel 10-12 cm. Istutamise ajal peab substraat olema suhteliselt toitainete vaene ja hästi vett läbilaskev. Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti. Väga hea tulemuse saame väetise Osmocote 14-14-14 kasutamisel 1-1,5 kg/m³ kohta. Lühema varrega liiliad võime saada, kui hoiame öösiti veidi kõrgemat temperatuuri kui päeval. Lõikeõite koristamine ja säilitamine: Vartel 10 ja enama nupuga peab olema värvunud 3, 5-10 nupuga 2 ja kuni 5 nupuga
Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi[5]. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel ajatada[4]. Ainüksi Windsori palee aias kasvatati 3000 taime kuningliku perekonna ja õukonna tarbeks[5]. Ravimtaimena Ravimiks kasutatakse õitsemise ajal korjatud maapealset ürti. Peamiseks toimeaineks on rutiin, mida õitsemisaegsetes lehtedes on kuni 0,13%, lisaks mitmesugused värvust andvad flavonoidid ja karotinoidid, eeterlikud õlid, saponiinid ja C-vitamiin. Aaskannikese ürti kasutatakse kroonilise psoriaasi, paisete ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel
Intressinõude täitmiseks, kui see tekib maksukohuslasel, peab maksuhaldur esitama intressinõude ja kui kohustus tekib maksuhalduril peab intressinõude esitama ka maksukohuslane. Maksukohuslasel on intressinõude esitamiseks aega 2 aastat ja intressinõue tuleb täita 15 päeva jooksul selle saamisest. Intressimäär on 0,06% päevas, aastas ligi 22%. AJATAMINE: Kui maksukohuslasel tekib probleeme maksuvõla tähtaegse tasumisega, tuleks maksuvõlg ajatada. - Maksuvõla tasumise ajatamiseks peab maksukohuslane esitama maksuhaldurile motiveeritud taotluse koos ajagraafikuga. - Maksuhaldur vaatab taotluse läbi ja aktsepteerib selle, lükkab põhjendusega tagasi või aktsepteerib osaliselt ( maksuhaldur saab graafikut muuta). - Ajatatud maksuvõla intressimäära võib maksuhaldur vähendada kuni 50%. 11
perioodil ning ajatamise perioodi pikkust ja igakuise maksete suurust. Ajatamistaotlusele tuleb lisada füüsilise isiku puhul tulude ja kulude arvestus taotletava ajatamisperioodi kohta ning juriidilise isiku puhul möödunud perioodi majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg Äriregistrile ja maksuhaldurile pole veel saabunud ning rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. Maksuhaldur ei saa ajatada kinnipeetud tulumaksu, kohustuslikku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmaksete võlga, kaasa arvatud ka nende maksude ja maksete intressivõlga. Juhul kui maksukohustuslane ei täida ajagraafikut või ei tasu jooksvaid makse on maksuhalduril õigus tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks, tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine ning arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi täies määras. Kui maksuvõla tasumise
Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku hüatsindisortide eellane ise on kuni 20 cm kõrgune väikeste õite ja hõredate õisikutega taim, mis toodi Euroopasse 16 saj. Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka lihtne ajatada, mis võimaldab õieilu nautida talvekuudel. Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint võib olla kauniks jõulukingiks sõpradele. Parim mugulate mahapaneku aeg Eesti oludes on august september. Parimaks talvitumiseks on soovitav pärast pinnase külmumist hilissügisel hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi. Hüatsindi ajatamine on kerge ettevõtmine ka asjaarmastaja jaoks
haldurile intressi nõude 2 aasta jooksul nõude õiguse tekkimisest. Maksuhaldur on kohustatud nõude rahuldama 15-ne päeva jooksul. Intressimäär on 0,06% päevas! Üldjuhul on intressimäära arvestused aasta perioodis. Intressimäära 0,06% kohaselt on aastaseks intressimääraks 22%. 6.2 MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE (§111-112) Kui maksumaksjal on tekkinud maksuvõlg on tal võimalus selle tasumine ajatada ehk edasi lükata. Ajatamise protsess – tähendab maksukohustuslase võimalust esitada maksuhaldurile motiveeritud taotlus koos ajagraafikuga ajatada maksuvõla tasumine. Rakendades kaalutlusõigust maksuhaldur kas aktsepteerib taotluse, lükkab selle tagasi või võtab täitmiseks muudetud kujul. Ta aktsepteerib osalisel kujul ja muudab maksegraafikut. Otsus tuleb teha 20 päeva jooksul taotluse saamisest.
Kuigi taim pärineb soojalt maalt, idaneb ta meie tingimustes juba 2-3oC juures, tõusmed taluvad isegi külma. Petersell idaneb vaevaliselt, varase saagi tarbeks peaks idandamist läbi viima siseruumides. Varase peterselli saamiseks võib katsetada ka hiliskülvi: seemned külvatakse maha augusti lõpus või septembri alguses, veidi sügisel kinni katta. Kevadel see-eest ootavad meid atsakad taimed. Rohke saagi saamiseks tuleb peterselli külvata maha kogu suve jooksul. Peterselli juurt sobib ajatada toas potis (4- 5 kaupa ca 12-14cm läbimõõduga potti). 10-12cm pikkused juured istutatakse mulda või turbasse juba veebruaris või märtsis. Esialgu hoitakse pimedas ruumis (kasvõi esikus) 12-14oC juures. Pärast esimeste lehtede ilmumist asetatakse valguse kätte toatemperatuuri juures. Kastmine peaks olema mõõdukas ja ka väetada tuleks nõrga karbamiidi või nitroammofoska lahusega.
alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. 52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. 53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse? Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha/kustutab: Juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega
Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada? Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. §107 (1) 52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuvõla ajatamine on see, kui makseraskustes maksukohustuslase ei pea maksma mingi aeg võlga, kui ta on selleks loa saanud. Tingimused: varaline seisund, majandusnäitajad, varasemad maksukohustuste täitmised, ajatamise otstarbekus, tagatise olemasolu. §111 (1);(2) 53. Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse? Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle
maksuotsuse kohta sätestatust. (MKS § 107 lg 4) Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt MKS §-dele 120–127. (MKS § 107 lg 5) 52. Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada? Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. (MKS § 111 lg 1) Maksukohustuslane esitab maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. (MKS § 111 lg 2) Riiki, valda või linna pankrotimenetluses esindav maksuhalduri ametnik võib
■Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. ■ Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. ■ Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. ■ Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. ■ Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ( PankrS § 35)
kõrvaldajal. Kkloa andja kontrollib 15 päeva jooksul esitatud kktasu arvutuse õigsust, kui nõustub sellega, siis arvutuse kktasu maksmise alusena ning väljastab makseteatise. Kui kkkasutaja on tasu 21 ära maksnud, teeb kkloa andja talle kirjaliku ettekirjutise hoiatusega, et kui ei maksa, siis luba peatat. Kkteenistusel on õigus kktasu maksja taotlusel ajatada tema kktasu võla tasumine. Kktasu võla tasumise ajatamine ei vabasta kktasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest. Ruumiline planeerimine Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumil e territoriaalplan on demokraatlik,
teostanud aktsionäri vahel. Seega tekib olukord, kus aktsiate müüjal on sõlmitud samade aktsiate müümiseks kaks lepingut - nii esialgne leping ostjaga kui ka teine leping ostueesõigust teostanud aktsionäriga. Mõlemad lepingud loetakse sõlmituks samadel tingimustel. Ainsaks erandiks on müügihinna tasumine juhul, kui see oli esimeses lepingus ajatatud, kuna vastavalt VÕS-i § 248 lõikele 1 saab ostueesõiguse teostaja teises lepingus ostuhinna tasumist ajatada üksnes juhul, kui ta annab müüjale tagatise Ülaltoodu puudutab aktsiate võõrandamise kohustustehinguid ehk võlaõiguslikku poolt. Lisaks sellele on küsimus ka käsutustehingutes ehk asjaõiguslikus olukorras. Ostueesõiguse eesmärk on anda aktsionäridele võimalus välistada kolmandate isikute aktsionäriks saamine. Seadus seda võimalust täielikult ei taga, vaid paneb seoses sellega aktsiaseltsile täiendavad kohustused. Nimelt näeb ÄS-i § 229 lõige 2
Seega tekib olukord, kus aktsiate müüjal on sõlmitud samade aktsiate müümiseks kaks lepingut - nii esialgne leping ostjaga kui ka teine leping ostueesõigust teostanud aktsionäriga. Mõlemad lepingud loetakse sõlmituks samadel tingimustel. Ainsaks erandiks on müügihinna tasumine juhul, kui see oli esimeses lepingus ajatatud, kuna vastavalt VÕS §-le 248 29 lg 1 saab ostueesõiguse teostaja teises lepingus ostuhinna tasumist ajatada üksnes juhul, kui ta annab müüjale tagatise. Aktsia koormamine ja pärimine ÄS § 232 lg 1 kohaselt võib aktsiat pantida või anda rendile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirjaga võib keelata aktsiate pantimise või rendile andmise või lubada seda üksnes teatud tingimuste olemasolul. Kui aktsiate pantimine on põhikirjaga piiratud, peab selle kohta tegema märke väätpaberite keskregistrisse.
tagaseljaotsuse või kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, sõltumata hagihinnast. (TsMS § 444). Kohtuotsuse täitmine on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga, kuid kohtuotsuses võib määrata ära otsuse täitmise korra, viisi ja tähtaja (vt lisaks TsMS § 445), samuti selle, et otsus kuulub täitmisele viitamatult või kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldatakse hagi tagamise abinõusid. Kohtuotsuse täitmist saab pikendada ja ajatada, muuta täitmise korda ja viisi üksnes kohus, mitte kohtutäitur iseseisvalt. Täitmist reguleerib kohus vaid poole taotusel. TÄIENDAV OTSUS Kui tehtud kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest lahendamata, ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on jäänud märkimata maksmisele kuuluv konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. Sisuliselt on tegemist
annaabi.ee 
