Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kui...
teineteisest siiski väga drastiliselt erineda ei saanud. Neil oli kindlasti ka sarnasusi, näiteks mõlemat ajastud läbis suursugune baroki ajastu. Õukondade suursugusus ei sõltunud ajastust ja ega ka sõjad ei küsinud selleks aega et aset leida. Mind isiklikult paneb imestama kuidas peale baroki ka mitmed teised kunstivoolud ning arhidektuuri erinevad liigid on pidanud vastu erinevate sõjakamate ja vähem sõjakamatele ajastutele, et vastu pidada nii, et ka tänapäeva inimesed on võimelised adekvaatselt sellest jutustama kuna on olemas piisavalt materjale selle kõige tõestuseks. Ka Prantsusmaal jätsid absolutism ja valgustatud absolutism oma jälje.Minu meelest algab absolutism alles kuningas Louis XIII-ga, tema ajal toimus märkimisväärne sündmus generalstaatide viimase kokku kutsumise näol aastal 1614. Ning Prantsusmaa absolutismi ajaloos on mulle kindlasti üheks
kohtame inimesi, kes teesklevad kedagi teist ja üritavad olla paremad, kui nad tegelikkuses on. Sellega nad põhjustavad meelehärmi ja muret teistele inimestele. Petmise ja valega ei ole võimalik elus edu saavutada, ühel hetkel paljastub see nagunii ja see toob kaasa ka ebameeldiva olukorra, nagu juhtus ka raamatu lõpus, kui Don Juan suri. Soovitan seda lugeda ka teistele, sest tegemist on ajatu raamatuga, mis pakub mõtlemisainet erinevatele ajastutele ja erinevatele põlvkondadele. 6. Tsitaadid · ,,Ainult siis saame osa oma esivanemate kuulsusest, kui püüame nendega sarnaneda." (Don Luis) · ,,Nüüdsel ajal pole see enam häbiasi silmakirjatsemine on moodne pahe, ja kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks." (Don Juan)
Tuleb arvestada ka seda, et Saksamaal mängis usk suurt rolli, mida mõistis ka Marx. Asume nüüd Max Weberi juurde, kelle jaoks religioon hoopiski varustab eetilist raamistikku modernse kapitalistliku elulaadi jaoks. Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et niisugune püüe ilmneb kelnerite, arstide, kutsarite, kunstnike, riigiametnike, sõdurite, ristisõdijate, röövlite, hasartmängurite ning kerjuste hulgas ta on loomulik inimkonna kõigi rahvustele ning asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele. Niisugune viis on tuttav vaid uuele lääne maailmale, kuna antud nähtus on hiline. Kapitalism on orienteeritud kaubaturule, mitte poliitilisele lahingule või irratsionaalse spekulatsioonile. Ratsionaalne organisatsioon ei oleks võimalik ilma
vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema võimutahte kontseptsiooni taga peitub väide, et kõigis elusolendites on peamine instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121) Näiteks võib tuua võimu ja keha vahekorra. Tänapäeval näeme, kuidas mingi teatud
Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis: sport antiikajal ja täna Suur osa tänapäeva maailma kultuurist baseerub antiikajal sündinud filosoofial, loodusteadustel, arhitektuuril, kultuuri- ja spordiüritustel. Ühelt poolt on see loomulik järgnev sõltub eelnevast ning tol ajal ei olnud Euroopas teist nii arenenud kultuuri lihtsalt mujalt võtta. Antiik-Kreeka kultuur sai eeskujuks hilisematele kultuuridele ja ajastutele. Vana-Kreeka loodusteadused, filosoofia, religioon ja kultuuritraditsioonid ning iluideaalid näitasid teed teistele ka siis, kui hiilgeajad möödas. Mina peatun pikemalt antiikaja sporditraditsioonidel ning nende mõjust praeguse aja sporditraditsioonidele. Sport ja spordivõistlused kuuluvad tänapäeva eurooplase igapäevaellu. Teame tipp-, harrastus- ja nn "tugitoolisportlasi", kes eelistavad jääda publiku sekka, ent teevad seda samasuguse fanatismiga
vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal aastal astus Machiavelli avalikku teenistusse. Tema teenistuse ajal oli Firenze vabariik, mis kestis 1512. aastani; Medicite tagasitulekuga kaotas Machiavelli oma tööposti. Medicid valitsesid seekord Firenzet 1527. aastani. Sel perioodil kirjutas Machiavelli palju ning tema mõju kasvas. Ta suri peagi pärast Medicite väljaajamist, jõudmata saada ametikohta.
Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks
Era- ja avalik õigus, õigusharude süsteem (ÕE lk 44-46 ja skeem lk 47 (nummerdamata, aga järjestuses 47.); LM I lk 84-85 skeemid nr 4 ja 5, LM II lk 60-61; SÕT lk 23-26). Teema kohta vt veel: III SA 25.; Narits,R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest.RiTo 2/2000 lk 100-102. Mis on õiguseeelastmed? tava, moraal, usund Mis on iseloomulik tava-, mis moraalikorrale (normile?) Ius scriptum, Ius non scriptum mis ajastusse need kuuluvad? Mis iseloomulik nendele ajastutele? Kuidas see muutus toimub? NB! Õiguse idee (mis see üldse on, selle sisu) ja selle kolm element: õiglus, õiguskindlus, eesmärgi pärasus. Kuhu arenguliselt suubusid tava- ja moraaliõigus (õigusnormidesse) ja kuhu usundinormid (kanoonilisse õigusse). Millal lahutusid moraal ja õigus (ajastuliselt)? Millistes õiguskordades saame rääkida formaalsetest sanktsioonidest (- ainult õiguskorras). Siis kui tavad on sanktsioneeritud õiguskorra osaks, ainult siis. Kas sund on õigus
kujunemine Saksamaal. Rahvaid iseloomustavad erinevad kombed ja tavad. Igal rahval on oma vaimsus. Hegel nimetabki rahva vaimuks rahva ajalooliselt väljakujunenud vaimset ühtsust. Rahva vaim ühendab kogu ühiskonna ja tuleb ilmsiks riigikorralduses, valitsemisvormis, seadustes, kõlbluses, teaduses, kunstis, filosoofias ning religioonis. Need rahva vaimu paljud avaldusvormid moodustavad ajalooliselt ühtse terviku, mis on iseloomulik just oma ajastu vaimule. Teistele ajastutele nad ei sobi. Rahvas koosneb aga inimestest. Seepärast saab ka maailmavaim areneda ainult inimeste tegevuse kaasabil. Kuna maailmavaim on kaval, siis tema areng ei ole ainult inimeste otsustada. Tavaliselt tulenevad inimeste huvid isiklikest huvidest, iseloomust ja võimetest. Vastavalt sellele püüavad inimesed ellu viia ka oma isiklikke plaane. Nende tegude tulemused ei ole aga alati vastavuses nende kavatsustega. Inimesed on nagu millegi kõrgema instrumendid, kelle käske nad täidavad
Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kambrium- liivakivi, sinisavi). Väga aktiivne ehitustegevus algas 100 aastat tagasi ja alates 50ndatest aastatest on muutunud massiliseks. Sõltuvalt meie suhtumisest meid ümbritsevasse keskkonda, on edaspidi Maal toimuvad muutused meie endi teha. Ühe või teise liigi(eluvormi) väljasuremist läbi ajaloo seostatakse keskkonnamuutustega erinevate geoloogiliste ajastute jooksul. Paralleele võib tõmmata praeguse elukeskkonna
Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat. Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest. Anoomia kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus. Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon, tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine. . R. Merton : normide konflikt olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .Merton pakkus välja viis meetodit kuidas selle lõhega kohanduda. Komformism sobib nii eesmärkide kui vahenditega. Innovaator otsib uusi illegalseid meetodeid rikkuse saavutamiseks.
keelendid. Tollane totalitaarne ühiskond sünnitas ülepolitiseeritud keele, toimus ideeline müüdiloome. Ühiskonna erinevad tasandid mõtlesid uusi keelendeid välja. Sõnu lühendati eesmärgiga vältida võimud jaoks ebameeldivaid assosatsioone. Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem lõid uusi sõnu ametnikud ja ajakirjanikud, kuid otsapidi ka kirjanikud, tollased filmid jne. Sügav jälg ka isikunimedes. Mõeldi välja revolutsioonilisi nimesid, ajastutele sobivaid nimetusi, ideoloogilisi jms. Nt: Traktoriina (1930ndad kollektiviseerimis- ja industrialiseerimisajastu); Arvil (armija – vladimir- Iljitš – lenin), Vilen; Vilan (…-teaduste akadeemia), Vidlen (Lenini suured ideed), Volen (Lenini tahe), Idlen (Lenini ideed); Rem (revolutia miravaja); Vilora. 20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati. Ka lühendid olulised
varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete nt kaevurite haigustest.) Tugevnes materialistlik, toonaste teaduste poolt seletatud, kontseptsioon. Räägitakse prantsuse materialistlikust koolkonnast. Viimasele andis hoogu kindlasti R. Descartes'i filosoofia. Inglismaal paneb Y. Hunter aluse eksperimentaalsele patoloogiale. Prantsusmaal luuakse kirurgide kool paralleelselt ülikooli meditsiiniteaduskonnaga. Ajastule (nagu enamusele ajastutele meditsiiniloos) on iseloomulik kahe paralleelse lähenemise (materialistliku ja idealistliku) olemasolu maailma seletamisel. Kuigi oli tormiliste teadussaavutuste periood nii keemias kui füüsikas jne, ei toimunud kohe selget murrangut materialistlike mõtteviiside kasuks võis ju uskuda ja usutigi, et neidsamu keemilisi või füsioloogilisi protsesse kutsuvad esile hoopis teatava 29 ,,elujõuga" seotud jõud
(2004) arvates kätkeb oht selles, et iga sugupõlv hävitab keelu, surnuksvaikimise ja pilke abil just seda, mis eelmisele sugupõlvele näis kõige tähtsam. Clive Lewise "Pahareti kirjapaunas" (2000) õpetab kogenud hingepüüdja noort paharetti kasutama just sedasama nippi: iga uus põlvkond tuleb eelmisest ära lõigata, sest seal, kus õpetatus stimuleerib eri ajastute vahelist vaba mõttevahetust, tekib alati oht, et ühele ajastule iseloomulikud vead korrigeeritakse teistele ajastutele iseloomulike tõdede poolt. Nüüd aga on nii, et vanu raamatuid loevad üksnes õpetlased. Haritud mees, tutvunud mõne vanema aja autori seisukohaga, ei tunne huvi, kas see on tõene või mitte. Ta uurib küll, kes seda mõttetarka on mõjutanud, millisel määral antud seisukoht on kooskõlas sama autori teistes teostes esinevate seisukohtadega, millist perioodi mõtleja arengus või mõtteteaduse üldises ajaloos antud väide esindab, kuivõrd see on mõjutanud hilisema aja autoreid, kui
annaabi.ee 
