arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit, ca 1500 pärgamentdokumenti. Kaartide infosüsteem. Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis -- ajalooarhiivis ja riigiarhiivis -- hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi. Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm
1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.
hankimiseks ja teenuste tellimiseks; 5. vastutab Rahvusarhiivi tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6. annab Rahvusarhiivi tegevusest aru riigisekretärile; 7. teostab teenistuslikku järelevalvet «Vabariigi Valitsuse seaduse» ja Rahvusarhiivi põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab
Kõik pildid on tehtud nii, et inimesed on rõõmsad nendel, aga kas tegelt olid? Martin Raudsepp Kasutatud kirjandus 10 Leo Õispuu ,,Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953." Ronald Rüütel ,,Atarma. Minu elu Siberis." Eesti ajalooarhiivi toimetised 15 ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953." 9.klassi õppematerjal. Martin Raudsepp 11
Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3
ülekaaluka esikoha. Pekingi olümpiamängudel sai tõstmises naiste üle 75 kg kehakaalus esikoha Jang Mi-ran Lõuna-Koreast maailmarekordi 326 kiloga. Mi-ran oli omaette klassist, sest korealanna püstitas 140 kiloga rebimises ja 186 kiloga tõukamises samuti maailmarekordid. Rebecca Adlington - Naiste distantsidel oli esikohaks vaja ujuda maailmarekord, seejuures varises ka ujumise vanim tipptulemus. Britt Rebecca Adlington saatis ajalooarhiivi Janet Evansi 800 meetri vabaltujumise maailmarekordi, mis püsis tänapäeva ujumise arenguid silmas pidades uskumatul kombel alates 1989. aastast. Adlingtoni võiduaeg 8.14,10 viis rekordtähise 2,12 sekundit edas. Liu Zige - 200 meetri liblikujumist kodupubliku marulisel toetusel valitsenud Liu Zige ja Jiao Liuyang ujusid mõlemad kiiremini seni kehtinud maailmarekordist. Liu võiduaeg 2.14,18 ületas austraallanna Jessicah
põimunud ning toimuvad samal ajal. Arhiivikirjeldused nii paber- kui ka digitaal dokumentide jaoks saadakse otse dokumendihaldussüsteemidest, säilitustähtajad on määratud ja arhiiviväärtus välja selgitatud juba enne dokumentide tekkimist jne. Ka käesolev juhis näeb dokumendi- ja arhiivihaldust ühe tervikuna. Juhise koostas rahvusarhiivi töörühm koosseisus Pille Noodapera (arendusbüroo nõunik, töörühma juht), Tuuli Tarandi (ajalooarhiivi asutuste osakonna inspektor) ja Hanno Vares (arendusbüroo nõunik - juhataja asetäitja). 1 Käsitlusala 1.1 Eesmärk ja sihtrühm Juhise eesmärk on anda soovitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele doku- mentide ja arhiivide haldamiseks. Juhis täpsustab soovitusi ja nõuandeid, mis esitati esmakordselt rahvusarhiivi juhises „Dokumendi- ja arhiivihaldus” 2003. aastal. Peamiselt on ajakohastatud funktsioonipõhise liigitusskeemi ja dokumentide loetelu
1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara kooli 1 klassi paraleelklass ning õppeaastal 2008/2009 on Koosal taas 3 klassiline algkool. (10; 11) 3.2. Haridusajalugu Välgis Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi teise nimistu toimik 1292 räägib krahvinna Ungern-Stenbergi maa kinkimisest Saaremõisa kogudusele kooli ja kiriku ehitamiseks Välgi külas. Toimik on alustatud 1904 veebruaris ja lõpetatud 1904 aprillis. Kinkeaktis kinnitab Elistvere pärusmõisaomanik, et ta on nõus kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad
Rahvusarhiivi kogudesse kuulub: · 8,8 miljonit arhivaali; · üle 14. miljoni digitaalkujutise veebis; · 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi; · üle poole miljoni foto; · umbes 100 000 kaarti; · ca 1500 pärgamentdokumenti (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogud on leitavad nii arhiivide, sarjade ja arhivaalide pealkirjade kui ka suvaliste märksõnade järgi arhiivi infosüsteemi AIS vahendusel (Rahvusarhiiv2, 2015). Ajalooarhiivi kogudesse kuulub 2,7 miljonit säilikut, millest enamus on paberdokumendid. Neile lisanduvad poolteisttuhat pärgamentdokumenti, ligi 80 000 kaarti, 2200 pitserit ja 4 umbes 1500 klaasnegatiivi. Riigiarhiivi kuulub 3,45 miljonit säilikut, millest taaskord enamus on paberdokumendid, kuid leidub ka videoid, helisalvestusi ja fotosid ning 2 pärgamentdokumenti
rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas. · Eesti kohta leidub ajaloolist kaardimaterjali hulgaliselt Rootsis ja Venemaal
· Juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel · Osaleda riigi elektroonilise DH arendamisel · Võtta vastu digitaalarhivaale RA-d juhib riigiarhivaar. Alates 2001-...Priit Prisko, 1999-2001 Jaak Rand. Arhiivihaldust reguleerib Haridus- ja Teadusministeerium, Dokumendihaldust Riigikantselei. 1. arhiiviseadus 1935 2. arhiiviseadus 1998 3. arhiiviseadus 2011 Riigiarhiivi antakse 5a vanused dokumendid, edasi 15a möödudes ajalooarhiivi, kuhu koondati kõik varasemate aegade dokumendid. Vanim dokument 1241a. Erasektoris tegutsevad eraarhiivid, järgi jäänud suuremad: Eesti äriarhiiv Balti äriarhiiv Arhiivikeskus Kespriarhiiv (vt järgmisele lehele ) Riigi arhiivisüsteem kannab nimetust Rahvusarhiiv. Seda juhib riigiarhivaar. Rahvusarhiivi koosseisus on Tallinnas asuv Riigiarhiiv, mis võtab vastu arhiiviainest Põhja-Eestis paiknevatelt üle-Eestilise tegevusulatusega asutustelt, ning
(eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal. Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud. Isiklikud arhiivid, kes mingil moel tollase võimustruktuuriga seotud olid.
analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem. Arhiiviviide: ERA R-6-1-97, l 35 (ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940). Raamat, monograafia: Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 19171940. Tallinn 2001, lk 285 286. Ajakiri: Ivar Leimus. Maidla aare. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47. Ajaleht: Andrus Nilk
vangi pärast selle pärast. 28.02.12 Arhiiviallikad Oluline meeles pidada, et Eesti lähiajaloo allikate eripäraseks see, et need on laiali paisatud eri riikide vahel. Kõige suurem kogus Eestis, aga väga suur osa olulisi allikaid on mujal ja see teatud teemade puhul on isegi määrava tähtsusega. Eesti puhul kõige olulisemaks arhiiviks on Rahvusarhiiv, mis iseenesest arhiiv ei ole, vaid on katusorganisatsioon - koondab endasse Riigiarhiivi, Filmiarhiivi ja Ajalooarhiivi - lähiajaloo seisukohalt kõige olulisem Riigiarhiiv. Kui Ajalooarhiivis enamus materjale on varasema perioodi kohta, siis tegelikult leidub selles ka hilisema perioodi materjale, nt nõukogude aegse Tartu ülikooli materjalid. Ajalooarhiiv oluline ka mitmete väliseesti kogude seisukohalt. Üldises plaanis kõige olulisem on Riigiarhiiv, millesse on sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna
annaabi.ee 
