Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. Raha kui väärtuse mõõt-Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu.Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust. Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel. väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid .
(närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused (põhidimensioonid) ja seaduspärasused Nagemine, Kuulmine, Maitsmine,Haistmine, Kompimine e puudutamine. (temperatuuri-, tasakkalu-, valu- jt) 4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused:
vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Raha on kõige levinum majandusliku väärtuse mõõt Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu. Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist, võimaldab statistika kogumist ja rahvusvahelist võrdlust Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel (majanduslepingud, optsioonid). Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb
· Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.
Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku
Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele( kõige rohkem asub neid sõrmeotstes,keeles ja huultes) AISTINGUTE PÕHIDIMENSIOON Intesiivsusdimensioon Kvaliteedidimensioon Ajadimensioon ruumidimensioon Intensiivsus aistingu tekkeks peab ärritaja teatud tugevusega. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks ning maksimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab, nim eristusläveks.
spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000) 8. Sotsiaalne muutus ja selle mõjutegurid - Sotsiaalne muutus – sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning sotsiaalse käitumise muutumine - Arengutee – katkestused ja jätkuvused (minevik-olevik-tulevik); unikaalsused ja sarnasused; Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju; Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) -> Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised
16. Monetaar- ja fiskaalpoliitika: a. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid b. mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse c. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja d. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha 17. Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel b. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu c. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada d. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni 18. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b
a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. * avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni c. * raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel d. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada Question 18 (1 point) Avalik sektor a. hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud b. hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume c
valdkonnas (suurte ürituste, festivalide, näituste ja konveretside korraldamine) jms. Muutuv ühiskond ja muutuv majandus Sotsiaalne muutus – sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide muutumine Arengutee – katkestused ja jätkuvused (minevik-olevik-tulevik); unikaalsused ja sarnasused; Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju; Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) Sotsiaalne muutus ja ajadimensioon: Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) Sotsiaalne aeg (nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused) Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus (aktseleratsioon) ning
Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. Loeng Muutuv ühiskond ja muutuv majandus *Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine- Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad Arengutee- katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid- Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon, domineerimistüübid Füüsilised ja keskkondlikud- ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile
i k vajalikke tootmistegureid (tööjõudu ja toorainet). Tegelikkus on keerulisem. Lisandub raha ja kaupade liikumine avaliku sektori (riigi) ning ettevõtete, majapidamiste ja riikide vahel. 3. Arusaamatuste vältimiseks tulevikus tuleb raha mõiste kuidagi piiritleda. Aluseks on raha funktsioonid. 4. Kaasaegses g majanduses j on rahal ka ajadimensioon. j Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone,, võib nimetada rahaks. RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse Vää t mõõt
muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. etc Mõelda läbi tegelaste suhted teistega, maailmaga, jutustajaga, fokusseerijaga, endaga.. Aeg (sündmusteahel eeldab ajalist dimensiooni) kirjutamisaeg (ilmumisaeg; lugemisaeg) - kui teos sünnib kirjutaja-lugeja kokkupuutest... ajakirjeldusterminind, kui ajadimensioon eksisteerib, eelduseks sündmuste järgnevus analepsis -prolepsis (anakrooniad) - sündmusest ajaliselt ette või tahapoole "hüppamine"; analepsis - loo sündmuse jutustamine siis, kui hilisemad sündmused räägitud (hüpe ettepoole, varem toimunule; "flashback"); prolepsis - loo mingite sündumuste jutustamine enne eelnevate sündmuste jutustamist kiirendus-aeglustus (tempo) - tajutav teksti tempo, kui tempo eksisteerib, võib tekitada
See tähendab seda, et nad omavad ajamasina tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on nemad ilmselgelt palju arenenumad. Ja seda ka igas mõttes. Planeedil Maal elavatele inimestele võib tunduda nii, et me ,,tekkisime" Maale umbes ( Maa aastates ) sadu tuhandeid aastaid tagasi. Inimkonna kiviaja periood on olnud meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid maavälisele ülitsivilisatsioonile on aeg ( ajadimensioon ) teistsuguse kestvusega kui meile. Nende suhtes ,,tekkisime" Maale ( Maa aastates ) nö. eelmisel aastal ja kiviaeg oli seega lausa mõned kuud tagasi. Arvestades seejuures ka tööde ettevalmistuse aega. On ju tegelikult mõeldamatu, et teatud inimkonna arengutasemele jõudmiseks peavad nad ootama sajandeid või isegi tuhandeid aastaid, nii nagu seda teeme meie. Ja ükski eksperiment ei saa kesta nii kaua oodates ja jälgides sadu tuhandeid aastaid
See tähendab seda, et nad omavad ajamasina tehnoloogiat. Inimkonna teaduse ja tehnoloogia tasemest on nemad ilmselgelt palju arenenumad. Ja seda ka igas mõttes. Planeedil Maal elavatele inimestele võib tunduda nii, et me ,,tekkisime" Maale umbes ( Maa aastates ) sadu tuhandeid aastaid tagasi. Inimkonna kiviaja periood on olnud meie suhtes umbes kümme tuhat aastat tagasi. Kuid maavälisele ülitsivilisatsioonile on aeg ( ajadimensioon ) teistsuguse kestvusega kui meile. Nende suhtes ,,tekkisime" Maale ( Maa aastates ) nö. eelmisel aastal ja kiviaeg oli seega lausa mõned kuud tagasi. Arvestades seejuures ka tööde ettevalmistuse aega. On ju tegelikult mõeldamatu, et teatud inimkonna arengutasemele jõudmiseks peavad nad ootama sajandeid või isegi tuhandeid aastaid, nii nagu seda teeme meie. Ja ükski eksperiment ei saa kesta nii kaua oodates ja jälgides sadu tuhandeid aastaid
annaabi.ee 
