Siinkohal olgu toodud aga näide sellesama teooria paradoksaalsusest. Inimene otsustab aastal 2500 minna aastasse 2450 ja tappa oma "noor mina". Ta täidab plaani ja sureb aastal 2450. Kuid sellisel juhul poleks aastal 2500 enam seda inimest, kes minevikku reisiks ja end tapaks. Mis siis tegelikult juhtub; kas enesetapja sureb? Vastust sellele küsimusele ei leidu. Senini on ulmeteostes enim levinud ajareiside säärane käsitlus, kus ajarändur reisib minevikku, saab seal mingi rumalusega hakkama ja oma aega naastes ei tunne seda enam ära. Sellisel juhul peab "ajamasin" eksisteerima ajast sõltumatus ruumis. Lihtsamalt. Aeg on voolav oja. Ajarändur on labidaga mees, kes kaevab ojale uue sängi, kuhu vesi nüüd voolama hakkab. Vana säng jääb kuivaks. Eelnev näide räägib mineviku muutmisest, kuid kas ka tulevikku reisimine võiks võimalik olla? Esimese teooria kohaselt küll, sest kui ajas on kõik sündmused fikseeritud, on
Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ( minevikku, olevikus või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele
Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult väike. Selline aegruumi piirkond on näiteks mustade aukude tsentrites. ,,Seal" olles ei allu inimene enam Universumi paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega. Võimalikuks osutub ajas liikumine. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga
Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on võimalik liikuda ( minevikku, olevikus või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele
tulevik. Näiteks keha liikumise kiiruse kirjeldamiseks kasutatakse alghetke, hetkkiiruse ja lõppkiiruse mõisteid. Kui aga Universum ise on tegelikult ajatu, s.t. eksisteerib ainult oleviku ajavorm, siis Universumis toimuv ka tegelikult ei liigu. Liikumist ei ole tegelikult olemas. See on illusioon. Sellepärast, et eksisteerib ainult olevik ja minevikku ning tulevikku ei ole tegelikult olemas. Igapäevaselt elav inimene liigub sageli ruumis ühest punktist teise. Kuid ajarändur liigub ajas ühest ajahetkest teise, mis sisuliselt on analoogne ruumis liikumisega ühest punktist teise. Sellest tulenevalt eksisteerivad Universumis ammu hävinud hooned, kuid seda teistel ajahetkedel nii nagu olevikus eksisteerivad hooned erinevates ruumipunktides. Selles mõttes ongi Universum tegelikult ajatu. Aega ei ole olemas. Võtame ühe näite. Näiteks 16 aastat tagasi surnud inimene tegelikult ikka veel elab. Ta on Universumis olemas, kuid elab nö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
