Pilet 6 1. Impulsimomendi jäävuse seadus Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus 2. Laminaarne voolamine ja Reinoldsi arv Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune.
Mudelite kasutamine: · originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); · protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); · originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); originaali ei ole enam olemas kvantmehaanika-õpetus mikromaailma objektide liikumisest kvantmehaainka põhiseisukohad: aineosakestel on laineomadused, mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik
Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e infravalgus , osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed
nende vahekaugusega. · Columbi seadus : Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga , mis on võrdeline nende laengute korrutisega ka pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. · Aine dielektriline läbitavus näitab , mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. · Mateeria põhivormideks on aine ja väli . · Aine ja välja erinevused 1 ) erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa , väljad aga saavad. 2) Aineosakestel on kindlad mõõtmed , väljal neid ei ole · Aine ja välja sarnasused : 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui ka väljal on vähimad portsjonid ( ainel algosakesed , väljal kvandid) · Superpositsiooniprintsiip laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E vektorid liita · Homogeenseks nimetatakse elektrivälja , mille E- vektor on kõigis ruumipunktides
Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine? Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. 17. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. Tahke aine säilitab oma kuju, aineosakesed on korrapäraselt ja tihedalt 18.Miks gaas täidab kogu ruumi? Gaas täidab kogu ruumi sellepärast, et aineosakestel on nõrgad sidemed ja saavad vabalt liikuda. 19.Millisel nähtusel põhineb vedelik termomeetri töötamine? Vedelik termomeetri töötamine põhineb soojuspaisumisel. 20. Mida näitab aine tihedus? Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. 21.Mis on elektrijõud? Elektrijõud on laetud keha vastastikmõju jõud. 22.Kirjelda aatomimudelit. Aatom koosneb tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. 23.Millest koosneb aatomi tuum?
· Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse c-ga. Laine faas · Laine faas määrab ära muutuva suuruse
korral stabiilsed . Tähis I c) Magnetkvantarv- määrab orbitaali paiknemise teiste orbitaalide suhtes, tähis m d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuset uurimisega. Energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. a) Aineosakestel on laineomadused -osake võib käituda lainena b) Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik- ei ole täpselt ennustatav 6.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink
idealiseeritud mudeli, mis liigub täpselt harmoonilise võnkumise seaduse järgi ning kus kogu "mitteharmoonilisus" viiakse muutuvatesse parameetritesse. 4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui
11. Mida nimetatakse keskkonna ehk aine dielektriliseks läbitavuseks? Füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines, nimetatakse aine dieletriliseks läbitavuseks. 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. Aine ja väli on mateeria erivormid. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja. Erinevused: Kus juba on üks keha, sinna enam teist keha panna ei saa. Väljasid mahub ühte kohta aga palju. Üks väli ei sega teist. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, nende ulatuvus on piiratud. Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli aga pole ruumis piiratud. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega q ning pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti
Kvarkide vahel on jõud tugevam ja ei kahane kaugusega. Tuumaosakestel tervikuna pole värvilaengut, sp gluuonid neid nende läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda. Vaheosakesed tekivad ja kaovad aineosakestel, tekitades jõude. 13.Iseloomusta ja võrdle prootonit,neutronit ja elektroni. Prooton – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, üks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass. Neutron – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, 0 laenguga, üks osa aatomituumast, määrab ära keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass. Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14
Aine dielektriline läbitavus- füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. Mida suurem on aine dielektriline läbitavus, seda väiksemad on elektrijõud aines Väli- vahendaja, mille kaudu 1 keha mõjutab teist Kaugmõju Lähimõju Kandub üle hetkeliselt 2 keha vahel on vahendaja, välja kaudu Üks väli ei sega teist. Aineosakestel kindlad mõõtmed e ulatuvus ruumis on piiratud va gravitatsiooniväli ja elektromagnetväli. Kehade kauguste suurenemisel jõud kahaneb. Väli vahendab aineosakeste vastastkust mõju ning omab energiat. Elektrostaatilne väli- seisvate laengute väli, algab alati ja lõpeb - Elektrivälja tug näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte- Evektoreid tuleb liita (lõpptulemusena
Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke Tähte ehituse ja arengu modaliseerimise tuginetakse füüsikas põhimõtetele et tähti hoiab koos gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab parasjagu nii tihedaks et teda kokku suruv gravitatsioonijõud ja paisutada püüdev gaasirõhk oleksid võrdsed. Tähtede tekkimine ja areng Prototäht- moodustuv täht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks täheks kokku tõmbuma, peab ta olema: *Väga jahe *küllalt massiivne *tihke Gaasipilve kokkutõmbumisel vabanev energia väljub gaasipilvest soojuskiirgusega, mis
Mis on vedelike välisteks tunnuseks? V: ruumala säilib 10. Kirjelda gaaside siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: molekulid on kaugel ning liiguvad vabalt ning kiirelt 11. Mis on gaaside välisteks tunnuseks? V: paiskub õhus laiali, ruumala ja kuju ei säilita 12. Kuidas vedeliku keemine on seotud välise õhurõhuga? V: Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Õhurõhu kasvades keemistemperatuur tõuseb, sest aineosakestel peab nüüd olema suurem kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning
Vedelikuosakesed liiguvad korrapäratult-segunevad üksteisega – korrapäratu liikumine keerukate trajektooride mööda. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine 2 mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem
7. Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana, millis(t)e suhtes redutseerijana. Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud. 9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid?
indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus Reynoldsi arvu valem: Re=VLp/y ehk Re=VL/v, kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne);
Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalikkus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk,
Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalikkus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon).
ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisosa paikneb ninaõõne ülaosas. Ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevatele lõhnaainetele. Aju haistesibulas asuvad haistepäsmakesed, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel - keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Maitsmismeele stiimuliteks on molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keemilise reaktsiooni
Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist
aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon maavarade teke 2. Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. 3. Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel. Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Sõltumine peenestusastmest e. kokkupuutepinna suurusest: Mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Sõltumine ainete iseloomust: Üks ja sama aine suhtub erinevatesse reaktiividesse erinevalt, seega mõjutab reageerivate ainete iseloom reaktsioonide kulgemist ja kiirust.
45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu
puutetundlikuse retseptoritest nagu Merkeli rakud (tekstuur, muster), vabad närvilõpmed (valu) Ruffini kehakesed, Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel- Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud. See saab toimuda ainult siis kui on tagatud piisav niiskus, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on
väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks, metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. Euroopa tähtsamatest alkeemikutest väärivad märkimist peale eelpool nimetatud Albert Suurele ehk Albertus Magnusele (1193 1280) veel ka Roger Bacon (u. 1217 1292). Saksa filosoof ja keemik Albert Suur arvas, et metallide transmutatsioon toimub värvuse ja tiheduse muutumisel. Väävel ja elavhõbe muutuvad kullaks arseeni ja vee toimel. Arseen annab värvuse, vesi võimaldab aineosakestel hästi tihedasti üksteise vahele minna; nii suureneb tihedus ja tekib kuld. Albert Suure kuulsust näitavad tema kolm tiitlit suur maag, veel suurem filosoof ja suurim teoloog. Roger Baconi arvates oli alkeemikute eesmärgiks saada eliksiir, mis kokkupuutel väheväärtuslike metallidega muudaks need väärismetallideks. Alkeemikuid toetas Londoni Kuningliku Seltsi tolleaegne president Robert Boyle. Oma aja suuremaid õpetlasi Isaac Newton rajas endale isegi väikese labori, kus
1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel algosakesed, väljal kvandid). Aine ja välja olulisemad erinevused on aga järgmised: 1) Erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa (nad ei mahu korraga sinna) , väljad aga saavad. Vastavad jõud liituvad vektoriaalselt. Selles seis- nebki väljade superpositsiooniprintsiip. 2) Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid ei ole. Väli ulatub välja tekitavast kehast kaugusele, milleni on suutelised oma eluea jooksul jõudma vaadeldavat vastastikmõju vahendavad osakesed (välja kvandid). Mingile laetud kehale elektriväljas mõjuv jõud sõltub selle keha laengust. Jõu ja laengu suhe (ehk ühikulise laenguga kehale mõjuv jõud) aga ei sõltu enam proovikeha laengust ning iseloomustab elektrivälja antud punktis. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevuseks
vastava välja ühtlasest jaotumisest üle pinna, mille punktides väli eksisteerib. Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalik- kus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel algosakesed, väljal kvandid). Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Väljatugevus = jõud : selle keha laeng, millele jõud mõjub, E = F / q . Elektrivälja tugevust võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r
Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalik- kus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aine- osakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Liikumise liikideks on translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Kui liikumisel muutub keha asukoht, siis
Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalik- kus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aine- osakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Liikumise liikideks on translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Kui liikumisel muutub keha asukoht, siis
Neid jõude nimetatakse sisehõõrdejõududeks. Sisehõõrdejõud on seda suuremad, mida suurem on vedelikukihtide liikumise kiirus üksteise suhtes. Selle seose selgitamiseks vaatleme järgmist katset. Viskoossus: on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossuse suurenemine näitab voolavuse ja vedeldielektriku immutusvõime vähenemist. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Stokesi seadus on loodusseadus, mis
järelikult Up ja/või rõhk vähenevad. 1. järeldus Bernoulli võrrandist- horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus 98. Toricelli seadus- 2. järeldus Bernoulli võrandist Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse 66 99. Laminaarne ja turbulentne voolamine. Laminaarne voolamine- aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus Turbulentne voolamine- aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas -Teatava voolukiiruseni liigub vedelik torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt) Toru keskel on voolukiirus suurim, pinnal aga null -Teatava kriitilise kiiruse juures voolamise tüüp muutub ja voolavas vedelikus tekivad pöörised. 100
mg. Seega potentsiaalne energia on omane süsteemile, mitte üksikule kehale. Kui üks keha ära võtta, siis pole ka vastastikmõju (jõudu) ja pole ka võimet tööd teha. Meie oleme siiani vaadelnud kehade asendit Maas suhtes ja lugenud energia nullnivooks maapinna. Sel juhul võib lühiduse mõttes öelda, et kehal on potentsiaalne energia, jättes ütlemata, et Maa suhtes. Kuna liikumine on mateeria põhiomadus, siis on energia ka kõikidel aineosakestel, ka kõige väiksematel. Isegi valgust saab kirjeldada osakeste footonite abil. M. Planck tegi kindlaks, et footoni (valguskvandi) energia oleneb valguslaine sagedusest f, kusjuures E = hf, kus f on valguse sagedus ja h on Plancki konstant: h = 6,3 . 10-34 J . s. Mikromaailmas (aatomisisene maailm) ei saa näiteks elektronid jt osakesed omada suvalisi energiaid, vaid need saavad muutuda kindlate portsjonite, nn kvantide kaupa.
annaabi.ee 
