Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ?? Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on dünaamiline: rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor.
kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel; o pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, pärimusmuusika; o vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; Rahvaluule mõiste määratlemine: o aineloendi kaudu; o olemuslike tunnuste kaudu; o kommunikatsiooni laadi kaudu; 20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel: o minevik vs tänapäev; o ’’vanad’’ vs ’’noored’’; o Rahvas vs pärimusrühm; o Territoorium vs tegevus; o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu Olemuslike tunnuste kaudu ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Rahvaluule on: kollektiivne, Hurt) - ehk rahvamälestused on traditsiooniline, suuline, vaimne, "vanad rahvalaulud, vanad jutud, anonüümne (Jaago) vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud 1
kasutusel alates M.J Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus – soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on:
4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju? Paljude selliste folkloorivormide autor ei ole teada; nad levivad kirjalikul teel või piltide kaudu(mis on uuema aja tunnus); need folkloorivormid on lühikesed ja kergesti loetavad, 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6. Kuidas määratles A
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine
Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja kollektiivselt. 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt). Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri
Intangible vultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest '90-aastatel oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna. www.rahvakultuur.ee Rahvaluule mõiste määramine I. aineloendite kaudu II. olemuslike tunnuste kaudu III. kommunikatsiooni laadi kaudu. I Aineloendi kaaudu Jakob Hurt 1896 esindab laia rahvaluule käsitlust. Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20
territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.”
staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule, pärimus, vaimne kultuuripärand) 150. aasta vältel on toimunud folkloori mõistevälja avardumine (dünaamilise folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus) Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. - Rahvaluule kommunikatiivsus - Rahvaluule muutumine/varieerumine - Rahva asemel sotsiaalne rühm - Rahvaluule levib nii suuliselt, kirjalikult kui internetis - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval
minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel. Poeetiline käsitlus: Algab Herderi rahvaluulekäsitlusega. 1878 kasutas Bergmann esimest korda terminit rahvaluule. 19. sajandil käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu(Hurt), 20. sajandil, kui seda hakkasid uurima Loorits, Tedre ja Laugaste, lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus,muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19
sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist. Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr) Rahvaluule mõiste I aineloendi kaudu: - Jakob Hurt eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest - 1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele defineerib rahvaluulet, lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits) - 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud
annaabi.ee 
