nädalakoormuse piiranguid ning punktis 4.7 toodud tunnijaotusplaani. 4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. 4.11. Läbivad teemad määratakse kooli õppekavas. 4.12. Õppematerjalid valitakse ja koostatakse toimetulekuõppe üldosa ja ainekavade sisu ning nõudeid arvestades. 4.13. Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades. 5.2. Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega. Hindamisel kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas hindamise kohta sätestatut. 6.1.1.4
Õppetöö taseme ja kasvatuslike meetmete aluseks on nõustamiskomisjoni, eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri ning eriarstide uuringud ja soovitused. Klassijuhataja (tiimijuht) jälgib koostöös õpilase, aineõpetajate, kasvatajate ning lapsevanematega õppetöö taseme jõukohasust ja teeb vajadusel ettepaneku selle muutmiseks. Kui õpilase teadmiste tase hälbib antud klassi ainekavast, siis määratakse talle tugiteenused, sh individuaalne õppekava. Kooli ainekavade aluseks on põhikooli riiklik õppekava, kuid kooli õppekava koostamisel arvestatakse erivajadustega laste klassi üldist taset ning keskendutakse baasteadmiste ja praktiliste oskuste õpetamisele. Teadmiste hindamisel arvestatakse konkreetseid õpitulemusi, kuid ka õpilase suutlikkust, tema panust kavandatud eesmärkide täitmisel ning arengudünaamikat. HEV õpilased saavad põhihariduse ja põhikooli lõputunnistuse vastavalt omandatud õppekavale.
a eksternid, ainult õppeainetele tagasisidet ning kõik muud tegevused on takistatud seni, kuni vastav piirarv aineid on hinnatud. 6 Joonis 2. ÕISi tagasiside andmine 2.2 ÕISI ANKEEDI TÄITMINE • Küsimustiku küsimuste juures olevad sinises kirjas lingid (vt joonis) on lisatud abistava elemendina juhuks, kui soovitakse enne vastamist vaadata üle ainekavade juurde lisatud infot, nt. ainekavas ettenähtud iseseisva töö mahtu [7]. Joonis 3. Kohustlikud küsimused • Küsimustiku lõpetamiseks peab vastama kõigile valikvastustega küsimustele (vt joonis). Valikvastustega küsimused on küsimused, mille korral vastusevariandi on ette antud ning vastaja peab valima nende seast endale sobiva. Joonis 4. Ankeedi küsimused
töödistsipliinile; 10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks." "2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks." Õpetamises on järgmised valdkonnad, millest lähtudes hinnatakse ka õpitulemusi (§6): · Elu- ja toimetulekuõpe · Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel) · Matemaatika · Tööõpe · Kunst ja käeline tegevus · Muusikaõpetus · Kehaline kasvatus · Rütmika · Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7) "2.4 Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe
olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000) 14 Kokkuvõte Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.).
üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks. 46. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst. 47. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval tööl, mida juhendatakse, milleks on olemas õppematerjalid ning mis võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi. 48
2002 – Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava „Curriculum tüüpi“ õppekava. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 28. jaanuar, 2010 – Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. Hakkab kehtima järgmisest aastast. RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb: üldosast (lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekorraldus, üldpädevused) ainekavadest (valdkondlikud) läbivatest teemadest Ainekavade struktuur RÕK-is sissejuhatus õpetuse eesmärgid õppesisu õpitulemused õppetegevused Regulatsiooni tasand Eesti Vabariigi Haridusseadus (1992) Eesti Riiklik- ja Gümnaasiumiseadus (1993) Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (2002) HTM ministri määrused Koolide õppekavad ja arengukava Haridust reguleerivad dokumendid Riigikogu --> EV Haridusseadus HTM, REKK --> RÕK
44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks. 46. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst. 47. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval tööl, mida juhendatakse, milleks on olemas õppematerjalid ning mis võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige
ja temaga vaidlemisest, püüda mõista tema nägemust probleemist. Õpetaja kompetentsi ei kuulu küll konkreetsete juhiste andmine söömishäirest vabanemiseks, kuid ta saab toetada, suunata ja julgus- tada noort spetsialisti poole pöörduma. Lisaks toitumisprobleemidele käsitleti suvekoolis muid olulisi ja mõtlemapanevaid teemasid (nt noorte kehalise aktiivsuse tõstmine, narkomaania ennetamise uued suunad, inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainekavade tööversioonide analüüs, metoodilised näpunäited inimeseõpetuse tundideks). Loodetavasti kohtume ka järgmisel aastal ning inimeseõpetuse õpetajate suvekool saab traditsiooniks. Kristi Kivisaar, Sõle Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige
Ministeeriumide vastutus täideviimise eest on nõudmise peamine element. Vastutus. Jaotage hoolikalt vastutus ÕMA programmi elementide rakendamise eest see puudutab valitsust, haldus. Peavad olema inimesed, kes vastutavad regulatsioonide käekäigu eest. OECD nõuab, et oleks ka järelevalve, et tagada järjepidevus ja kvaliteedikontroll. Eksperdid. ÕMA juurutamiseks on vaja eksperte. See saab alguse korralike ametnike vastavate ainekavade väljatöötamisest, mille alusel omandaks isikud vajalikud teadmised ja oskused. Süsteemsus ja pandlikkus. ÕMA meetodite süsteemne ja paindlik kasutamine kõigi õigustloovate aktide suhtes tuleb kasutada vähemalt tulu-kulu põhimõtet. Tuleb siiski tunnistada tegelikkuses olevate andmete piiratust. Arendada välja andmete kogumise strateegia kvaliteetse hinnangu saamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid
poliitiliste survetega vastuollu jäämisel. -jaotage hoolikalt vastutus õakti analüüsi programmi elementide eest – see puudutab valitsust, haldusaparaati. Eri tasandil peavad olema inimesed, kes vastutavad regul käekäigu eest. Et sünd ja sisu oleks seotud hea õloome tavaga. -Õakti mõjude analüüsi (õma) juurutamiseks on vaja vastavaid eksperte – see saab alguse korralike ametnike vastavate ainekavade väljatöötamisest, -Õma meetodite süsteemne ja paindlik kasutus. On küll olemas, aga peab ka süsteemselt kasutama. Kõigi Õaktide suhtes tuleb kohaldada tulu-kulu pm-t. Siiski tuleb tunnistada, et tegelikkuses esinevate andmete piiratus.... -Avalikkuse poole pöördumine – konsulteerige õigeaegselt huvirühmadega, järk-järguline protsess oma etappide ja staadiumitega.
Õpetuslik eesmärk fikseerib lugemistehnika, teksti analüüsi ja jutustamisoskuse harjutamise ülesanded (oskuste oodatava taseme). Õpetusliku eesmärgi sõnastamine on aga äärmiselt raske, sest üksteisele järgnevates tundides on oodatavad muutused õpilaste oskustes (lugemine, teksti analüüs jm.) mitme nädala jooksul minimaalsed. Sõnastused Harjutada lugemist või Harjutada tekstilähedast jutustamist, mida õpetajad tihti kasutavad, on formaalsed, sest kajastavad ainult klassi ainekavade eesmärke mitme aasta jooksul. Eesmärk võib kajastada analüüsi ja jutustamise eeldatavaid tulemusi. Nt: Harjutada teksti piltplaani koostamist (lüngaga pildiseeria) ning tekstilähedast jutustamist pildiseeria ja sõnaühendite abil; Harjutada käitumisakti analüüsi (algoritm esitatud tabeli kujul) ning tekstilähedast valikjutustamist sõnaühendite abil. Eesmärgi sõnastus olgu võimalikult
annaabi.ee 
