Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest? Paljud tänapäeva noored arvavad, et traditsiooniline kooliharidus ei ole justkui nende jaoks ning arvatakse, et tegelik tarkus peitub uuemates lahendustes nagu näiteks kodukool. Kooliharidus on kujunenud läbi aegade, seda on oma ala spetsialistid vorminud ja andnud sellele viimse lihvi. Õpilaste jaoks on tehtud ainekavad võimalikult lihtsalt omandatavaks ja seeläbi peaksid kõik õpilased saama sama taseme hariduse. Kodukool toob üles mitmeid murepunkte nagu töökohtade ülekülluse, kuna tööandjad ei pruugi arvestada kodukoolist omandatud haridusega. Samuti kaob ühiskonnast õpetajate, kui spetsialistide roll, mis küll mingil määral täidab töökohti, kuid siiski ajutiselt. Seejärel kaoks ühiskonnast väljaõpetatud spetsialistid, kes asenduksid entusiastidega, kel puudub
rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
-6. klass. III kooliaste – 7.-9. klass12. 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel: põhikooli riiklik õppekava ja põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava13. Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisit14i. Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on: Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid
praktika ning õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik-ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks. 46
Lugemise ja matemaatika spetsialistid on rühmitatud, et osutada täiendavat abi ja rikastada õpilasi. Kuuendast kaheksanda klassini moodustatakse õppetöö meeskonnad, mis töötavad grupiga . See tagab, et iga õpilane on teada õpetajagrupile ja teda hinnatakse läbimõeldud ja mõtestatud viisil. Iga laps, nendes klassides, töötab kolm põhilise õpetajaga: ühe inglise, ühe matemaatika ja ühe ühiskonnaõpetuse õpetajaga. Nendel õpetajatel on ühised õpilased ja ainekavad. Selle tulemusena on neil piisavalt võimalusi kohtuda ja arutada õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppekava struktuuri. Võõrkeelte, kunsti, muusika, teadus, tantsuja kehalise kasvatuse õpetatakse väljaspool keskset õppekava aega. Nendel erialadel, saavad õpilased suhelda teiste rühmadega ning teha koos ühist tööd. Õpetajad suhtlevad omavahel pidevalt, et tagada õppija edusammud ja areng. Nagu Esimeses astmes, käivad ka põhikooli õpilased palju reisidel
toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. 3. ÕPPE - JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 3.1. Õppekeel ja asjaajamiskeel koolis on eesti keel. 3.2. Õppe - ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekava ja kooli kehtestatud eeskirjad. 3.3. Kooli õppekavas määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õppeaja kestus, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja maht, ainekavad, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õppeetappide ja kooli lõpetamise nõuded. 3.4. Õppekava ja selle muudatused kinnitab kooli pidaja. Muudatusettepanekuid võib teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu. Kümne tööpäeva jooksul muudatuse kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks. 3.5. Sõltuvalt õpilase arengutasemest ja erivajadustest peab igale õpilasele koostama individuaalse õppeava. 3.6
5) eri liiki etteütlused; 6) ümberjutustused; 7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad); 8) projektitööd; 9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine); 10) rollimängud. (PRÕK. Lisa 2) 10. Mis on eesti keele õppe põhieesmärk? 11. Ainekava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Ainekavad on õppekava lahutamatu osa, millega täpsustatakse õppeaine tasandil kirjeldatud õpiväljundite saavutamise võimalusi. Ainekava koostamiseks puuduvad riiklikud nõuded, need on enamasti reguleeritud kooli tasandil õppekorralduslikes dokumentides, kus on üldjuhul kirjeldatud osasid, millest ainekava koosneb, ning koostamise, kinnitamise ja avaldamise protseduuri. Iga õppeaine kohta koostab õppeainet õpetav(ad) õppejõud
õpiväljundite hindamine. 42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. 42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks. 46
ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel (eesti õppekeelega koolis), vene keel (vene õppekeelega koolis) ning kirjandus; 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka
määratletud. Osades omavalitsustes on muusikakooliga ühendatud kunstikool (19 kooli) ja koolid kannavad nime "kunstide kool" või "muusika-ja kunstikool". Enamasti on pilliõpilaste arv oluliselt suurem kunstiõpilaste arvust. [6] 1997.aastal kinnitas Riigikogu kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika-ja kunstikoolide üleriigilised õppekavad. Nendes on eriti täpselt välja töötatud nn. pilliõpetusosakondade muusikalise põhihariduse õppe-ja ainekavad. Antud õppekava läbimine on oluliseks eelduseks professionaalse muusikahariduse jätkamisele. Viimase 15 aasta jooskul on üha enam hakatud kasutama ka samas dokumendis sisalduvat nn. üldkultuurilise põhihariduse õppekava, mis annab võimaluse õppida instrumenti väiksema koormuse ja ainemahuga, andes seega võimaluse muusikaharidust omandada suuremale arvule õpilastele. Muusikakooli õppekavad koosnevad mitmest õppeainest
läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole huvi, jõudu või soovi asjaga tegelda, mõni täiskasvanud sugulane, õpetaja või koolipsühholoog. Ühelgi juhul ei tohi murele alla vanduda ja murega üksi jääda! Koolistressi põhjused õpetaja poolt nähtuna Veerandi kuni poolte õpilaste jaoks peab õpetaja koolistressi põhjuseks: · ülekoormatud ainekavad - 66,1% · hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7% · õpilastevahelised halvad suhted - 39,1% · pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi
-a. I, IV, VII ja X klassis, 1998/99. ka lisaks II, V VIII ja XI klassis ning 1999/00. kõigis klassides. vene õppekeelega koolis1998/99. õ.-a. . I, IV, VII ja X klassis, 1999/00. ka lisaks II, V VIII ja XI klassis ning 2000/01. kõigis klassides. Seega töötasid 2001. aastal kõik klassid uue õppekava alusel. Uues õppekavas on esitatud kõigepealt üldosa. Seal on määratletud õpetuse üldisemad suunad ning tundide arvud aineti iga kooliastme jaoks. Sellele järgnevad üksikute ainete ainekavad. Programmigrupil oli matemaatika uut ainekava tehes kogu aeg teadmine, et õppekava sisaldab matemaatikas kahte erineva mahu ja sisuga kursust: kitsast ja laia. Tegelikult esitati õppekavas matemaatikas vaid nn kitsa kursuse programm. Seal leidub ka märge, et gümnaasiumis võib õpilane valida kahe erineva matemaatikakursuse vahel ja et kõigile kohustuslik on kitsas kursus. Laia kursuse programm lülitati nn valikainete raamatusse. Seega kujunes olukord, kus matemaatikas jäi kehtima
kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid, andekad lapsed jäetakse ainetunnis sageli omapead, sest "nemad saavad niikuinii hakkama". Õpetajate ja koolijuhtide hulgas tehtud küsitlustest nähtub, et nendegi seas käibivad üldlevinud stereotüübid ja müüdid. Üsna levinud on ettekujutus andekast lapsest (veidi utreerides) kui puhta põllekese, ilusa käekirjaga ja kenasti käituvast viielisest
(nt kuulmis- või nägemispuudega lastele, liitpudega lastele, arenguhäiretega lastele) KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS. · Põhikool- ja gümnaasium: õpiabi, IÕK, lihtsustatud õppekava või eriklassid, ühele lapsele keskendunud õpe, koduõpe, erialaspetsialistide abi ja nõustamine jpm PÕHIKOOLI- ja GÜMNAASIUMISEADUS. · Kutseõpe: toetusmeetmed, lihtsustatud ainekavad, tugiteenused koolis KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUS, Haridus- ja Teadusministri määrus "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" · Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM. · Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond).
väga erineval tasemel. Matemaatika abiõppe ainekava on ülesehitatud kontsentrilisuse printsiibil. Kontsentrilise paigutuse põhimõtte järgi tutvuvad lapsed jõukohaste ülesannetega toetudes esialgu konkreetsetele esemetele; hiljem see osakaal väheneb. Siis saab üle minna abstraktsematele mõistetele. 9. Matemaatika õpetamise planeerimine ja organiseerimine lihtsustatud õppes. Riiklik õppekava (peab andma ka ainekavad) Kooli õppekava (peab andma ka ainekavad ja need peavad kattuma enamvähem riiklike omadega) - õpetaja töökava (peab kattuma kooli õppekavaga). Õppekavade peale toetudes koostab õpetaja oma töökava. Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna ühele päevale topelt tund, aga ideaalis siiski oleks 1 tund päevas, 5 päeva nädalas. 1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla
annaabi.ee 
