Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine olekud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
student, response, score, purune, deformatsioon, konstruktsioon, voolavuspiir, varraste, taluda, tõmbetugevus, teimiku, katkevenivus, tinglik, mõõtmete, koormusi, answer, plastsus, units, väited, katkeahenemine, purustamiseks, tõmbeteim, ristlõige, tugevusnäitajad, kujulise, vardad, konstruktsioonil, valima, plastne, tingliku, jaotub, puruneminePraktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C
1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A
Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb
Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne
1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus
Vaata tulemusi Laboritöö nr 4 Kasutaja Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 18 min. 17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe
Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus?
Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks: a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb,
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E
View Attempt . 1 4 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused Started: Wednesday 14 February 2007 14:18 Submitted: Wednesday 14 February 2007 14:25 Time spent: 00:06:57 Total score: 89/100 = 89% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 154 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Value Correct Answer Answer: 715,4 70% 715 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist
Title: Test nr.1 Materjalide mehaanilised omadused Started: Thursday 23 September 2010 13:15 Submitted: Thursday 23 September 2010 13:30 Time spent: 00:14:53 Total score: 92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Varras 100% deformeerub
Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri
Vaata tulemusi Laboritöö nr2 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 22 min. 42 17:29 17:52 sek. Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust.
Materjalide mehaanilised omadused ja deformatsiooni liigid Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune¬misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust. Metal¬lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega.
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine
surutakse algraskusesega….jne Otsik võib olla ka kuul pehmete materjalide puhul.) 2 Vickersi kõvadus(HV)-(teemantpüramiid surutakse materjali, rakendatud jõud jagatakse tekkinud jälje pindalaga-Sama mis brinelli puhul) Elastus-Materjali võime peale jõu eemaldamist oma esialgne kuju taastada (Ühik 1GPa) E-normaalelastsusmoodul, G-nihkeelastsusmoodul, K-Mahtelastusmoodul Tugevus(MPa- N ruutmillimeetri kohta)- Materjali võime purunemata taluda koormust,ebaühtlast temperatuuri vm. Tõmbetugevus:-Maksimaalne materjali võime taluda mingisugust jõudu enne purunemist Rm Ühik 1 MPa Plastsus(Väljendatakse protsentides)-Materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmed ning säilitada jäävat(plastset) deformatsiooni pärast koormuse eemaldamist. (Katkevenivus A, Katkeahenemine Z - %) 5) Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. ÜHIKUD
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse
– Kõvadus (hardness)– võime vastu panna kohalikule levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. plastsele deformatsioonile; määratakse Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Vahel liigit. füüsikal omaduseks Magnetpulberkatse – Tugevus (strength)– võime purunemata taluda koormust, Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite voolavuspiir, tugevuspiir toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi – Sitkus (ductility)– omadus taluda enne purunemist olulist materjale.Meetod võimaldab avastada
Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestvustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsiku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda.
lakkamist. A – katkevenivus ehk suhteline pikenemine pärast katkemist (%). Z – katkeahenemine ehk suhteline ahenemine pärast katkemist (%). Jäikusnäitajad Elastsus on materjali võime omandada oma esialgne kuju peale koormuse eemaldamist E – normaalelastsusmoodul, annab hinnangu materjali jäikusele (GPa;N/mm2). Tugevusnäitajad (ühik kõigil N/mm2 või MPa) Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Voolavuspiir - pinge, mis vastab voolavusjõule. ReH - jõule FeH vastav ülemine voolavuspiir. ReL - jõule FeL vastav alumine voolavuspiir. Rp0,2 - enamiku sulamite tõmbediagrammil voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse reeglina jõu F0,2 juures, mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. Rm - tõmbetugevuspiir e
teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A%(suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Katkeahenemine Z% Löökpaindeteim Konstruktsioonile võib mõjuda löökkoormus,mis võib hapralt purustada detaili.See on üks ohtlikemaid konstruktsioonide purunemise viise.Katsetamine võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele.
Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestvustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsiku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda.
1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus = muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 1.7. Milleks on vaja koormusi taandada? Teada on detailile mõjuvad tegelikud koormused (alati ruum ja/või pindkoormused). Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon ja/või üksikkoormusteks (s.t. lihtsustada, et hõlbustada arvutusi). 1.8. Mis on materjali tugevus? Tugevus = detaili võime purunemata (plastselt deformeerumata) taluda koormusi 1.9. Mis on materjali jäikus? Jäikus = detaili võime vastu panna deformatsioonidele (kuju muutustele) 1.10. Kuidas määratakse materjalide tugevus ja jäikusparameetrid? Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.11. Milles seisneb Hooke
jääkmoone jääb tühiseks. Haprad materjalid malm, karastunud teras, graniit. Habras materjal jääb nii tõmbel kui ka survel ligilähedaselt elastseks kuni purunemisseisundini. Seda käitumist lähendab piisavalt Hooke’i keha. Purustava pinge absoluutväärtust nim tugevuspiiriks. Tugevuspiiri tõmbel nim ka materjali tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel survetugevuseks. Haprale materjalile on iseloomulik, et tõmbetugevus on oluliselt väiksem survetugevusest. b. Kõiki materjale, mis purunevad olulise moone tekkimise järel, haaratakse sitke materjali mõistega. Neist plastseteks loetakse materjali, millel purunemishetkeks moodustub märgatav jääkmoone. Nt madalsüsinikteras, vask, alumiinium. Plastse materjali käitumise lähendamisel on levinud 2 mudelit. Ideaalselt elastoplastse materjali mudel, Prandtli keha, kirjeldab madalsüsinikteraste omadusi
Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. Ühikuks N/mm2. Voolavuspiiri kasutatakse staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReL – alumine voolavuspiir. Pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. Ühikuks N/mm2. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 - pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu
ruumpaisumis teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. 4.2. Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetatavus 4.3. Materjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. 6 5. Purustatavad katsed
Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline-, mõõtmis- ja juhtimissüsteem. Masina kvaliteetseks töötamiseks on kõik kolm osa väga tähtsad
annaabi.ee 
