esimest lehte. See on sellepärast, et ennakvõrse kõrval asub puhkav talvepung ja kui ennakvõrse ära võtta, hakkab talvepung enneaegselt puhkema. Talvepung on aga vajalik järgmise aasta viljakandvuseks. Võrseladva kärpimine tehakse augustis, see soodustab võrse talveks valmistumist. Võimalusel tuleks noori taimi hoida öökülmade eest. Kaks nädalat pärast lehtede kadumist lõigatakse maha võrsete ladvad, mis on korgistumata. Allesjäänud oksad on hea talveks katta aiamullaga (Kivistik, 2014). Teisel kasvuaastal toimub viinapuu võra kujundamine ja taimede toestamine. Sel ajal kasvavad viinapuule tugevad võrsed, mis hakkavad vilja kandma kolmandal aastal. Vanemaid viinapuid lõigatakse sügisel enne katmist, võimalikult hilja (Kivistik, 2014). 3 VIINAPUUDE KASVATAMINE POTTIDES
Augustis kärbitakse võrselatvu paarikümne sentimeetri võrra, et soodustada võrsete valmimist. Noore viinapuu keskosa oleks hea septembri alguses mullata, et varajased öökülmad korgistumata võrsete alumisi pungi ei kahjustaks. Viinapuu algareng on mõnikord aeglane. Kaks nädalat pärast lehestiku kadumist lõigatakse maha võrsete korgistumata ladvad. Allesjäänud oksad võib painutada taime lähedale tehtud kraavikesse ja katta kerge aiamullaga. Ajutine tugi jääb tähistama taime asukohta, et aprillis mullast vabastades tema oksad viga ei saaks. Väiksemgi vigastus kevadel põhjustab taime nõrgestava mahlavoo. Paljaskülma korral tuleb maapinda soojustada aiaprahi, puulehtede või turbapuruga. Peenikestele juurtele on ohtlik temperatuuri langemine alla -5 kraadi. Teise kasvusuve märksõnad hoolduses on toestamine ja kujundamine. Noor
Ettekasvatamisel õitsevad juba samal aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel. Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm. 10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal. Kipslilled on madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harvemini poolpõõsad
aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 2. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011) Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant). Kuivemas kohas tuleb teda kasta põua pärast võib hukkuda (Calmia puukool). Põõsas lepib 4 tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamults teevad ainult head (Sander 2009). Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata, vanemaid põõsaid regulaarselt harvendada (Sander 2009). Suuremamahulisem vanade okste eemaldus võiks toimuda soovitatavalt iga 3-5 aastase vahemiku järel
Sel põhjusel võib tihti näha, et taimed, mis kasvavad kompostirikkas mullas, on tugevamad ja tervemad. Komposti panek aeda või lillekasti: kevadel ja/või suvel laotada 1,5 cm paksune kompostikiht maapinnale. Seejärel kaevata see hargiga kergelt pindmisse mullakihti. Raske savimulla korral on kõige mõttekam komposti sügisel laotada. Siis võib komposti mullaga segada terve aasta jooksul. Viljaka lillemulla jaoks tuleks komposti segada aiamullaga pooleks. Tarbijad Meie toode on suunatud põllumajandus tootjatele, väike- ja suurtalunikele, aednikele ja kõigile teistele, kes tegelevad taimekasvatusega, sh teravili ning haljastus. Saab kasutada nii avamaal kui katmikalal ja ettekasvatamiseks. 23 Promotsioon Oma toodet turustame Internetis, kodulehe kaudu. Sealt saab kätte kõik kliendile vajaliku
Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad. Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla)
Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) (joon. 79, joon.80) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas. Lehed: rohelised. Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais. Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes
ja aeglase kasvu poolest (Sander,R 2011).Kauni deutsia õiged on valged ning paiknevad püstistes õisikutes. Kaunis deutsia on samuti ka ideaalne taim linnas õitsemiseks ,sest talub linnatingimusi . Õitseb suvel juuni-juuli vahel (Sander,R 2009). 18.2 Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Deutsiad 2016). Kuivemas kohas tuleb teda kasta – põua pärast võib hukkuda (Calmia istikuäri OÜ). Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head .Kaunis deutsia tasub alati istutada suurema okaspuu varju ,mis hoiaks teda ka talvel soojas( Sander,R 2009). 18.3Lõikamine Kaunis deutsia ei vaja tegelikult suurt hoolt ning hakkab seda vajama alles vanemana. Siis tasub teda aega ajalt harvendada (Sander 2009).Kõige parem on kohe peale õitsemist ,eelkõige vanemad õitsenud oksad ,harvendada , sest selliselt kasvatab põõsas järgmiseks aastaks endale uued noored õied
Eesti levinuim sort on `Nikki´, mis on hinnas just oma kaarjate okste ja aeglase kasvu poolest.Kauni deutsia õiged on valged ning paiknevad püstistes õisikutes. Kaunis deutsia on samuti ka ideaalne taim linnas õitsemiseks, sest talub linnatingimusi. Õitseb suvel juuni-juuli vahel. Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks. Kuivemas kohas tuleb teda kasta – põua pärast võib hukkuda. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head. Kaunis deutsia tasub alati istutada suurema okaspuu varju, mis hoiaks teda ka talvel soojas. Lõikamine Kaunis deutsia ei vaja tegelikult suurt hoolt ning hakkab seda vajama alles vanemana. Siis tasub teda aega ajalt harvendada. Kõige parem on kohe peale õitsemist, eelkõige vanemad õitsenud oksad, harvendada, sest selliselt kasvatab põõsas järgmiseks aastaks endale uued noored õied
Pistikutest juurdub 80- 100 %. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist- peavad olema natuke puitunud. Toimub juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul. Pistiku pikkus peab olema 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 ülemist lehte, ülejäänud eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja viimase silma üleval. Seejärel pistetakse pistikud mulda ning kaetakse purkide või kilega. Muld peab olema pooleks kobestatud turba ja aiamullaga. Pistikud juurduva 3 nädalal jooksul regulaarse kastmise tulemusel. Noored taimed istutatakse 10x10 cm vahedega. Sügiseks kasvavad okstega põõsad, mida võib püsikohale ümber istutada. Kui pistikute võtmisega hilineda või juurte areng aeglustada. Sel juhul võib taime istutada nõusse ja panna tuppa talvituma. Kasvukohale istutatud taimed kaetakse kuuseokste või muu materjaliga. Kasvatamine: Pukspuud soovitatakse kasvatada poordidena, grupiviisiliselt või üksikuna haljasalal
teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 14. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011) 42 Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant). Kuivemas kohas tuleb teda kasta põua pärast võib hukkuda (Calmia puukool). Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamults teevad ainult head (Sander 2009). Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata, vanemaid põõsaid regulaarselt harvendada (Sander 2009). Suuremamahulisem vanade okste eemaldus võiks toimuda soovitatavalt iga 3-5 aastase vahemiku järel
võrseid, mistõttu vajavad sellised sordid sooja kasvukohta või talvekatet (Aiasõber). Joonis 11. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/karedutzia.jpg ) 4.7.2. Kirjeldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks. Kuivemas kasvukohas tuleb teda kasta, muidu hukkub põua pärast Deutsiad. lepivad tavalise aiamullaga. Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). 4.7.3. Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud. Vanemaid põõsaid tuleb aeg-ajalt harvendada (Sander 2009). 3-5 aastatase vahemiku järel on tuleks eemaldada vanemad oksad. Eakamate, vähese kasvuenergiaga taimede elujõudu saate taastada noorenduslõikusega, mille käigus kõik oksad tugevasti 10cm kõrguselt maapinnast tagasi lõigatakse (Vaasa 2003)
annaabi.ee 
