piirkonnas /j/ ja võõrfoneem /s/; e. muutuva häälduskohaga foneem /k/, mille konkreetne häälikvariant moodustatakse kõva või pehme suulae piirkonnas olenevalt naabervokaali asukohast; f. larüngaal ehk kõrihäälik /h/, mis moodustatakse kõriõõnes. Moodustusviisi põhjal eristatakse järgmisi konsonandirühmi: a. frikatiivid ehk hõõrdhäälikud, mille moodustamisel õhuvool tekitab häälduselundite kujundatud ahtuses pideva hõõrdumiskahina /v, s, s´, h/ ning võõrfoneemid /f/ ja /s/; b. klusiilid ehk sulghäälikud, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu täielikult /k, p, t, t´/; c. nasaalid ehk ninahäälikud, mille hääldamisel on suus või huultel õhuvoolu katkestav sulg ning õhk pääseb välja ninaneelu ja ninaõõne kaudu /m, n, n´/; d. lateraalid ehk külghäälikud, mille moodustamisel keeletipp või keeleselja eesosa
ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu 10. Rühmitage konsonandid moodustusviisi järgi. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus), ja õhuvool ei pääse vabalt välja või väljub õhk nina kaudu; või üle keele külgede Moodustusviisi järgi jagatakse konsonandidvastavalt sellele, kui vabalt õhuvool pääseb hääldamisel kõnetraktist välja: 1. frikatiivid e hõõrdhäälikud, mille moodustamisel ahtuses tekib kahin, õhk pääseb vaid vaevaliselt läbi: /v, s, h, f, s/ 2. klusiilid e sulghäälikud, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud: /p, t, k, g, b, d/ 3. nasaalid e ninahäälikud, mille hääldamisel on suus õhuvoolu katkestav sulg, õhk pääseb välja ninaõõne kaudu: /m, n/ 4. lateraalid e külghäälikud, mille moodustamisel õhuvool pääseb külgedelt: /l/ 5. tremulant e värihäälik, moodustamisel vahelduvad õhuvoolu kinnine ja lahtine faas,
Formandikõrgused pole absoluutsed, sest kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on eri vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 37. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? · helilised konsonandid: v, m, n, r, l · klusiilid: k, p, t, g, b, d õhuvoolu läbipääs täielikult suletud · frikatiivid: f, h, v, s ahtuses tekib kahin, sisin 38. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 39. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Näited. Silp on häälikutest koosnev tähtede rida. Silp on hääldusliku pingutuse periood. Silp on häälikute intensiivsuse vaheldumine: silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale. Silp = silbi algus + silbi tuum + silbi lõpp 40. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti
lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 41. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 42. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? 43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem).
Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest ehk larüngaalidest (nt h). Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t.. täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (nt f, v ... ahtuses tekib kahin), afrikaadid (nt ts... klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid ehk ninahäälikud (nt m, n... klusiili meenutav kitsus suus, käin ninaõõnde avatud), lateraalid ehk külghäälikud (nt l...keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede), tremulandid ehk värihäälikud (nt r...väringute seeria või mõnikord ka üks väring) ja poolvokaalid (w, j) Frikatiivide kaks põhilist alarühma on s-häälikud ehk sibilandid (ehk sisihäälikud) (nt s, z...
kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on erinevas vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? Rõhk, kvantiteet (välde), intonatsioon. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42
(häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t. Frikatiiv hõõrdhäälik õhuvool tekitab häälduselundite kujundatud ahtuses hõõrdumiskahina (v, s, h, f, s). Sibilant s, s, z. Spirant f, v, h. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv, häälikute kombinatsioon, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hõõrdumisest samas häälduskohas (ts, pf). Eesti keeles puudub (v.a Võru keele ts). Nasaal ninahäälik, klusiili meenutav kitsus suus, õhk läbi nina (m, n). Lateraal külghäälik, keele keskel kulgev sulg, õhk pääseb välja keele külgedelt (l).
tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t. Frikatiiv hõõrdhäälik õhuvool tekitab häälduselundite kujundatud ahtuses hõõrdumiskahina (v, s, h, f, s). Sibilant s, s, z. Spirant f, v, h. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv, häälikute kombinatsioon, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hõõrdumisest samas häälduskohas (ts, pf). Eesti keeles puudub (v.a Võru keele ts). Nasaal ninahäälik, klusiili meenutav kitsus suus, õhk läbi nina (m, n). Lateraal külghäälik, keele keskel kulgev sulg, õhk pääseb välja keele külgedelt (l).
taksitus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes isloomustab konsonante nende helilisuse määr. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede), tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted.
märkida. Pehmendab. Tall – talle. Kas – kass. Kott (kota) – kott ( koti). Vokaalharmoonia - esinevad vaid ees- või tagavokaalid Assimilatsioon - häälikute muutumise osaliselt või täielikult sarnasteks Dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine Klusiil – sulghäälik (kpt, gbd) Vokaal – täishääik, heliline (aeiouõäöü ) Kaashäälikud *klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] *frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] *nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n] *lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l] *tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r]*poolvokaal [j] *helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]*dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri) *aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel
märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] o nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n] o lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l] o tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r] o poolvokaal [j] o helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s] o dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri)
Nt Inglise keele on diftongid: kõrgenevad (teine vokaal kõrgem kui esimene) ja madalduvad. Eesti keeles on 36 diftongi (neist 10 ainult võõrsõnades). Konsonantide arikulaator on tavalisel mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid: klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud(ahtuses tekib kahin, nt f, v, s, z, h jne), Frikatiivide kaks põhilist alarühma: sibilandid e sisihäälikud e s-häälikud ja spirandid e hõngushäälikud e piluhäälikud ( nt f, h, v jne) afrikaadid (klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud, nt m, n jne), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele servade, nt l),
Häälik- Foneetika põhiüksus - häälik- on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Tähtsamad hääldusviisid on · klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), · frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), · lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede) · tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 23. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus
annaabi.ee 
