Kontserdi retsensioon Käisin pühapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 alanud barokiaja muusikakontserdil. Laval musitseerisid: Ahrensburgi Noorte Sümfooniaorkester Saksamaalt, Kaarli kiriku kammerkoor(kontsertkoor) Tallinnast, koorid Helin, Eysysla, Lyra ja solistid, orelil Piret Aidulo. Natukene ajaloost: Kaarli kiriku kontsertkoori esimene proov toimus kammerkoori nime all 1989. a Marika Kahari ja Piret Aidulo juhendamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. a sügisest Mikk Üleoja
Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes
Viimane jääaeg (Weichseli jäätumine) algas 110 000 aastat tagasi ning lõppes üle 10 000 aasta tagasi. Selle ajal olid jäävabad ainult Jüütimaa lääneosa ja Lofoodid Norra põhjaosas. Maastikku kujundas jää lisandumine, raskus ja sulamine. Jää lihvis kaljud ümaraks ja siledaks ning purustas neid. Maa oli jää raskuse all kokku surutud ning hakkas jää taandudes kerkima. See protsess oli põhja pool kiirem kui lõuna pool. Ahrensburgi kultuuri nooleots Kui jää hakkas taanduma, said esimesed inimesed võimaluse vabanenud maale elama asuda. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme
2011 Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läheduses. Veekogude läheduses oli lihtsam küttida sinna jooma tulnud loomi ja tegeleda kalapüügiga. Samuti pakkusid jõed, järved metsadest paremaid liikumis võimalusi. Mõningaid leide on ka Lääne-Eesti saartelt
kuningas oli Haakon VII. Esiaeg Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et peatselt pärast Weichseli jäätumise mandrijää taandumist tekkis Norrasse inimasustus. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 – 12 000 aastat tagasi. Tõenäoliselt läksid nad läbi Jüütimaa ja Doggerlandi jäävabale Norra rannikule. Nende kivist tööriistad lubavad oletada kuulumist Ahrensburgi kultuuri. Ahrensburgi kultuuri esindajad pärinesid ilmselt Ukraina aladelt Dnepriäärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Põhja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). DNA-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega. Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja- Norrasse soome-ugri keeli kõnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid.
10 700 9600 aastat eKr. Mandrijää taandudes nihkusid ka kliimavöötmed põhja poole. Osad inimrühmad jäid paigale, kuid osa järgnesid mammuti ja muude loomade karjadele põhja poole. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad umbes 11 000 aastat eKr, kuid ei saa välistada, et nad ei jõudnud siia ennem. Arvata on, et Läänemere idapiirkonna varaasustus on alguse saanud kahes järgus. Esmalt on arvatavasti Kesk-Euroopast tulnud inimesed, mille põhjal tekkis Leedus, Valgevenes ja Ukrainas Ahrensburgi kultuur. Teine asustuslaine tuli Poola alati umbes tuhat aastat hiljem. Need kaks kultuuri eksisteerisid mõnda aega paralleelselt ning mõjutasid üksteist. 5 TEGEVUSALAD Keskmisel kiviajal inimesed ei elanud paikselt, vaid elasid alaliselt mõnes kohas kuni seal süüa leidus ning siis liikusid teistesse kohtadesse. Alguses tegeldi vaid küttimise ja korilusega
Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Ahrensburgi kultuur (10k - 8,5k e.m.a.) Levis Läänemere lõunarannikumaades. Üleminekukultuur paleoliitikumilt mesoliitikumile. Tähtsaim saakloom põhjapõder. Peamiseks jahirelvaks vibu. Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal.
27 Kultuurile on iseloomulikud nokaga puurid sarve uuristamiseks, rohkesti kasutati mitmesuguseid luuriistu. Põhja-Saksamaalt on teada arvukalt laagripaiku, kust on saadud väga palju luuleide. Tähtsaim jahiloom oli põhjapõder. Asulakohad olid väikesed Mõnedest kohtadest on leitud ka ümmargusi hoonepõhju. A 90008400 eKr levis Läänemere põhja- ja lõunarannikul Ahrensburgi kultuur. Muuhulgas on mõningaid selle kultuuri leide saadud ka Leedust, seal on tegu kultuuri perifeerse alaga. Tegu oli üleminekukultuuriga paleoliitikumilt mesoliitikumi. Kultuur on saanud nime Hamburgist 25 km loode poole jääva küla järgi, kust leiti puust nooli ja nuiasid. Tuntud leiukohaks on Stellmoori asula, mille alumine kiht kuulub Hamburgi kultuuri ja ülemine kiht Ahrensburgi kultuuri. Kultuuri asulakohad olid taganeva jääserva lähedal.
Seostatakse Weichseli jäätumisperioodi lõpuga – põhjapõdrakütid jääserva lähedal Tüüpese: nooleots, samuti sarvetöötlemisel kasutatud peitlid Swidry kultuur Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge, tehnokompleks jätkub mesoliitikumi Levik: suuresti tänapäeva Poola aladel Nimimuistis: Świdry Wielkie asulakoht Poolas (uuritud alates 19. saj-st) Üks Kunda kultuuri võimalikke lähtekohti Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš Ahrensburgi kultuur Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg)
(vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100,
paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti
ookri, tahma ja kriidi segamisel. Tegu võis olla jahimaagia või totemismiga, kuid tõlgendusi on mitmeid teisigi. Paleoliitikumi lõpus oli Põhja-Saksamaal ja Hollandis Hamburgi kultuur, mis kuulus sealsete alade vanimatele asukatele. Kultuur sai alguse mõistagi pärast jää taganemist, mil ala muutus inimestele elamiskõlblikuks. Tegu oli põhjapõdraküttidega. Sellest veelgi hiljem, u 9000 eKr Läänemere põhja- ja lõunarannikul aga Ahrensburgi kultuur. 10 0008000 eKr levis Poolat, Lõuna-Leedut ja Valgevenet hõlmanud Swidry kultuur. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 10 0005000 eKr. Mesoliitikum jääb jääajajärgsesse aega. Jää sulas, veetase tõusis ning osa maid jäi vee alla. Muutusid rannajooned, tekkisid uued jõed ja järved. Eriti suured olid sellised muutused mõistagi varasematel jääserva lähedastel aladel. Kliima muutus üldiselt soojemaks,
neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele. Esimesed asukad - Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende põhiline kultuuriline erinevus- erinev tulekivi töötlemine. Läänemere kujunemine (Litroiinameri): kliima soojenemine- preboreaalne kliima asendus atlantilisega. Soojem kliima tõmbab ligi uusi loomaliike. Ajutised laagrid hakkavad asenduma püsiasulatega. Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur. Seda nimetatakse Kunda kultuuriks, leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul.
Aurignaci kultuur. Ei tea, mis keeli nad kõnelesid, on välja pakutud, et vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati. Elasid Ibeeria ja Ukraina refuugiumites, ühes elasid baski keele kõnelejad, teises algsed soome - ugri hõimud. Kui jää taandus, siis mõlemalt poolt rahvas liikus põhja poole, kohati toimus ka segunemine. Paleoliitikumi lõpus olid Euroopas levinud kolm kultuuri: Ahrensburgi (väiksem kui kaardil), Swidryi (suurem kui kaardil) ja Bromme`i. Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad. Arheoloogiliste kultuuride juures tuleb arvestada kohalikku keskkonda, millest töö - ja tarberiistu valmistati. Arheoloogid nim varasemat teooriat kolme rändamise teooriaks (kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika) ja uut teooriat ühe rändamise teooriaks.
annaabi.ee 
