Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed ...
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje:
Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamine.................................................................9
41 • Kasvava vilja niiskus ja kuivatamise kiirus sõltuvad: - kõrre pikkusest, - vilja tihedusest. • Pikk viljakõrs kuivab kauem. • Pikakõrreliste viljade koristamisel kombaini tootlikkus väheneb. • Eestis langeb koristusperiood juuli II poolde ja augustisse, osaliselt septembrisse. 42 Saagikaod • Koristuskadude peamised põhjused: - koristamisega hilinemine - 30% - agrotehnoloogia puudujäägid - 25% - kombaini vale reguleerimine - 20% - liigniiske vilja koristamine - 15% - muud põhjused - 10% • Saagikadude vähendamiseks külvata teraviljaliike ja -sorte vahekorras, mis tagaks viljade järjepideva valmimise – koristuskonveieri. 43 Kuiva vilja koristusjärgne töötlemine • Kaalumine. • Vastuvõtmine (valgpunkrid, kaldenurk 45°). • Eelpuhastamine – eemaldatakse viljast
mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu Iga uus võte ja vahend on efektiivne teatud tasemeni , optimaalset piiri ületades mõju väheneb Intensiivtehnoloogia on intensiivsem: *lubjarikkamatel *hea veereziimiga *kõrge mullaviljakusega , kus mullaviljakus võib isegi suureneda. Ebaefektiivne : madala mullaviljakusega põllumuldadel, liigniisketel muldadel jne. Säästlik agrotehnoloogia Õhus suureneb CO2 sisaldus millest tingituna on olemas tootmist piiravad keskkonnastandardid. Kasutatakse vähem fossiilseid kütuseid. Soositakse biokütuse kasutamist põllumajanduses. Põllumajanduslik tootmine koondunud piiirkondadesse kus on piisavalt vett ( kasutab 70% magedast veest ) Biotehnoloogia arendab sordiaretust , tipptehnoloogiat kasutatakse üha rohkem põllumajandusmasinate tootmises kui ka põllumajandustootmises.
Riisi kuivatatud õisi kasutatakse: - kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit. 19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid ja vitamiine ( B-rühma, PP). 20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele.
Older, Saku 1999 ,,Põllukultuuride väetamine" , Eesti põllumajandusministeerium 2002 ,,Õlleodra viljelus", Kemira GrowHow ,, Põllumehe käsiraamat" Kemira GrowHow ,,Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat" , H. Kärblane, Tallinn 1996 http://www.kemira-growhow.ee/ http://www.eria.ee/ http://www.pria.ee/ 14 Sisukord Sissejuhatus 2 Bioloogilised iseärasused 3 Agrotehnoloogia 7 Tehnoloogiline kaar 1ha kohta 10 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 15
Määratakse keedetud mugulate: - maitse, - välimuse, - lagunemise, - tumenemise kaudu. Keedetud mugulate välimus Eriti oluline lauakartuli puhul. Välimust hinnatakse mugulate: - homogeensuse (ühtlase oleku), - värvuse intensiivsuse ja püsivuse, - sisevärvuse kaudu. Eestis hinnatakse väga kõrgelt kollase sisuga kartulit. Värvust mõjutavad: - sort, - kasutatud agrotehnoloogia, - ilmastikumõjud. Keedetud kartulite lagunemine Mõjutab tärklise ja valgusisalduse suhe mugulates. Lagunemist suurendab keskmisest suurem kuivainesisaldus. Kergelt lagunev kartul ei sobi: - lauakartuliks, - salatikartuliks. Passib püreede valmistamiseks. Määrab kartuli kasutustüübi. Jahusus on sordile omane tunnus, mis oleneb: - kasvutingimustest, - mullastikust, - kasvuaja kestvusest.
Eestimaal on põllul ja aias elu hävitavaid, moonutavaid mürke kasutatud tegevaines ligi 5 korda vähem (12-14 kg/ha), kui näiteks Hollandis, Saksamaal jm (50-60 kg/ha). Komposti kasutamise eelduseks on ka mageveevaru piisav olemasolu. Maailmapanga uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks. Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%. Kompostimise protsess koosneb:
Tähtsaimad liigid on: - pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse. Kasvataja ei saa mõjutada ilmastikku, küll aga teisi tegureid (kasvukoha valik, väetamine, taimekaitse) 19. Nisu kasutame milleks? Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid: - makarone, - kooke.
- lagunemise, - tumenemise kaudu. Keedetud mugulate välimus Eriti oluline lauakartuli puhul. Välimust hinnatakse mugulate: - homogeensuse (ühtlase oleku), - värvuse intensiivsuse ja püsivuse, - sisevärvuse kaudu. Eestis hinnatakse väga kõrgelt kollase sisuga kartulit. Värvust mõjutavad: - sort, - kasutatud agrotehnoloogia, - ilmastikumõjud. Keedetud kartulite lagunemine Mõjutab tärklise ja valgusisalduse suhe mugulates. Suhtarvul 12:1 laguneb kartul keetmisel vähe. Suhtarvul 16:1 laguneb olulisel määral. Lagunemist suurendab keskmisest suurem kuivainesisaldus. Kergelt lagunev kartul ei sobi laua- ega salatikartuliks (passib püreede valmistamiseks). Keedetud kartulite jahusus Määrab kartuli kasutustüübi. Jahusus on sordile omane tunnus, mis oleneb:
kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps · Mullad soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7. Vältida kergeid ja raskeid muldi · Mullaharimine - tasane sügav künd, viimane harimine külvisügavuselt · Külviaeg esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte.
· selgitada mulla sobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, edukalt on võimalik kasutada vaid piisava toitainetesisaldusega mulda; · selgitada mullareaktsioon ja sellest lähtuvalt enamsobivad kultuurid ning lupjamise vajadus; · planeerida optimaalseid külvikordi; · selgitada planeeritavat saaki limiteerivaid tegureid; · selgitada vajalikke väetisekoguseid; · hinnata mulla füüsikalis-keemilistes omadustes toimuvaid muutusi; · hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab keskkonnasäästlikkuse28 7 . N Õ U D E D S I L O H O I D L AT E L E Haljassööda sileerimisel tekib käärimismahl, mis koosneb rakumahlast ja silomassi märgavast kileveest. Silomahl sisaldab rohkesti väetusaineid ja on veekeskkonnale äärmiselt ohtlik. Silomahla hulk sõltub
järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, väetamisel ja külvil, sh. kündmata põllule tüükülvi kasutamine; · paiksed masinad muudetakse rändmasinateks (näiteks rändkuivatid ei vaja ehituslubasid, pangalaenu saamine soodsam, soodustused ühistegevuses); · üleminek täppisviljelusele. Selle tehnoloogia uurimise ja juurutamisega tegeletakse praegu paljudes riikides, instituutides ja masinaehitusfirmades. DGPS satelliitorienteerimisel põhinev täppisviljelus on agrotehnoloogia, mis aitab põllult saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki väetiste, taimekaitse-vahendite ja põllutöömasinate optimaalse kasutamise teel; · elekter koos soojusega toodetakse keskustest kauge asuvates taludes jms. kohapeal; · infotehnoloogiavahendite laialdane kasutamine tootmisprotsesside juhtimisel; · masinapargi uuendamisele tehtavad investeeringud peavad olema eelnevalt detailselt läbi kalkuleeritud lähtudes antud tootmisüksuse tootmistingimustest
annaabi.ee 
