PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - man...
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused.
poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske ja soe kliima, viljakad mullad, väga sobiv taimekasvatuseks. Troopika: väga kuiv ja kuum,
toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust). 3) Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad, väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus) Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et
Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0%2,5 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 1,5 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 0,5 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,35 Lõuna-Ameerika 0 1 0,39 Lõuna-Aafrika 0,68 Ida-Euroopa 0,74 Põhja-Ameerika Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir
1955 ja 1972 aastal on kalapüük tonnides ligikaudu sama kõrge. Alates 1979 aastast algab kalapüügi saagi vähenemine, mis jätkub. See võib olla tingitud sellest, et kala on maailma vetes järjest enam vähem. Põllumajandus. 1. Millised on Sinu riigi põllumajanduse arengut soodustavad ja taksitavad tegurid? Soodustavad- vähe metsa ehk lagedat ala, kuhu põllumaad rajada on üsnagi palju. Takistavad- väheviljakad mullad, suhteliselt mägine ala. 2. Agroklimaatilised näitajad Sinu riigis: Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood on lühikene, väga muutlik ilmastik. 3. Põllumajanduse toodang agriculture products : kuivained, köögiviljad, lambad, õliseeme, kartulid, kala, kodulinnud, kariloomad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/print_2052.html 4. Hõive põllumajanduses (%) /labor force by occupation https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html
Pakistanis ja Jaapanis. Alepõllundus on tänapäeval eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amatsoonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias) Toiduainetööstuse harud- Osa toitainetööstuse harudest(liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid osad tänapäevastest harudest (konservi-, juustu-, makaronitööstus) kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga. Agroklimaatilised näitajad iseloomustab, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperioodi pikkus, päikesekiirguse hulk, soojuse hulk, niiskuse hulk) Eksporditoetus-riiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised. Impordimaks-maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 170180 päeva. Eesti kliima on sobiv peamiselt heintaimede, kartuli, traditsiooniliste köögi- ja põhjamaiste puuviljade ning Kesk-Eestis ka teraviljade kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks. Hindade ja kulutuste analüüsi alusel on Eesti piimakarjakasvatus enamike Euroopa riikidega eelisseisus. Agroklimaatilised tingimused Eestis on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ja võimaldavad meie taludel ja põllumajandusettevõtetel püsida konkurentsis piimakarja-, teravilja-, kartuli- ja köögiviljakasvatuses. Soodsamad piirkonnad põllumajanduseks asuvad Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.Eesti põllumajandus on üsna pika ajalooga. Paikne põllupidamine tekkis siin vahemikus 100400 aastat meie ajaarvamise järgi. Koos põlispõldudega tekkisid ka
korve, matte, köisi, - kübaraid, sandaale. Riisi kuivatatud õisi kasutatakse: - kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit. 19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid ja vitamiine ( B-rühma, PP). 20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium
ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele. · Pinnase keemiline koostis (soolsus, mulla happesus) · Vegetatsiooniperiood, mis peaks olema vähemalt 90 päeva aastas. Temperatuur, sademete hulk tähtis. · Reljeef, mägistel aladel ei saa kasutada traktoreid, kombaine jpm. seal tegeldakse käsitööga, loomakasvatusega.
Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa. · Niiskusevajadus · väetamine, soojus, väike pinnasuse soolsus Põllumajandus ja kliimavöötmed: SOBIVAD: Parasvööde, lähistroopiline kliimavööde, lähisekvatoriaalne kliimavööde
Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploomipuude õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (enamasti kahekaupa). Ploomipuude õied on valged, rohekad või roosakad. Õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied umbes 2 cm läbimõõdus. Maa-ala andmed Istandiku asukoht: Võru-Hargla orund (III) Agroklimaatiline olukord: Väga head agroklimaatilised näitajad(enamus Eesti parimad), kuid ploomipuu jaoks liiga karmid talved (min temperatuur võib ulatuda kuni -35/-37 kraadini). Püsiv lumekate 100-110 päeva, paksus 25-30 cm. Suved väga soojad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuuri(üle +10) summa 1850-1950. Sademete hulk(üle +10) 300-380. Aktiivse taimekasvuperioodi algus 10.-12. mai, lõpp 19-21. september. Aktiivse taimekasvuperioodi kestus 130-135 päeva. Enamlevinud mullatüüp ja selle iseloomustus: Kamar-leetmuld
Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 120140 päeva. Eesti kliima on sobiv peamiselt heintaimede, kartuli, traditsiooniliste köögi- ja põhjamaiste puuviljade ning Kesk-Eestis ka teraviljade kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks. Agroklimaatilised tingimused Eestis on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ja võimaldavad meie taludel ja põllumajandusettevõtetel püsida konkurentsis piimakarja-, teravilja-, kartuli- ja köögiviljakasvatuses. Soodsamad piirkonnad põllumajanduseks asuvad Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal Soojusreziim Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur (need on temperatuurid, mis on üle +5C ulatuvad temperatuurid)
VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100 1.1. Looduslikud tingimused, mis mõjutavad põllumajandust: Reljeef - mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda, mäestikes vahelduvad loodusolud vastavalt kõrgusele. Kliima (agroklimaatilised tingimused)- temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus. Mullad mulla viljakus. 2 joon: Agrokliimavöötmed ehk lihtsalt kliimavöötmed. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane
põllumaa- tumelilla Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0% 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2,5 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 2 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1,5 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 1 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,5 0,35 Lõuna-Ameerika 0,39 Lõuna-Aafrika 0 0,68 Ida-Euroopa 1 0,74 Põhja-Ameerika 1,94 Okeaania Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15
detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus ) tehnika ja tehnoloogia tase ( maa väetamine , maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifitseerimine , kemiseerimine , trantspordi areng . 1. Looduslikud tegurid . agroklimaatilised näitajad iseloomustavad kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust (mõõdetakse õhu ja mullatemperatuuri ) ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood . vegetatsiooniperiood on aeg , mil ilmastik või maldab taimede elutegevuse . ARGOKLIIMAVÖÖTMED : 1. Arktilises kllimas on igasugune põllumajandus võimatu . 2. Lähisarktilise kliimaga aladel kasvatatakse tundrakarjamaadel põhjapõtru . Maapind
- valke, - aminohappeid, - vitamiine (B-rühma, PP jt). 17. Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Tähtsaimad liigid on: - pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse. Kasvataja ei saa mõjutada ilmastikku, küll aga teisi tegureid (kasvukoha valik, väetamine, taimekaitse) 19. Nisu kasutame milleks? Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks.
annaabi.ee 
