1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus,
väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond. Kuna ministrikohtade kaudu teostavad parteid oma poliitilisi eesmärke, eelistatakse mõningaid ministrikohti rohkem. Näiteks agraarparteid väärtustavad kõrgelt põllumajandusministri, sotsiaaldemokraatlikud parteid sotsiaalministri ametikohta. Lääne- Euroopa põhjal võime eeldada, et ministrite voolavus on ministeeriumidepõhine, kusjuures suuremat voolavust on näha kõrgemalt hinnatud ministeeriumides. Võrreldes Ida- Euroopaga on Lääne-Euroopa riikide ministrite ametisoleku aeg pikem. Seega saame järeldada, et ministrite voolavus on suurem Ida-Euroopas. Ida-Euroopas paistab silma
vabadus Inimväärik + + us Sotsiaalse + + d õigused Võrdsus + Üheksa erakonnaperekonda n Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Konservatiivsed parteid n Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud parteid n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine, sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal
konservatiivide eeskujul) • USAs demokraatlik (vasaktsentristlik) partei Pruun • Natsionaalsotsialism (fašism üldiselt) Roheline • Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid • Islamistid (Hamas) • Agraarparteid Punane • Sotsialism ja kommunism • Sotsiaaldemokraatia • USAs vabariiklik (konservatiivne) partei Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu • Vana-Kreeka Ateena linnriik • Aristokraatia vastand • Isonoomia – poliitiline võrdsus Rahvakoosoleku nõusolek: • Sõja kuulutamine
USA's kritiseeritakse oma presidenti ja presidendi naist aga sinna juurde tuuakse alati midagi positiivset.); 5) Partei sotsiaalne koosseis (kes siia parteisse kuuluvad: vaesed, rikkad, migrandid jne) Need viis kriteeriumit iseloomustavad: I 19. saj. tüüpi parteid: a) liberaalsed; b) konservatiivised. II Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid III Totalitaarsed parteid: a) kommunistlikud; b) fasistlikud. IV Agraarparteid V Kristlik-demokraatlikud parteid VI Arhailised parteid (2009-05-15) -> DOKUMENTAALFILM ,,11. TUND" · Kas veel annab midagi teha? -> Kas me sooritame kõik koos nö suure enesetapu või on meil mõistust ennast muuta ja seeläbi olukorda parandada? · Filmi tutvustajaks L. DiCaprio. · Inimene on otseses seoses loodusega, tegelikult ongi inimene loodus.
Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear-vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda
Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938. Tegelikult ei viidud seda kunagi täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid,
Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938. Tegelikult ei viidud seda kunagi täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat – Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema. Vabadussõjalased aga hoidsid jäika joont ja hindasid oma populaarsust üle. Nad olid populistid, kelle vastu blokeerusid sotsialistid,
Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid): Enamlased VSDTP Eesti organisatsioon marksistlik tiib, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa, maa natsinaliseerimine ja andmine mõisatööliste kätte. Vähemlased VSDTP reformistlik tiib, lääneeuroopa mõistes sotsiaaldemokraadid, eesmärk järkjärguliste reformide kaudu jõuda sotsialistliku Venemaani, ei poolda vägivalda, arvestasid ka rahvusi
töötus, streigid, sõjaveteranide probleemid). Kapitaalsed poliitilised muutused. Loov segadus ja vabadus kultuurielus. Euroopa poliitiline areng 1920'tel: - Demokraatia laienemise poole (mh naiste hääleõigus). - Esialgu ideaaliks parlamentarism, mitme partei süsteem. - Probleemiks parteide paljusus ja poliitilise spektri lõhestatus (nt sotsiaaldemokraadid / kommunistid). - Liberalism kaotab poolehoidu. - Poolehoidu koguvad 1920'tel agraarparteid ja rahvusradikaalsed liikumised. - Sotsiaaldemokraatide edu parlamentarismi tingimustes. o Valitsuste moodustamine on keeruline tegevus. 1920'tel Euroopa poliitilist kaarti hakkavad mõjutama kaks totalitaarset ideoloogiat: kommunism (Nõukogude Liit) ja fasism (esialgu Itaalias). - Mõlema eesmärgiks on ,,uue ühiskonna" ja ,,uue inimese" (uue eluviisi) loomine. Uus suhtumine: 1. Religiooni (ateism ja uus ideoloogia asendab ristiusku) 2
demokraadid *Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) – Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele. Põhja-Eestisse ulatus mõju väga tagasihoidlikult. Mõjukuse suurendamiseks kutsuti Tlnas ellu tütarerakond, millega veidi hiljem liitus ka Jaan Poska. , agraarparteid, 1917. kevadel tekkisid ka 2 agraarerakonda: Jaan Hünerson ja August Jürman. Nende üleskutse tulemusena sündis Eesti Maaliit (EML). Põhja-Eestis Eestimaa Talurahva Liit – Tõnis Jürine eesotsas. 1917 lõpp-1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, Maanõukogus esialgu erakondlikke fraktsioone ei tekkinud, oli vaid sotsialistlik ja demokraatlik blokk
Oktoobri Liit, ühendas liberaalselt meelestatud majandusringkondi- pankureid, tööstureid, kaupmehi. Eesotsas tuntud rahandustegelane Aleksander Gutškov. Teiseks suureks osiseks oli Kadettide partei- Konstitutsioonilised Demokraadid. Esindasid liberaalset maailmavaadet, nende juhtkonnas domineeris selgelt Vm liberaalne haritlaskond. Nende liidriks oli tuntud Vene ajaloolane Pavel Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust. Põhjuseks ennekõike talurahva kogenematus poliitikas. Oli küll kaasatud Riigiduuma valimisse, kuid saadikutele anti tavaliselt kaasa selged ja konkreetsed ülesanded. Ei suudetud kohalikust erisusest kõrgemale tõusta. Ei tekkinud terviklikku talurahvaliikumist koondavat jõudu. Vasakmeelsed erakonnad- eripäraks ennekõike see, et olid tekkinud juba enne 1905 revol
Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear- vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur. 100 Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat,
annaabi.ee 
