................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu põllumajandusest. Mulle pakkus huvi uurida seni tundmatuks jäänud riigi kultuuri, tavasid, geograafilist ja majanduslikku seisundit ning põhjuseid, miks saab riiki kutsuda täielikult aregu- ning agraarmaaks. Mis on need aspektid, mis põhjustavad üleriigilise vaesuse. Järgnevaga püüangi välja tuua riigi peamised majanduslikest ja geograafilistest seisunditest tulenevad karakteristikud, mis on omased Burundile kui aregu algetapis olevale riigile. 1. ÜLDTUTVUSTUS 1. 1. Burundi Vabariigi üldtutvustus Burundi on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mille pealinnaks on Bujumbura. Riigi pindala on 27 830 km2. Burundi Vabariigi moodustavad 17 provintsi: Bubanza,
teiste majandusharude arvelt · Suurte kulutustega ümberrelvastumisprogrammid · Toiduainete ja tööstuskaupade kaardisüsteem · Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem · Massiline sunnitöö kasutamine majanduses Industraliseerimine Nõukogude Liidus · Tööstuse sisemine struktuur pidi muutuma tootmisvahendite tootmine pidi ületama tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks. · Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat · Riigilaenukampaaniad rahvale täiendavaks maksukoormaks · 70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse · Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N
Lihavõtte ülestõus (teisel lihavõttepühal), kus relva jõul püüti võimu haarata. Ülestõus aga ebaõnnestus ning kõik ülestõusu juhid lasti maha. Teiste hulgas ka partei juht James Connolly. 6. VENEMAA MAJANDUSARENG. 19. sajandi viimasel kümnendil kiirenes Venemaa majanduslik areng. Määrav osa tööstusest kuulus väliskapitalile, kuna investoreid meelitas siinne odav tööjõud ja mahukas turg. Kuid Venemaa jäi endiselt agraarmaaks. Tööstus koondus põhiliselt suurlinnade ümber. Väljapaistvaks majandusjuhiks Venemaal oli sel perioodil rahandusminister S. Witte. Olles saanud Prantsusmaalt suurt laenu, stabiliseeris ta vene rubla ning viis selle kulla alusele, millel see püsis 20 aastat. Ka kehtestas ta 1900. a. viinamonopoli, mis tõi riigile sisse suurt tulu. Suurt rõhku pöörati raudtee-ehitusele. Tähtsaim rajatis sel perioodil oli Suur-Siberi magistraal. 20
1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja
Tööstuspööre oli jõudnud Venemaale juba 70- ndatel, aga kiire areng hakkab alles 90- ndatel. Venemaal on omakapitali väga vähe, enamik väliskapital. Raha paigutamine Venemaale on väga riskantne, aga välisriikidele on ahvatlevad lai siseturg ja odav tööjõud. Tööstuses väga kõrge konsentratsioon ehk kui on ettevõtted, siis on nad väga suured. Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb agraarmaaks, kus küntakse hobuse ja adraga. Mingeid tehnilisi uuendusi põllumajanduses ei toimu. Põhilised tööstuspiirkonnad: · Moskva, kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus. Kunsti keskus. · Peterburg ja Baltikum, kus on palju saksa ja prantsuse kapitali. · Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus · Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus.
Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väiketalupidamine. Arhiivimaterjalide arvulised näitajad selle aja kohta on järgmised: Eesti 4,19 miljoni hektarilisest maafondist kuulus 2,43 miljonit ha (58%) suuromanikele ning 1,76 miljonit ha (42%) väikeomanikele (1-30 ha)
agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud
Raudtee ehitati väliskapitali abiga ning tähtsaim liin oli Suur-Siberi Magistral Venemaa välispoliitiline olustik 1897 viis Nikolai II, tuginedes Prantsusmaa laenukapitalile, läbi reformi, millega viis vene rubla kulla alusele. 1900 kehtestati viinamonopol Väliskaubanduses mängis väga tähtsat rolli vilja eksport. Selles osas konkureeris Venemaa USA- ga. Kuigi Venemaal arenes tööstus kiiresti, jäi ta siiski vaeseks agraarmaaks- põllumajandusriigiks. Tsarismi rahvuspoliitika Tsarism oli absoluutse monarhia Venemaa vorm. Vene tsaaride ideaaliks, eriti pärast Aleksander II tapmist, sai "ühtne ja jagamatu Venemaa." Abinõudeks selle saavutamiseks oli kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku. Seda nimetati venestuspoliitikaks. Viimase hulka kuulus ka vihavaenu õhutamine erinevate rahvuste vahel ja rahvuslik rõhumine. Rahvuslik struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a
Seda arengut soodustas see, et riik sõlmis Ida- Euroopa riikidega lepinguid, eks olid relvade ostjateks, nt: Poola, Jugoslaavia. Majandusele mõjus positiivselt ka see, et kui varem oli elatud oma kapitalilt saadud intressidelt, siis nüüd hakati seda arendama oma kodumaa arvelt, seda investeeriti oma riigi arengusse. Kui enne I MS oli Prantsusmaa eelkõige agraar-industriaalmaa, kus põllumajanduse osatähtsus oli suur, siis pärast muutus Prantsusmaa industriaal-agraarmaaks, kus esmatähtis oli tööstus. Kui 20ndate lõpus börsikrahh toimus, siis Prantsusmaas see esialgu ärevust ei tekitanud, reaalsus oli teine. Kuna maailmamajandus on omavahel tugevalt seotud, jõudis 30ndatel majanduskriis ka Prantsusmaale. Prantsusmaa langus oli väiksem kui teistel, kuna riigi roll majanduse korraldamisel oli tunduvalt suurem (repratasioonide jagamine). Samuti ei läinud majanduskriisi ajal relvatööstusel kuigi halvasti.
Nende eluiga oli aga suhteliselt lühike: 1919 1939 tuli Prantsusmaal kokku 41 valitsust. Valitsuskriisid olid väga tavalised. Tulenes see sellest, et parlamendis oli väga palju erinevaid parteisid, ka palju väikeparteisid. Koalitsioonid lagunesid, kui suuremal parteil õnnestus liit sõlmida mitme väikeparteiga. Valijateks olid kahe maailmasõja vahel vaid mehed, naistel valimisõigus puudus. Kahe maailmasõja vahel muutus Prantsusmaa agraar-industriaalmaast industriaal-agraarmaaks. Kui enne oli olulisem olnud põllumajandus, siis nüüd muutus ollisemaks tööstus. Seda soodustas pärast esimest maailmsõda saadud Elsass-Lotring, kus oli kivisütt ja rauamaaki, ka 15 aastat nende käes olnud Saarimaa. Areng toimus eekätt rasketööstuse arvelt, eriti arendati relvatööstust. Relvi ei toodetud vaid endale, vaid neid müüdi ka Ida-Euroopa liitlastele nagu Poola, Jugoslaavia, Rumeenia. Prantsusmaa sai ka enamuse Saksamaa makstavatest reparatsioonidesse, kuid suur osa
mis olid sõjakad ja kutsusid üles tegema jõupingutusi nõrgemate riikide alistamiseks. Nii oli Itaalia esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a
1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased — üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus
annaabi.ee 
