Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Afganistani iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
afganistan, afganistaani, promilli, sündimus, suremus, jalalaba, muutumised, paiknemine, pakistani, iraani, riigiusk, moslemid, sunniidid, siidid, soolis, väikelaste, tööealised, vanemaealised, poisse, etapis, orus, kabuli, jalalabadhtm Rahvastik vananeb, sest töölisealiste osakaal, kes hakkavad kuuluma vanemaealiste alla on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid. Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat. Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema
Sellegipoolest oli minevikus Iirimaal veelgi suurem rahvaarv 1841.aastal elas Iirimaal 6,5 miljonit inimest. Näljahädade ja emigratsiooni tõttu oli 1871-ks aastaks kahanenud 4-a miljonini ja ja 1926-ks aastaks 3-e miljonini. 1970-datel aastatel hakkas rahvaarv õnneks taas tõusma ja teeb seda siiamaani. Eelduste kohaselt peaks rahvaarv 2021-ks aastaks olema üle 5- e miljoni. Joonis -Iirimaa rahvastiku muutus viimase kahe sajandi jooksul Rahvastiku paiknemine Iirimaal Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega on Iirimaa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega üsna väike, kuid sellegipoolest võrreldes enamuste teiste Maailma riikidega päris kõrge, nt Eestist on ta poole tihedamalt asustatud.
Põhjust, miks ta USA-le alla jääb, võib ilmselt otsida I ja II maailmasõjast, millele järgnenud reparatsioonid ning nõudmised olid Saksa majandusele vägagi kurnavad, ent riik on ennast tõestanud, tõustes fööniksina tuhast, kui nii võib öelda. SKT näitajate järgi võib julgelt väita, et Saksamaa on väga kõrgelt arenenud riik (USA-st rääkimata), ka Eesti kuulub arenenud maade hulka, ent kui vaadata Zimbabwe või Afganistaani SKT-d, mis on pea olematu, ei saa kohe kuidagi väita, et nende näol on tegemist arenenud maadega. Järgmine näitaja, mis on kriteeriumiks riigi arengutasemele, on rahvastiku hõive. Kõrge hõive teenindussektoris (USA, Saksamaa, Eesti) annab tunnistust, et tegemist on arenenud riigiga, samas kui kõrge hõive põllumajandussektoris on arengumaa tunnus (Afganistaan; ja ma olen 80% kindel, et üle poole rahvastikust on põllumajandussektoris ka Zimbabwes).
näitajaid. Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. Linnastumine Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine:
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud meditsiinile üks kõrgemaid maailmas
...................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik..............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus..............
Alla 15- aastaste osatähtsus on 20,7 %, 15-65 aastaseid 66,5% ning üle 65- aastaseid 12,8%. Kõige enam ongi tööealisi inimesi. Alla 15- aastaseid lapsi on rohkem kui vanureid. Mõnes kohas on ka tühimikud. Need olid põhjustatud 1980ndate suurest majanduskriisist, mis oli omakorda põhjustatud naftakriisist. Uus- Meremaa kuulub demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest tööealisi on üle poole riigi elanikkonnast, lapsi alla 25%. Suremus jääb 10 piiridesse. 6.Energiamajandus Vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule ja rohketele loodusressurssidele, on Uus- Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6]
..........................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis...........................................................................................................17 5.2. Vanuseline koosseis......................................................................................................17 6. LINNASTUMINE.................................
Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra. Suurbritannias on keskmine eluiga kõrge (29. koht maailmas), esimesel kohal asub Andorra 83 aastaga ja viimane on Mosambiik (209. koht) 31 eluaastaga. 2008. aastal oli sündide arv 1000 inimese kohta 10,65. Suremuse sama 6 näitaja oli 10,05. Väikelaste suremus oli 4,9 last 1000 kohta. Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. 7 4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
