BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, ta tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Pataloogiline afekt võib viidata süüdimatusele Füsioloogiline selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised. Praktikas samastatakse mõisteid ,,tugeva hingelise erutuse seisund (KarS)" = ,,psühholoogilne afekt" KUID mitte mis tahes afektiseisund ei võimalda kergema karistuse rakendamist, vaid ainult selline, mille põhjustas kannatanu mitteõiguspärane käitumine. Osad tundmused on inimestele ainuomased (osad loomadega sarnased) Kõrgemad tundmused: a) esteetilised b) kõlbelised c) intellektuaalsed Emotsioonide objektiivselt fikseeritud väljendumine on mõjutatud eelkõige sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi kui autonoomse närvisüsteemi talitlusest. See süsteem põhjustab nt
Selle puhul ei ole kindlat positiivse-negatiivse määratust. See võib olla hävitav, purustav instinkt, kuid võib olla ka tervendav loomulik käitumine, tungidele järeleandmine, võib juhtida millegi uue ja ootamatu juurde. Jung väidab, et igal inimesel on vari. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevam see on. Ta ütleb, et ainult (vaimu)haigetel pole varju. Selle vastu pole mõtet võidelda, sest see on kasulik ja loomulik. Vari on alati seotud emotsioonidega. Afektiseisund kui vari ja 'teadlik mina' vahetavad koha ära, siis muutub instinktiivseks inimeseks. Mida rohkem on projektsioone, seda rohkem on inimene varju vang näeb maailma asemel iseennast. Ta peab oluliseks vastandipaari inimese ego ja alateadlik mina ehk vari, mis on omavahel kogu aeg võitluses. Tänu vastanditele saab inimene sellest energiat. Vari ilmub alati samast soost isikuna unenägudes. Selleks, et teda ära tunda, on hädavajalikud suhted kaasinimestega. Varju äratundmine algab
Une mehhanismid: Bioloogiline väsimus (õhtul magamajäämine), sisemine kell (melatoniin, raske hommikul tõusta) Ajavöötme muutus- (bioloogilise väsimuse peale ei saa magama jääda + melatoniini tase kõrge "päeval", muutub väsimuse rütm, valguse/pimeduse faasi nihe püüab mõjutada malatoniini rütmi uude kohta nihutada Ajavööndi muutmisega kaasnevad terviseprobleemid: hooajaline afektiseisund(talvine depressioon, hilinenud unefaasi sündroom(uni tekib alles hommikul, päeval unine), tsikadiaalse rütmi häired, hüpertensioon, krooniline väsimus Rohkem probleeme on liikumisel ida-suunas (varem tõusmine) Kohanemine 2...3 päeva kuni 3 nädalat (soovitatav une pikkus 7-8 tundi, kasutada võimalusel lõunauinakuid, süüa varem ja kasutada süsivesikute rohket toitu (kergemini seeditav, vähem valku) Unele ei ole asendajat!
suuda momendil toimuvat pikaajalisse mällu salvestada 2) tagasihaarav - ei mäleta minevikku. Mäluhäired jagunevad: *liigmälu- inimesele tuleb tugev tahtmatu mälestus meelde, mis segab tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel,
Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari
- Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul teaduvsseisund muutub - Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus - Defekt tundeelus – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja reaktsioonide väljendamise vaesusena nt - Kohatu afekt – afektiivsed väljendused on kohatud või ei haaku olukorraga mitte lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid
eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia. Kuna emotsioonid väljenduvad ka väliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab vaadelda inimese tundeid- on võimalikud hinnangud. Süüd kergendav asjaolu on afektiseisund- inimesel kaob teadlik kontroll oma tegevuse üle- kõrge emotsionaalne seisund. Emotsioon- subjektiivne reageering sise- või välisärritajatele; emotsioon peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Ka meenutus. Nt ka valuhaistingule tekib emotsioon. Emotsioon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Vajadused rahuldatud- ei ole ohtu sotsiaalsele ja bioloogilisele eksistentsile. Emotsioon tekib ka vajaduste rahuldamise käigus. Positiivne
Inimene ei luba endal kõiki asju välja elada. Kõik see, mida inimene omale keelab, moodustab inimese varjukülje. Selle varju poole kõik suhted, soovid on vastupidised sellega, mida inimese teadlik mina soovib. Tihti armastatakse öelda, et see vari on nagu madalam olend meis. See vari on alati inimesega kaasas. Võib juhtuda ka, et vahel vari neelab inimese alla. Vari on seotud alati selliste tugevamate tunnetega (nt afektiseisund käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav. See võib olla tervislik ravi, tee millegi uudse juurde. Lasta välja asju, mis tekitavad inimeses pingeid. Isiksuse seisukohalt on see väga tähtis komponent. Tihti vari projetseerib
Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk - Amneesia ehk afektiseisund Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis – kuivõrd täpselt suudab keegi edastada (1) omandatud välist kuju, vormi, olekut või (2) selle sisu, mõtet, üldisust. Mälu mobilisatsioonivalmidus on võime leida mälust vajalikul hetkel vajalik materjal. Kindlus reprodutseerimistäpsuses on siseveendumus mälus säilinu õigest esitamisest. See sõltub
(habits) mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid dünamismid seotud kehatsoonidega: suu, käsi, anus, genitaalid 1. Apaatia dünamism – vajaduste rahuldamine – frustratsioon – huvi puudumine hoiakuna. 2. Somnolentne irdumine (somnolent detachment) – kui ärevus ei alane, siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund. 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne. Ärevus – oht enesehinnangule. Normaalse arengu eeldus. Hirm – oht olemasolevale. Isiksus – energiasüsteem ,mille ülesandeks on vähendada pinget. Relakseeritud seisundist absoluutse pingeni. Pinge – vajaduste rahuldamatus. Ärevus (kujuteldav või reaalne oht). Tunnetuse vormid:
3.5. Tahte osavõtu alusel Tahteline (sihipärane) Tahtmatu (juhuslik) 3.6. Emotsioonid ja nende vajalikkus. Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia. Kuna emotsioonid väljenduvad ka väliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab vaadelda inimese tundeid- on võimalikud hinnangud. Süüd kergendav asjaolu on afektiseisund- inimesel kaob teadlik kontroll oma tegevuse üle- kõrge emotsionaalne seisund. Emotsioon- subjektiivne reageering sise- või välisärritajatele; emotsioon peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Ka meenutus. Nt ka valuhaistingule tekib emotsioon. Emotsioon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Vajadused rahuldatud- ei ole ohtu sotsiaalsele ja bioloogilisele eksistentsile. Emotsioon tekib ka vajaduste rahuldamise käigus
). Kriminaalseadusi struktureeritakse traditsiooniliselt üld- ja eriosa normideks. Üldosa normides reguleeritakse kriminaalvastutuse alused (sh vanus ehk iga); seaduste ajaline ja ruumiline kehtivus ning kehtivus üld- ja erisubjektide ringi osas; kuriteo mõiste ning raskuseastmed; kuriteo toimepanemise vormid (tahtlus ning ettevaatamatus; tegevus ning tegevusetus); deliktivõime (teovõime) alused; vastutust kergendavad ning raskendavad asjaolud; eriseisundid: hädaseisund ning afektiseisund ja selle tagajärjed; vastutuse alused lõpuleviidud teo või katse eest; vabatahtlik loobumine teo toimepanemisest; osavõtt (organisaator; kihutaja; kaasaaitaja; täideviija); kuriteo varjamine või kuriteost mitteteatamine; karistuse mõiste, eesmärk, liigid (põhi- ning lisakaristus ja nende konkreetsed liigid: surmanuhtlus, vabadusekaotus, kohustuslik töölerakendamine tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel, arest, rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal
annaabi.ee 
