tähelepanu tema jaoks ärritav. Oluline oleks läbi mõelda see, et kas iganädalane reklaami saatmine pakub kliendile positiivseid emotsioone või on see talle häiriv ja ta suunab lojaalsele kliendile ettenähtud reklaampakkumised spämmifiltri abil prügikasti. Üheks näiteks on see, et kliendil on aegunud Partnerkaart ja infoletti vahetama minnes süüdistab ta teenindajat, et miks teda ei ole e-mailitsi teavitatud kaardi aegumisest. Asja uurides selgub, et klient on ise suunanud Selverist e- mailitavad kirjad spämmifiltri abil prügikasti ja sellest tulenevalt on sina sattunud ka tema jaoks oluline kiri. Ometigi on tähtis, et klient kasutaks kaupluses käies kliendikaarti, sest selle abil on meil võimalik saada aimu teatud kliendigruppide ostukäitumisest teatud kaubakategooriate lõikes, mis omakorda annab meil võimaluse suunata klientide
2)? EI. Rikkumisest pidi teada saama 03.01.2014, teavitas alles 15.06.2014-> vahe 5 kuud 12 päeva( see pole mõistlik aeg), sest - 2x pikem aeg kulus, kui lepingu täitmise tähtaeg( VÕS § 644 kehtestatud tarbijale 2 kuud puudusest teavitamiseks- analoogia) - Mis on tavapärane teatamise aeg tüüplepingutes( ETÜ 7 päeva), võib vaadata poolte varasemat praktikat. Riigikohus on öelnud, et 1/10 nõude aegumisest( see teeb 3,6 kuud) !! Nõudeõiguse võib kaotada võlausaldaja vastuolulise käitumise korral. Siin jäi mulje B-le , et leppetrahvi ei nõutqa. Vastuolu hea usu põhimõttega. =00= Kui muu ei aita, alati mõelda leppetrahvi vähendamise nõudele.VÕS § 162 - proportsionaalsus( 50% lepingu kogusummast on palju) - Välja tuua ebaõiglus, et ei saanud tööga alustada, kuigi oli valmis - Kas tellijal ikka tekkis kahju?Töö sai valmis, võeti vastu- kahju ju pole.
......................................13 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10.......................................14 KOKKUVÕTE......................................................................................16 SISSEJUHATUS Antud referaadis käsitleme maksuintressiga seonduvaid probleeme kohtulahendite näitel. Referaat koosneb sissejuhatusest, intressi mõiste ja intressi määra mõistete lahti seletamisest. Samuti toome välja maksuintressi jagunemise, intressi arvestamise aegumisest kui ka intressi mittearvestamise põhjused. Referaadis on ka välja toodud kaks näidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite näitel. Referaadi seome kokkuvõttega. Samuti toome välja ka oma viidatud allikate loetelu. 1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1
2. ARK eksamil tuleb kõigepealt sooritada liikluseksam. Selle alusel pääseb sõidueksamile. Kui see on ka edukalt sooritatud, saadaksegi esmane juhiluba, mis kehtib 2 aastat. 3. Esmase juhtimisõiguse viimase 12 kuu jooksul tuleb koolitaja juures läbida 3 teooriaõppe tundi ja 8 õppesõidu korda sõiduoskuste süvendamise koolitust. 4. Kui täiendkoolitus on läbitud, saadakse ARK-st lõplik juhiluba (eksameid pole vaja teha, kui esmase juhiloa aegumisest ei ole möödunud üle 12 kuu). Esmane juhtimisõigus annab kõik päris juhiloa õigused, välja arvatud õiguse sõita üle 90 km/h. Autol peab ees ja taga olema algaja juhi tunnusmärk! TERMINID · Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. a täishaagis b - raskeveo haagis c poolhaagis d kesktelghaagis e - kerghaagis
Juhtivale kohale oli tõusnud prantsuse geograafia. Tolle perioodi suurim saavutus on ilmselt seeria "Geographie universelle" (1927-1949).. Seeria toimetaja ning ideeline juht, aga samuti mitmete oluliste osade (Kesk-Euroopa, Prantsusmaa loodusgeograafia) autorgi oli Emmanuelle de Martonne. Saksa regiooonikirjelduste pärliks on vist Hermann Lautensachi (1886-1971) "Korea" (1944), mis säilitab teatava teadusliku väärtuse tänini, hoolimata suure osa teabe aegumisest. Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus näib olevat asjaolu, et ei saksa ega prantsuse koolkond (Beaujeu-Garnier valja arvatud) ei läinud kaasa paradigmavahetusega ja nokitseb edasi vanade end ammendanud teemade kallal. Muud voolud Geopoliitika. riikide kogu valispoliitikat hakati liiga laialt ja liialt otseselt tuletama nende riikide looduskeskkonna isearasustest. Kuulsaimad geopoliitikud olid britt Mackinder ja sakslane Haushofer
Katkemine – kogu aegumine lõppeb. Aegumine algab otsast peale Peatumine – jääb seisma, aga võib jätkuda (hagi esitamine, läbirääkimiste korral) Kohtusse pöördumine peatab aegumise. Aegumise tähtpäeval nõude kohtusse esitamist(kohtusse ei ilmu) aegub nõue alles kahe kuu pärast. Võlgnik peab ise ütlema, et nõue on aegunud. Peab kõlama sõna „aegumine“. Panti võib realiseerida hoolimata nõude aegumisest. Lepingust tulenevat laenu tagasi nõuda ei saa. Kolme liiki kaasuseid Kaasuste lahendamise metoodika 1. Kirjutada tekstist välja subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt (k.a RAHA) 3. Teostada subjektide kontroll (kui subjekti ei ole, siis ei ole ka õigussuhet) 4. Õigussuhte sisu (subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused – objekti suhtes) 5
Katkemine – kogu aegumine lõppeb. Aegumine algab otsast peale Peatumine – jääb seisma, aga võib jätkuda (hagi esitamine, läbirääkimiste korral) Kohtusse pöördumine peatab aegumise. Läbirääkimistega ka peatub Aegumise tähtpäeval nõude kohtusse esitamist(kohtusse ei ilmu) aegub nõue alles kahe kuu pärast. Võlgnik peab ise ütlema, et nõue on aegunud. Peab kõlama sõna „aegumine“. Panti võib realiseerida hoolimata nõude aegumisest. Lepingust tulenevat laenu tagasi nõuda ei saa. Kolme liiki kaasuseid KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA I. Kirjuta tekstid välja subjektid. Selliselt nagu nad tekstis on. II. Kirjutada välja õigussuhte objekt. Ümber mille õigused-kohustused keerlevad. III. Teostada subjektide kontroll. Teha kindlaks, kas subjektid osalevad kaasuses või mitte. Kui selgub, et vähemalt ühte subjekti pole, siis õigusushe puudub. Siis on see ka vastus. IV
muutumisest. Perekonnaõiguslike nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Pärimusõiguslike nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Aegumise peatumine ja katkemine: see on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat ebaõiglust. Peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Aegumise katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Peatumine- hagi esitamine on põhiline nõude aegumise peatumise alus. Lisaks hagile peatab nõude aegumise avalduste esitamine, mis on välja toodud TsÜS §160 lg2-s. Aegumise peatumiseks aluseks
Artikkel 12 Kohaldatava õiguse reguleerimisala 1. Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kohaldatav õigus reguleerib eelkõige a) | tõlgendamist; b) | lepingu täitmist; c) | kohtu poolt talle menetlusõiguse alusel antud volituste raames võlasuhete täieliku või osalise rikkumise tagajärgede hindamist, sealhulgas tekitatud kahju hindamist, niivõrd kui see on õigusega reguleeritud; d) | kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise ning aegumisest ja tähtaja möödumisest tulenevat õiguste kaotamist; e) | lepingu tühisuse tagajärgi. 2. Lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäieliku täitmise korral võetavad meetmed määratakse kindlaks, võttes arvesse selle riigi õigust, kus lepingut täidetakse. Artikkel 13 Õigus- ja teovõime piirangud Samas riigis olevate isikute vahel sõlmitud lepingus võib füüsiline isik, kes oleks kõnealuse
pidamisega (subjektiivne element). Aegumistähtaeg 3 aastat. Piiratud maksimaalselt 10 aastaga (objektiivne element). Muud lepinguvälistest võlasuhetest tulenevad nõuded hakavad aeguma arvates nõude sisenõutavaks muutumisest, vt TsÜS § 149 (nt käsundita asjaajamisest tulenev nõue, tasu avalikust lubamisest tulenev nõue), aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumise peatumine ja katkemine on suunatud pehmendama võlausaldajale nõude aegumisest tulenevat ebaõiglust, on kantud hea usu põhimõttest. Vastavad alused on kohaldatavad kõigi nõuete aegumise puhul. Tõendamiskoormis lasub võlausaldajal. · Aegumise peatumine Aegumise peatumise korral ei arvata peatunud aega aegumistähtaja hulka. Seondub reeglina nõude esitamise takistusega. Aegumise peatumist tingivad subjekti aktiivsest käitumisest sõltuvad asjaolud: a) Hagi esitamine (faktiline), samuti nõue pankrotimenetluses, vahekohtule avaldus;
sõnaselgelt viitab sellese, et hagi on aegunud. Nõue võib olla sel juhul täiesti põhjendatud. Hagi aegumise tähtajad määrab ära materiaalõigus. Erinevate nõuete puhul on hagi aegumise tähtaeg erinev. Hagi aegumisel on alati võimalik nõude vabatahtlik täitmine kostja poolt, kuid riigi sunnijõu kasutamine nõude rahuldamisel ei ole võimalik. Kui hagi on aegunud, siis see ei ole aluse asja menetlusse võtmisest keeldumiseks. Aegumisest tuleb eristada õigust lõpetava tähtaja saabumist. Materiaalõigusest ei ole alati selge, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või hagi aegumise tähtajaga. Näiteks on täitemenetluses hagi esitamise tähtaeg kohtupraktika kohaselt aegumistähtaeg. A. Pärsimägi jagab vastuväited nõuet välistavateks vastuväideteks ( tehingu tühisus), nõudeõiguse olemasolu välistavaks vastuväiteks (tegemist ei ole õige hagejaga), nõuet
kolleegium järgmist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele. 3-2-1-156-11, IIIV osa; Kostja müüs hagejatele korteriomandi. Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et korteriomandi reaalosa pindala oli kokku 4,3 m2 võrra väiksem kinnistusraamatus märgitust, mistõttu alandasid hagejad lepingu hinda ja nõudsid enammakstud summa tagastamist.
Kostjatel on hageja vastu võlg. Kostja I tasus hagejale põhivõla. Õiguslik probleem: Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmisnõue. TsÜS koos põhikohustusega aegub sellest tulenev viivisenõue – kui põhinõue aegub, aegub ka viivisenõue. RK: „Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.“ Viivisenõue võib olla HUP-iga vastuolus. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine Asjaolud: Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu, hageja) hagi OÜ BALTIC ARMAMENTS (kostja) vastu leppetrahvi 155 822 krooni 80 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Pooled
määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Lepingus võib olla ka eraldi märgitud, et ei hakka mitte järgmisest päevast, vaid mõnest muust hetkest. Mis ajast algab rikkumine? Millal on tähtpäev saabunud? Vt. TsÜS §136. Lisaks: Loe TsÜS 134-137; Köhleri õpik lk 212 12. HAGI AEGUMINE 12.1. Hagi aegumise mõiste Tegelt oleks täpsem rääkida nõude aegumisest. Seaduses on ette nähtud teatud tähtajad, mille jooksul isik, kui ta leiab et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse
kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Lepingus võib olla ka eraldi märgitud, et ei hakka mitte järgmisest päevast, vaid mõnest muust hetkest. Mis ajast algab rikkumine? Millal on tähtpäev saabunud? Vt. TsÜS §136. Lisaks: Loe TsÜS 134-137; Köhleri õpik lk 212 12. HAGI AEGUMINE 12.1. Hagi aegumise mõiste Tegelt oleks täpsem rääkida nõude aegumisest. Seaduses on ette nähtud teatud tähtajad, mille jooksul isik, kui ta leiab et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Aeg nõudega kohtusse pöördumiseks ongi hagi aegumistähtaeg. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Siis võimegi rääkida nõude aegumise ehk hagi aegumise tähtajast. See on tähtaeg, millal isik kes arvab et ta õigusi on rikutud, võib nõude esitada kohtusse. Kui keegi leiab, et ta õigusi on rikutud, siis tuleb olla kiire ja distsiplineritud oma õiguse
annaabi.ee 
