Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist.
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist.
kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine. Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.
lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja
väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist
· Euroopas olid absolutistlikud monarhiad. · Toimusid ususõjad, revolutsioonid ja reformatsioon. · Haridus, teadus ja filosoofia hakkasid jõudma laiemate rahvahulkadeni. · Kunsti erinevuste alusel jagatakse euroopa riigid 3me rühma: I Itaalia, Hispaania, Austria Absolutistlik valitsemine ja katoliku kirik olid liidus. Kunstis olid esiplaanil kiriku huvid. Barokk kõige ehedamal kujul. II Prantsusmaa ja Saksa väikemonarhiad Kirik allus absolutistlikule valitsejale ja kunstis olid esikohal õukonna tellimused. III Holland, Skandinaavia, Inglismaa, Põhja Saksamaa Levis kapitalism ja protestantlus. Põlatud olid nii absolutism kui katoliku kirik. Kunsti tellis peamiselt linnakodanlus. BAROKK · 17. saj. kohta kasutatakse ühise stiilinimetusena sõna barokk. Tuleb itaalia keelest sõnast barocco iseäralik, korrapäratu. · Barokk kunsti eesmärgiks oli meelte ja tunnete mõjutamine
1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine
1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: l Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta l Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad l Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest l Talupojad lootsid leida paremat elujärge l Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: l Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv)
vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Herdes "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast". Pooldas progressi(edasiviiv jõud) ideed( ühiskkonna kõrgeim seisus on humaansus-inimlikkus). Arvas, et rahval on vaja
1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad · Rüütlid tahtsid vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest · Talupojad lootsid leida paremat elujärge · Bütsantsi keiser tahtis tagasi saada Väike-Aasiat Tagajärjed: · Paavstivõimu positsioon muutus (paavstlusevastase kriitika kasv) · Kuningavõimu tugevnemine
järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele. Nad algatasid Neitsi Maarja kultuse. Kerjusmungaordud: Kloostrid asusid linnades. Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas. Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord · naasesid revolutsiooni ajal Prantsusmaalt põgenenud aadlikud. · Lõhuti kultuuriväärtusi, mis olid seotud kuningatega · Loodi avalike raamatukogude võrk · pandi alus Rahvuslikule Arhiivile · Muutus inimeste riietus ja soengud, kõik muutus palju lihtsamaks.
eristatakse kahte suurt põhivaldkonda: · avalik õigus · era õigus Mõlemad valdkonnad on mahukad ning jagunevad omakorda alamvaldkondadeks. Era ja avaliku õiguse eristamine viiakse tagasi sageli juba rooma õigusesse kus räägiti isiku huvist ja riigi huvist, kuid tegelikult ei ole kuni 19. saj. Alguseni era ning avaliku õiguse eristamine aktuaalne. Vahetegu ei olnud aktuaalne ka sotsialistlikus õiguses, sest see sarnanes oma olemuselt absolutistlikule õigusele ning oli oma olemuselt avalik õigus milles eksisteerisid ainult mõned üksikud eraõiguslikud killud. Kaasajal on selge, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve ning mitmed eraõigusnormid võivad lähtuda avaliku õiguse huvidest. Põhiliseks teooriaks on subjektiteooria kus toimub diferentseerimine teineteisega suhtlevate subjektidega, kui subjektid on omavahel võrdsetes sidemetes (koordinatsiooni sidemed) siis valitseb nende
A.-T.Kliimanni liigitust (Kliimann, 26.): võttes aluseks riigivõimu ja alamate (kodanikud, elanikud) omavahelise suhte iseloomu seonduvalt veel haldusakti iseloomuga sai prof.A.-T.Kliimann neli riigi valitsemise vormi, mis seonduvad samas ka riigi ajalooliste tüüpidega: 1)politseiriik - st haldusaktiga kui toiminguga kohustati alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st on üksnes õigustatud ja üksnes kohustatud pool (iseloomulik absolutistlikule monarhiale); 3) konstitutsiooniline riik - st siin on haldusakt hoopis teistsuguse sisu ja toimega - haldusakt nii toimingu kui ka normatiivakti tähenduses on siduv nii riigivõimule või tema konkreetsele esindajale kui ka kodanikule (elanikule) - seega mõlemal poolel nii õigused kui ka kohustused (iseloomulik dualistlikule monarhiale ning vabariigile, eriti nende algusaegadel);
Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet. Ka ülejäänud kompleksi kuluvad siseõued süvendavad eraldatuse ja ängistuse tunnet. Escorial on suurim renessansiajastu ehitis Euroopas, mis kogu oma kompositsioonilise selguse juures jätab lõpmatuse ja mõõtmatuse mulje, teenides sellega oma peamist ülesannet olla vääriline monument nii absolutistlikule kuningavõimule kui ka järjest tugevnevale katoliku kirikule. Saksamaa moodustas 15.-17.saj. vürstkondade ja linnriikide lõdvalt seotud föderatsiooni, mille mõningane majanduslik tõus ei suutnud likvideerida vastuolusid. Nende taustal tekkis Itaaliast Saksamaale tunginud renessansi ideede mõjul võimas ühiskondlik liikumine reformatsioon, mille vastukaja on eriti märgata kujutavas kunstis. Arhitektuuri areng oli Saksamaal suhteliselt tagasihoidlik, iseseisvat monumentaalset
annaabi.ee 
