Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra
Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks Preisimaal, kus oli valitsejaks Friedrich II oli merkantilistlik majandusviis, mis tähendab, et taodeldi ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, tänu sellele arenes nii kaubandus kui ka käsitöö. Valgustuse majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Rahvale aga sobis rohkem valgustusaeg, sest siis oli inimkond tähtsam kui riik. Mäletatavasti oli absolutismis esmatähtis riigile raha sisse tuua nagu näiteks Prantsusmaal ja Preisimaal. Valgustusaegne Venemaa oli aga rahvasõbralikum. Katariina II oli tutvunud valgustuskirjanudusega ning arendas haridust ja proovis läbi viia euroopalike kommetega seadust, mis küll vastu jäigi võtmata, sest Katariina II ei tahtnud minna tülli aadelkonnaga. Ühiskonna seisukohalt oli kindlasti mõlemal omad plussid ja miinused, aga mis puutus rahvasse, siis kindlasti sobis neile valgustusajajärk paremini
võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8. Milliseid ümberkorraldusi tegi Peeter I Venemaal? Nende positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure Ainupärimisõigus-maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele
Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu! Absolutismi kõrvale tooksin ma paraleelina valgustatud absolutismi, kus maailma vaated mingil määral vabanesid. Valgustatud absolutismis rõhutati eriti kogemustel põhinevaid uurimustöid, kriitilist suhtumist ühiskonda ning paljusid uusi avastusi loodusteadustes. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Ma arvan, et ega need kaks, üksteisele nii lähedal asuvat ajastut teineteisest siiski väga drastiliselt erineda ei saanud. Neil oli kindlasti ka sarnasusi, näiteks mõlemat ajastud läbis suursugune baroki ajastu. Õukondade suursugusus ei sõltunud ajastust ja ega ka sõjad ei küsinud selleks
Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi. Sellega oli absolutismis katsed Inglismaal läbi kukkunud. 1689a. Bill Of Rights *kuningas ei saa peatada parlamendi poole heaks kiidetud seadusi *parlament peab regulaarselt koos käima *maksude määramine kuulub parlamendi kompentensi. Ususäilivus akt millega kuulutati usuvabadus. Troonipärimise akt. Ingismaal puudub konstitutsioon e. põhiseadus. 14-18.saj nõrgeneb kuninga võim, kuna troonile tõusnud Hannoverid ei osanud inglise keelt. Parlamendis valitsemis ülesandeid täitis salanõukogu,
Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17
4. Varauusagsed valitsusmudelid Absolutism – See oli paljudes Euroopa maades riigikorraks. Kuningal oli piiramatu võim. Kõige parem näide on Louis XIV aegne Prantsusmaa. Tema valitsusajal muutus Prantsusmaa Euroopa võimsamaks riigiks, seepärast proovisid paljud Euroopa riigid seda jäljendada. Vabariik – Oli Madalmaades, kus valitsesid enamjaolt linnade valitud esindajad. Kõige tähtsamad otsused otsustati esinduskojas. Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm. Seal piirasid kuninga võimu rahvaesindused, millele kuulus õigus seadusi välja kuulutada või kuninga antud seadusi kinnitada. Oli Inglismaal. 5. Versailles ja Louis XIV õukond Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles külla. Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m² põrandapinda. Kõige uhkem ruumid oli
peab olema riigi esimene teener". Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et absolutismi muutumises mängisid olulist rolli religiooni ja ratsionaalsuse suhe: 16. sajandil oli konkurentsitult esikohal veel usk, Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist (1598), mis lõpetas teatavasti usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema kaastöölised kujundasid suhteliselt kiiresti efektiivse keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu mitmed olulised
Louis XIV valitsemine: · Absolutistlik: rõhutas monarhi jumalikku päritolu, tema kuulus lause ole- ,, Riik- see olen mina!" , ta nimetas ametisse riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. · Valgustuslik: laiendati rahvakoolide võrku, üldine tulumaks, loodi kutsekoolid, ohvitseriks tuli nüüd õppida. Louis XV valitsemine: · ta ei tundnud üldse riigiasjade vastu huvi. Tema valitsusajal süvenes armukeste pidamine veelgi. Absolutismis valitses sellel ajal täielik kriis. Louis XV meeldis korraldada orgiaid, mis olid siis jooma- ja söömapeod, kus osad inimesed, enamasti naised olid alasti. Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal. Linnad: Linnaelu kiire areng sai hoo sisse Vahemere ääres. Vanad püsimajäänud linnad vanastajast olid Rooma, Veneetsia, Marseilles. Oluline oli linnade asukoht, soodsate asukohtadega olid näiteks kaubateede keskpunktis Toscana ja Lombardia, Pariis, Flandria.
° Hugenottide vastupanu mahasuremine. Tühistati Nantesi edikt ning vallutati hugenottide tugipunktid, paljud hugenotid emigreerusid. ° Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu
lääniõigusest linnaõigus. Linnade raed said õiguse luua õigust. Linnaõigus arenenum, sest linnade majandus arenenum ja komplitseeritum. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond 16. saj tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse kõrvale 12. ja 13. saj algasid rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine põhjusteks õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus, poliitiline taust peitus absolutismis. Nn pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides õppisid rooma õigust Saksamaal loodus Riigikohus (1495) juhindus oma tegevuses juba nn ühtsest õigusest, st rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Rooma õiguse mõju ei tulene pikast edumaast ja kergest võimalusest edasiarendamiseks
· Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes`i edikti, paljud hugenotid emigreerusid · Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale · Lettres de cachet vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, miillel oli kuninga allkiri ning täitmata lahter karistatava nimega Louis XIV 1643-1715, algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri; "Riik see olen Mina!"; Päikesekuningas rõhutas jumalikku päritolu; valitses 72 a.; kuulsus, luksus, ballett, jaht, juhuslikud armukesed; naine: Maria Therese Hispaaniast Jules Mazarin 1602-1661, Itaalia päritolu kardinal Pariisi parlament kohtuasutus + poliitilised funktsioonid; ediktide kinnitamine kohustuslik, kui kuningas parlamendi istungil viibis;
Skandinaaviamaades (eriti Rootsis) polnud absolutismi "tipp" 18. sajandi alguses, vaid hoopis selle lõpul. Absolutismi võib jagada kolme ajajärku: *16. sajandil oli konkurentsitult esikohal veel usk, *õukondlik absolutism- Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) **valgustatud absolutism- valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Lettre de cachet prantsuse kuninga poolt väljastatav dokument, mis otsustas isiku arreteerimise või riigist välja saatmise. Muutusid nii tavaliseks, et dokument oli kuninga poolt allkirjastatud, lünka pidi kirjutama vaid soovitud inimese nime. Sejuures võisid lettre de cachet'e kasutada paljud kuninga lähikondlased isiklikel eesmärkidel
Iustiniani. Kõik osad said seaduse jõu. Nende sisu puutumatuse ja oma võimu säilitamise eesmärgil keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. 5. Retseptsioon Hiljem, XII-XIII saj. algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Kindlasti oli praktilisel retseptsioonil ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. 1. CIC i struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt
annaabi.ee 
