(väärarengud, tõsised haigused nii emal kui lapsel). Kuigi lõpuks on abort ikkagi igaühe enda valik ning ei tohiks nimetada neid naisi mõrtsukateks, kes ei saa või mingil muul põhjusel ei taha sünnitada. Sest paljud naised murravad pead küsimustele, kuidas edasi elada, mida ette võtta, kas jah või ei, sest lapse kandmine ja rasedus on kõige kergem osa, lapse üleskasvatamine ja tema tuleviku kindlustamine on hoopis palju keerulisem. FAKTID! Miks aborte tehakse? 95% abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust. Ainult 1% aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel. 1% tehakse loote väärarengute pärast. 3% tehakse ema halva tervise pärast. Abordid üle maailma. Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti. Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti. 78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades. 2009. aasta Eestis 9693 aborti
3. Haigekassa kulutab abortidele rohkem kui 10 miljonit krooni aastas. 1990ndate algul teostas omal soovil abordi 70 naist tuhandest. 2003.aastal teostas omal soovil abordi 30 naist tuhandest. Aastal 2000 registreeriti 97,6 naise soovil tehtud aborti 100 elussünni kohta. Aastal 2002 registreeriti 83,5 naise soovil tehtud aborti 100 elussünni kohta. Aastal 2002 registreeriti Ida- Virumaal 112 aborti 100 elusünni kohta. Iseeneslike abortide osakaal kõigist registreeritud abortidest oli 2002. aastal 18%. Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti. Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti. 78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades.Iga aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes 20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud. Iga naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort. Age Sõmer
detsembrikuu numbris. Uuringust nähtus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide tekkimise riski kasvamise. Uurijad hindasid, et abort on 1,5 kuni 5,5 % psüühikahäirete põhjuseks. Uuringu tulemused võivad mõjutada abordi õiguslikku regulatsiooni nii Uus-Meremaal kui Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt vastupidine: naise psüühilise tervise vaatevinklist on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine. Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu. Need naised võtsid osa
Uuringust nähtus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide tekkimise riski kasvamise. Uurijad hindasid, et abort on 1,5 kuni 5,5 % psüühikahäirete põhjuseks. Uuringu tulemused võivad mõjutada abordi õiguslikku regulatsiooni nii Uus-Meremaal kui Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt vastupidine: naise psüühilise tervise vaatevinklist on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine. Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu
NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2
Hinnanguliselt 8-11% emade surmajuhtumitest üle maailma on põhjustatud ebaturvalise abordi tõttu. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus avaldasid andmeid, mis näitasid, et igal aastal sureb USA- s sadu naisi rasedusest põhjustatud ENNETAVATE terviseprobleemide tõttu ning selliste surmajuhtumite arv suureneb vaid siis, kui abordi kättesaadavust veelgi rohkem piiratakse. Ebaturvalise abordi tõttu sureb igal aastal 47 000 naist. Enamus abortidest sooritatakse enne 7. rasedusnädalat või selle lähedal, kui loode on vaid mustika suurune (0.64cm) ja ei tunne valu. Teine, veidi absurdne, kuid siiski aktuaalne teema hetkel Ameerikas, on 19. muudatuse ehk põhiseaduse muudatuse mis annab naistele hääleõiguse, kehtetuks tunnistamine. Aasta 2020 tähistab 19. muudatuse vastuvõtmise 100. aastapäeva. Kuid väga paljud inimesed, enamasti Trumpi
konstantsed. Üldiselt võib öelda, et ohud on siin enam-vähem võrdsed: vanuse kasvades kasvavad rasedusega kaasnevad ohud, noortel on aga suuremad abordiga seotud ohud. Seega sõltub 1967. aasta seaduse tiline alus suures ulatuses arsti ''heast usust''. Kui NHS-i haiglates arstiga ühist keelt ei leita, siis tõenäoliselt otsitakse teisi võimalusi ja nagu statistika näitab, ka leitakse. Näiteks 1991. aastal thti 55% Inglismaa ja Wales'i ning 2,3% Sotimaa alaliste elanike abortidest väljaspool NHS-i süsteemi. Seetöttu võib tekkida tunne, et 1967. aasta seadust ei järgita rangelt. Tegelikult võib põhjus peituda hoopis selles, et erakliinikud on paremini varustatud. Arstide arvates on 1967. aasta abordiseadus küllaltki progressiivne. Probleeme võivad mõnikord siiski tekitada suhteliselt uued arengud, näiteks abort juhtudel, mil loote sugu ei vasta soovitavale. Dr. Dawsoni arvates tähendab loote
Igal aastal tehakse Leedus umbes 10 000 aborti. Abort on osades maades tasuta, kuid teatud maades (endised Ida-Euroopa sotsialismimaad) ka paljudele kättesaamatult kallis. Abordid 1988-1997*: Iga aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes 20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud. Iga naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort. Miks aborte tehakse? 95% abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust. Ainult 1% aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel. 1% tehakse loote väärarengute pärast. 3% tehakse ema halva tervise pärast. Miks naised teevad aborte (U.S.A-s) Soov edasi lükata lapse saamist : 25.5% Ei saa endale rahaliselt lubada lapse sündi : 21.3% Emal on probleemid suhetes või teine pool ei soovi last : 14.1%
sooja südamega, tagasihoidlik, ilus, sale, samas ümarate vormidega. Mul peab olema pruntis suu, kaunid käed." Hea väljanägemisega käivad kaasas suhted, milles on omakorda tosin probleeme (õige partneri leidmine, suhtlemine, seks, ootamatu rasedus jne). Austraalia Statistikabüroo (1998) uurin on näitanud, et viimase 20 aastaga sünnitanud teismeliste hulk alanenud. Noorte seas tõuseb teadlikkus paremast haridusest, rasestumisvastastest vahenditest, abortidest ja sünnitusest. 5 2. POISID Poisid moodustavad ligi 80% ajuhälvetega lastest, kuna nad on füsioloogiliselt nõrgemad ja võtavad kergemini vastu haigusi. Meeste aju areneb aeglasemalt ja eritab vähem serotoniini (neutrontransmitter, mis reguleerib meeleolu, mälu, und, õppimist), mistõttu on nad kärsitumad, käituvad impulsiivselt ja kipuvad olema füüsiliselt agressiivsemad
Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine. · Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine · Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. Statistika: Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti. Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti. 78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades. Iga aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes 20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud. Iga naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort. Põhjuste statistika: · Soov edasi lükata lapse saamist : 25.5% · Ei saa endale rahaliselt lubada lapse sündi : 21.3% · Emal on probleemid suhetes või teine pool ei soovi last : 14.1%
rase on alla 15-aastane rase on üle 45-aastane(2). 4.1 Aborditegemise meetodid(joonis 2.): Joonis 2. Abordi erinevate meetodite kasutamine sõltuvalt raseduse kestvusest. MVA manuaalne vaakumaspiratsioon; EVA (elektriline) vaakumaspiratsioon. 4.1.1.Vaakumaspiratsioon Antud meetodit kasutatakse peamiselt 1. trimestri abortide tegemiseks, ent seda saab kasutada kuni 16 nädala vanuse loote aborteerimiseks. Enamik Eestis tehtavatest abortidest viiakse läbi sel meetodil: Emakakaela süstitakse valuvaigistit ja emakakaela lihast hakatakse erineva paksusega pikkade koonusekujulise raudinstrumentidega lahti venitama. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni ava on piisavalt suur abordiks vajalike instrumentide emakasse sisestamiseks. Tavaliselt hakkab laiendamise ajal emakast verd erituma.Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakassse vaakumsond (toru, mille otsas on ava)
anda filosoofidel. Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate mõjurühmade nõudmistest teatud piirangute kehtestamise või lõpetamise kohta. Mainigem näiteks vaid meie teadmisi abortidest, nende hulgast ja tagajärgedest, ning usuliste ja feministlike gruppide hinnangutest sellele teadmisele. Ameerika filosoofid on asunud selliste praktiliste küsimuste kallale, vähendamaks arutelu kaootilisust ja näitamaks seda, et arukada argumendid avaldavad mõju ka seni puutumata jäänud valdkondades. Siin pole võimalik anda osalistki ülevaadet kõigist praktilise eetika küsimustest ja nendest väga erinevatest argumentidest ja premissidest, mida filosoofid on kasutanud
juhtuda purjuspäi liiklusõnnetusi, kehavigastusi ja suguhaigusi, eriti HIV-d. Teismeliste rasedus on alati olnud probleem. Füüsilise küpsemise vanus on noorenenud, samas majandusliku küpsemise vanus just suurenenud. Tartus 1890. a. tehtud uuringuga võrreldes on tol ajal nende vanuste vahe olnud 7 aastat, samas kui 1990ndatel see vahe oli 12 aastat. Seega 12 aastat peab tüdruk suguküpsena ootama enne, kui ta võiks lapse sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist.
coli paljunemisega. Lüütilises tsüklis jääb Mu E. coli kromosoomiga integreerituks ja muutub replitseeruvaks transposooniks. Kromosomaalsed mutatsioonid on struktuursed (deletsioon, duplikatsioon, inversioon, translokatsioon) ja kromosoomide arv (genoom mutatsioonid) - aneuploidia, monoploidia, polüploidia. Tekkivad spontaanselt või kutsuvad esile mutageenid. Põhiline spontaansete abortide põhjustaja, samuti geneetilised sündroomid. ~50% spontaansetest abortidest põhjustatud kromosomaalsetest mutatsioonidest. Diagnoositakse tsütogeneetiliselt; sagedus umbes 6 iga1,000 elussünni kohta. ~11% meestest kellel probleeme fertiilsusega; 6% meestest vaimsete probleemide korral. Polüteensed kromosoomid on putukatel, väga levinud kahetiibsetel sh. Drosophila). Tekivad kromatiidide duplikatsiooniga ilma rakutsüklit läbimata. Duplitseerunud homoloogid on tihedalt pakitud ja ühinevad tsentromeerses piirkonnas. Kromatiidid hästi nähtavad mikroskoobi all.
Kromosoommutatsioonid Kromosoommutatsioonideks loetakse kromosoomide struktuuri ja arvu muutused, ehkki siin ei ole enamasti tegemist geneetilise informatsiooni (DNA nukleotiidijärjestuse) muutu- sega. Karüotüübianomaaliad jaotatakse kahte ossa: 1) kromosoommutatsioonid ehk kromosoomide struktuuri muutused; 2) genoommutatsioonid ehk heteroploidsus s.o liigi normaalse kromosoomiarvu muutused. Arvatakse, et ligikaudu 25% spontaansetest abortidest on tingitud karüotüübianomaaliatest. Kromosoommutatsiooni tüübid Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoom- mutatsioonid nelja tüüpi: - deletsioonid e kaod; - duplikatsioonid e kahekordistumised; - inversioonid e ümberpöördumised; - translokatsioonid e ümberpaiknemised. Deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st osa geene. Olenevalt
annaabi.ee 
