4.5 Mittehäirimine Valisime digitaaltelefonil *27# ja vajutades "Clear", meile helistades telefon ei helisenud. 4.6 Kui helistate, kuid abonent ei reageeri 4.6.1 Telefonil 25 oli toru hargilt maas. Helistasime 26lt 25le, liin oli kinni. Vajutasime klahve "F1" ja "Clear"; lambike jäi põlema. Panime 25 toru hargile, siis helistas 25 automaatselt meile, 26-le. 4.6.2 Analoogselt võib toimida järjest mitme numbriga, need pannakse järjekorda. 4.7 Kui saate helistamisel teate abonendi hõivatusest 25 toru oli hargilt maas. Valisime 26l numbri 25, see oli kinni. Vajutasime klahve "F5" ja "Clear". Kui 25 toru hargile pani, helises see telefon uuesti, seekord sai 26 ühenduse. 4.8 Konverents Valisime numbri 25, sealpool võeti toru vastu. Vajutasime klahvi "Inquiry", valisime numbri 20, ka seal võeti toru. Vajutasime nuppu "F3". Telefonikonverents oli loodud. Vajutasime nuppu "Clear" ja meie osavõtt konverentsist katkes. Kokkuvõte
ADSL Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks. Põhineb assümeetrilisusele, ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas.Võrgu suunast abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga. Kuidas ADSL töötab ? ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega andmesidekanali. Ainus
korral. Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja väljundliini vahele. Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks. Bitivoo tüürimisel võimendust muutes võib kaja summutaja põhjustada bitivigu. Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja. Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem. Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel kanalikommutatsioon. Selline kommuteerimisviis loodigi algselt kõneedastuseks.
„Hallo“, mis tuli mereameti leksikonist ja tähendas „kuula.“ Sõna „hallo“ kasutati siis, kui taheti laeva pealt maismaale tähelepanu tõmmata. Etapp 4 25 jaanuaril 1878 aastal avati esimene telefoni keskjaam. Hämmastav oli see, et esimestel seadmetel ei olnud numbrivalijat ja kõik ühendused tehti käsitsi vahendajate abil. Helistaja võttis toru ja ütles vahendajale vajaliku abonendi numbri või perekonnanime. Etapp 5 Kui telefon oli jõudnud Euroopasse mõeldi Berliinis vahva tegevus välja. Kesklinna postijaoskonnas ja kõrval tänavas paigaldati telefon - automaadid. Kuna linnas oli alla 50-ne abonendi, inimesed lõbustasid iseennast suheldes omavahel telefoni kaudu. Alates 1930 – st aastatest lõpetatakse aparaatide puitkorpuste tootmine ning terves maailmas hakatakse tegema neid plastmassist.
oli OK ehk korduvalt parema kvaliteediga 9.2 Kui frame rate oli 5 frames/second, siis video oli aeglane ehk jäi kõvasti maha aga 15 f/s korral oli video OK ehk ei jäänud eriti maha 10. Koodekite uurimine Arvutile helistades kasutab H264 koodekit ning siis IP telefonil pilt puudb (video ei tööta). Kui aga helistada IP telefonilt naaber IP telefonile, siis video töötab ehk on pilt. 11.Individuaalülesanded Individuaalülesanne 1 Abonentide arv N = 200 Välisliinide arv L = 20 Ühe abonendi poolt tunnis linna tehtava kõnede kesmine arv n = 7 Ühe kõne keskmine kestus sekundites t = 120 Kõnede arv ühe tunni jooksul on =N * n = 200 * 7 = 1400. Ühe abonendi kõne kestab 120s. Ühe tunni jooksul suudab üks liin teenindada = 3600 s/ 120 s = 30 kõnet. Taandatud intensiivsus: =/µ= 1400/30 = 46.7 = 47 erlangi. Ehk kõikide kõnede tagamiseks on vaja 47 teenindajat. Kõik liinid on hõivatud tõenäosusega : P=(4720/20!)/(SUM(k=0...20) 47k/k!)= 0.588574 ehk 58.9%
1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju. Hääldasime vokaali "Uuuuuuuuu" U hääle amplituut= 0,3V T hääle signaali periood =2ms 10.) Kokuvõte ja järeldused
Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R.
Uhääle amplituud = 0,2 V Thääle signaali periood = 3,0 ms Hääle sagedus f = 1/Thääle signaali periood f = 1/0,003 = 333 Hz ,,A" tähe kõnesignaali spekter 10. Kokkuvõte ja järeldused Käesolevas töös õppisime tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ( ,,toru hargil" ja ,,toru võetud" ) ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Lisaks määrasime abonendi suurima kogutakistuse, tutvusime kohaliku efekti mahasurumise erinevate skeemidega ning toonvalimisega. Mõningad mõõtmistulemused ei pruugi olla just kõige täpsemad, sest kasutasime ostsillograafi ning selle ekraanilt signaali parameetrite hindamine ei ole väga täpne. Vaatamata sellele peaksid enamus mõõtetulemusi olema piisava täpsusega.
5.1.2 Mehhaanilised jätkud 5.1.3 Jätkukaablid 5.2 Kiu otsastamine. 5.2.1 Jätkamine lehvik-kiududeks 5.2.2 Kiidese paigaldus töökohal. 5.3 Lõppseadmed 5.3.1 Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam. 5.3.2 Optiline pistikupesa 5.4 Optilised liidesed ja muud passiivsed komponendid 5.4.1 Lehvik- kiud ja ühenduskaalbid. 5.4.2 Muud passiivsed komponendid 5.5 Ohutustehnika 6. Siirdesüsteemid ja võrgud 6.1 Tava- televõrk 6.1.1 Tuumik (e. tüvi) ja piirkondlik võrk 6.1.2 Kliendi (abonendi) võrk 6.2 Kohtvõrgutehnika 6.3 Kinnistu võrgud 6.3.1 Piirkondlik kaabeldus 6.3.2 Tõusukaabeldus 6.3.3 Korruste kaabeldus 6.3.4 Kontsertreeritud optiline kaabeldus 6.4 Kaabel-TV 6.5 Teisi rakendusi 6.6 Aktiivsed komponendid 6.6.1 Saatja 6.6.2 Vastuvõtja 6.6.3 Optiline võimendaja 4 Lühendid ADM andmemultipleksor ADSL asümmeetriline abonendiliin
Järeldused katsetulemuste kohta: Kui Grandstream oli ühendatud porti tähistusega 1, oli heli ja video palju paremini arusaadav, kui port 2-ga. 200kbit/s ei ole piisav, et pilti ja heli korralikult üle kanda, mis tõttu oli kvaliteet port 1-s ka parem, kuna seal ei ole kiirusel otseseid piire. 7. Individuaalülesande lahendus Andmed: N = 140 (Abonentide arv) L = 9 (Välisliinide arv) n = 6 (Ühe abonendi poolt tehtavate kõnede keskmine arv) t = 80s (Ühe kõne keskmine kestus) Sisendvoog: λ = N * n = 140 * 6 = 840 linnakõnet tunnis Väljundvoog: http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 4/5 15.11.2016 Side labor 2 aruanne μ = 1/t = 1/(80/3600) = 45 (linnakõnet tunnis)
Samas on võrguteenuste juures amortisatsioonitase üsna kõrge: paljud abonendid kukuvad juba enne aasta möödumist pettunult välja. Teised kasutajad vaatavad ringi ja vahetavad iga paari kuu järel teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujundama Internetti hõlmavaks ja laiendavaks, mitte niivõrd selle alternatiivi pakkuvaks teenuseks. (Gates, B 2000) Siinkohal vaatlemegi, kuidas on Windows Live Messenger (edaspidi WL Messenger) saavutanud sellise populaarsuse ja kasutajate rohkuse, mis on antud programmi tarkvara omadused ja rakendamised. 3. AJALUGU Algselt nimetati WL Messengeri ,,MSN Messenger'iks", mille esimene versioon tuli välja 22
Nüüdsel ajal, kus telefonijaamad suures osas digitaalsed, toimub modemside seansi ajal pidev muundamine: modemiga konverteeritakse saatja arvuti digitaalne info analoogseks, telefonijaamas analoogsignaal digitaalseks, vastuvõtja telefonijaamas jälle analoogseks ning vastuvõtja modemis uuesti digitaalseks. Lisaks sellele, et niisugune tegevus iseenesest mõttetu tundub, seab ta piiranguid ka kiirusele. Siit saigi alguse idee teha ka telefonijaama ja abonendi vaheline side digitaalseks. Kui telefonikompaniid selles vallas tegutsema hakkasid, oli aktiivseid firmasid mitu ja igaüks tegutses omamoodi. Niioli iga firma digitaalside oma protokollide ja standarditega. Aegade jooksul on süsteeme ühtlustatud ja loodud standard ISDN, millel piirkonniti on siiski veel iseärasusi. ISDN-liides kasutaja vaatepunktist ISDN-ühendusi on mitut tüüpi, erinevused seisnevad ühenduskiirustes, täpsemalt öeldes, ISDN-liinid erinevad
SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina üleminekuks rahvuslikelt rahvusvahelistele SSP kommutaatoritele ja ka vastupidi. Igas riigis peab paiknema vähemalt üks SSP hübriidsõlm. SSP kommutaatorid kasutavad erinevate võrkude koode.
SSP kommutaatorid juhivad kõnevalikut ja kõnede marsruutimist võrgus. Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina üleminekuks rahvuslikelt rahvusvahelistele SSP kommutaatoritele ja ka vastupidi. Igas riigis peab paiknema vähemalt üks SSP hübriidsõlm. SSP kommutaatorid kasutavad erinevate võrkude koode.
oma telefoninumbri teada saamine: *65 helistajale tagasi helistamine ("call trace"): *69 Koodi sisestamisel öeldi, et kui tahate tagasi helistada, vajutage klahvi 1. Kaja test: *43 Kordab meile oma juttu, saab teada viiteaja, meil oli see alla sekundi. Teenuse "Do-Not-Disturb" aktiveerimine: *78 ja deaktiveerimine: *79. Sissetuleva kõne simuleerimine: 7777 Saime teada vahe "Dial Voicemail" ja "My Voicemail" vahel. Esimesel juhul küsitakse telefoninumbrit ja parooli, ja saab kuulata ka teise abonendi kõneposti teateid. Teisel juhul küsitakse ainult parooli, kuna abonent siseneb oma kõnepostkasti. Telefonijaam 1) Tekitasime 2 erinevat konverentsi. Esimesega said liituda kõik 4 kasutajat. Seadistasime konverentsi nii, et igale helistajale teavitati, mitmes liige ta konverentsil oli. Kui konverentsiga liitus üks inimene, siis mängiti talle ootemuusikat. Konverentsiga liitumiseks ei olnud vaja sisestada parooli. 2) Teise konverentsi puhul sisestas üks meist admin parooli
AMPS. Eestis pakkus NMT võrku EMT aastatel 19912000. Viimase kõne kohalikus NMT võrgus olevat teinud tollane teede- ja siseminister Toivo Jürgenson ja EMT direktor Peep Aaviksoo. 2G erinevalt eelmisest põlvkonnast, oli kõneedastus digitaalne ning krüpteeritud. Tuntud ja täna Euroopas mobiilinduse sünonüümiks saanud 2G võrk on GSM. GSM tõi endaga kaasa ka sellise mõiste nagu SIM-kaart (Subscriber Identity Module), mis võimaldas abonendi numbri lahti siduda telefoniaparaadist SIM-kaarti sai pista mis tahes GSM-aparaati. Varasemate süsteemide puhul oli igal mobiilil oma fikseeritud number. GSMil oli eeliseid palju krüpteeritud kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba kõnekvaliteet; rändluse (roaming) võimalus; andmeside võimalus; tänu pakkimisele mahub infot samadele raadiosagedustele palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk.
Kõne lõpetamine Telefoni kasutaja (f rom Actors) Kõneregistri kirje vaatamine Kõneregistri kirje loomine Kõneregistri kirje kustutamine Joonis 6. Kõnede allsüsteem Nimi: Väljuva kõne alustamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja, tugijaamade süsteem Kirjeldus: Telefoni kasutaja sisestab telefoni valitava abonendi numbri või valib selle telefoniraamatust ja käivitab kõne alustamise (häälkäsklus, nupuvajutus vms). Süsteem koostöös tugijaamade süsteemiga loob kõneühenduse valitud abonendiga. Nimi: Siseneva kõne alustamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja, tugijaamade süsteem Kirjeldus: Tugijaamade süsteem annab telefoni vahendusel telefoni kasutajale märku sisenevast kõnest. Telefoni kasutaja võib kõnele vastata, soovi korral on telefoni kasutajal ka võimalus kõne alustamisest loobuda.
kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina
21. Arvutivõrgu ADSL-modem ja Kaablimodem. Nende tööpõhimõte ja ülekandekiirused. Milleks neid kasutatakse ADSL(Asymmetric Digital Subscriber Line) (asümeetriline digitaalne abonentliin) See on uus modemtehnoloogia. Nagu nimigi ütleb, põhineb ta assümeetrilisusele. Ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas. Näiteks abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSLi kiirust mõjutab väga otseselt kanali pikkus. Kaabelmodemi eelis aga on sama suure kiiruse juures lisavõimalused, mida ta pakub (näiteks telefoniga rääkimine ja kaabeltelevisiooni programmide vaatamine) Kaabelmodemi kiirus ei sõltu siin enam niivõrd võrgu pikkusest, kuivõrd seadmetest. Tavatarbija jaoks determineerib ühenduse reaalse
annaabi.ee 
