koosseisu, paiknemise mõjutamisel. Sots.poliitikaga on seotud tervishoid, pere-, integratsiooni-, eluaseme-, tööturupoliitika. Seda saavad mõjutada sündide arv ja sisse-, väljaränne. Sündide arvu tõstmiseks : perek.seadused, rasestumisvastased vahendid, piirangud, lisapuhkused, soodustused, trahvid Rändepoliitikas kasutatakse piiranguid, soodustusi kodakondsuse, elamis-, tööloa saamiseks Kõrge sündimuse puhul võib anda soodustusi vähelapselistele peredele, tõsta lubatud abiellumisiga. Madala sündimuse puhul võib suurendada lapsehooldustasu ja -puhkuse aega, anda laenu-, eluaseme-, maksusoodustusi. Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud (kliima, pinnamood, loodusvarad, mullastik, taimestik), ühiskondlikud (ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised) Tihedalt asustatud piirkondade põhjused: viljakas ala, majanduse- ja heaolunäitajate tipp Hõredalt asustatud piirkonnad: halb pinnas, kuumus v külmus
inimeste teadlikkust ning näiteks teha need riigi poolt soodsamaks, st riik maksab mingi protsendi, et rahval oleks lihtsam soetada. Sündimust mõjutab ka suure pere poliitika. Tuleks inimestele rääkida ja sisendada või neid teadvustada, et väiksema pere eest on lihtsam hoolitseda ning nii elatakse parema kvaliteediga elu. Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel.
• Vanemate väiksema hoolitsuse tõttu on tüdrukute suremus suurem. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-billion.pdf Pikaajaline rahvastikupoliitika - India näide • Juba 1950. aastatel soovitati vähendada laste arvu peres ja kasutada selleks rasedusvastaseid vahendeid. • 1970. aastatel viidi läbi sundsteriliseerimist. • 1978. aastal tõsteti abiellumisiga (N 18 ja M 21 aastale). • On tehtud selgitustööd ja püütud tõsta naiste haridustaset. • Ühtse poliitika puudumine on olnud India perepoliitika nõrkuseks. • Viimasel ajal püütakse kasutada meetmeid naiste positsiooni tõstmiseks. • Kuigi inimesed on sageli nõus kahe lapse poliitikaga, on seda raske järgida, Neil, kes lasevad ennast steriliseerida, on juba keskmiselt neli last, kellest kaks on poisid. Kahe poja omamine on omamoodi norm.
Suremus oli keskajal suur, enne 10-aastaseks saamist suri kuni pool lastest ning paljud kannatasid raskest füüsilisest tööst tingitud tervisehädade käes. Üllatavalt palju esines skorbuuti. Lihtrahvas sõi leiba, aed- ja juurvilja ning piimasaadusi, liha sai endale lubada vaid pidupäevadel. Vein oli aga kõigile kättesaadav: hinnanguliselt tarvitati 15. sajandil Bolognas 200 liitrit veini inimese kohta aastas. Keskaja vältel vähenes naiste abiellumisiga, sest noortele naistele oli vaja anda vähem kaasavara. Kõrge suremuse tõttu linnaperedes jõudis vähe lapsi täiskasvanuikka. Näiteks oli kolmandikes Genova peredes vaid üks laps. Pärijad, pärandus ning selle jagamine oma ja kasulaste vahel oli maaomandil põhinevas sotsiaalkindlustuseta ühiskonnas ääretult oluline. Ka sugukonnaa ning suguvõsa au peeti ülimalt oluliseks. 11. sajandil hakkasid levima perekonnanimed, algul aadlisuguvõsadel esivanema või päritolukoha järgi,
T-test kui valimeid on 1-2. Eelduseks, et uuritav tunnus on arvuline ja normaaljaotusega. H0 kooliskäidud aastate arv on normaaljaotusega (sisukas hüpotees) H1 kooliskäidud aastate arv ei ole normaaljaotusega (alternatiivne hüpotees) Kui sig >=0.05 siis on H1, muidu H0. Suurte valimite puhul normaaljaotust ei pea kontrollima. Dispersioonanalüüs kui valimeid 3+ Kasutades kirjeldavat statistikat, uurige, milline on indiviidide keskmine abiellumisiga (tunnus agewed) ning seejärel testige hüpoteesi, kas mehed ja naised abielluvad esimest korda keskmiselt sama vanalt. Millist testi kasutate ja millised eeldused peavad olema selleks täidetud? Milline on varieeruvus soo lõikes? Esitage saadud tulemustest sisuline kokkuvõte. 2 valimiga t-test eeldused arvuline tunnus, normaaljaotus, valemite sõltumatus, dispersioonide võrdsus gruppides H0 vanuse abiellumisea disp. on võrdsed sugu lõikes H1 vanuse abiellumisea disp
abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 4) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates valduse esitamisest. 5) Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. § 3.Abiellumisiga 1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 2) 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 3) Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15–18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. 4
Abielu kehtetus: 1. rikuti abiellumisea, teovõime või abiellumiskeelu nõuet või teatud vorminõudeid; 2. vähemalt ühel abikaasal oli vaimutegevuse ajutine häire või oli otsusevõimetu; 3. sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul; 4. sõlmitud eesmärgiga saada Eesti elamisluba; 5. abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused: Abiellumisiga-abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet abiellumiseks või kui abikaasa kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata; Piiratud teovõime- täisealine abikaasa, kelle teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud, kinnitab pärast teovõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata; Otsusevõimetus- otsusevõimetu abikaasa kinnitab pärast otsusevõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
ühiskonda praegusel ajal defineerima hakanud väärtuste eiramist. 62.Eesti rahvastikuprotsessid viimasel kahel sajandil. 19.sajandi alguses kehtis Eestis veel traditsiooniline rahvastiku taastetüüp: propageeritud olid pigem varajane ja kindel abiellumine, naine sünnitas tavaliselt 4-7 last, imikusuremus oli suur. Kuid oli üks esimesi piirkondi Euroopas, kus algas demograafiline üleminek – levis läänelik abielutüüp, mis kergitas abiellumisiga ja vähendas laste arvu, samuti kasvas vallaliste arv. Erandlik ka see, et rahvastik elas suures osas veel 19.saj lõpul maal, kuigi oli kirjaoskaja ja ka väljarännupotentsiaalikas, mis on tavaliselt omane linnastunud ühiskondadele. Intensiivne väljaränne 19.saj lõpp/20.saj algus: seoses rahvaarvu kasvuga ränne Vene sisekubermangudesse, Ingerimaale, Pihkvasse, ka Siberisse ja Kaukaasiasse ning Peterburi (suurim eesti elanikkonnaga linn peale Tallinna); 20.saj alguses Uus-
15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kolmandate isikute nõusoleku vajadus Soov sõlmida abielu Tahteavalduse puuduse (eksimus, pettus, ähvardus) tagajärjed Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1) 8 Abiellumisiga/ abieluvõime: Täisealine isik (PKS § 1 lg 2) Piiratud teovõimega 15-18 a isik (PKS § 1 lg 3) abiellumisega ei muutu alaealine teovõimeliseks Piiratud teovõimega täisealine isik PKS § 1 lg 4: Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et
Juutidele tüüpilistest haigustest mainiti toonaste eelarvamuste raames katku, langetõbe, leeprat, tuberkuloosi, tüüfust, ,,küürselgsust", ,,konkspõlvsust", vaimuhaigusi, lampjalgsust, nahahaigusi jne. Väidetav tüüfusekandjaks olemine oli põhjus, miks Teises maailmasõjas Saksa sõjavägi okupeeritud aladel juudid isoleeris. Närviliseks tegi juutide väidetav kõrge seksuaalsus. Pandi tähele ka teatavaid demograafilisi ilminguid näiteks suur laste arv ning varane abiellumisiga. Varane abiellumisiga ja ka hiline laste sünnitamine juudi naiste juures tähendas seda, et sündis ka defektidega lapsi, kuna sünnitajad olid kriitilises eas. Eriti 18. sajandil 34 diskuteeriti palju seemne kokkuhoiu vajalikkuse üle. Juudid, kes varakult suguelu elama hakkavad, jäänuksid seega oma aja teaduse vaatevinklist kängu, ennast liialt kurnates. Tehes kokkuvõtet rassimiteemadest, nentigem, et tänapäev on mõnes mõttes dualistlik
Seisuslikult moodustas põhiosa talupojad. Linnades elas 19.saj alguses 5-6% kogu rahvastikust, sajandi vältel osakaal tõusis, 1863.aastast kadusid piirangud talupoegadel linna elama asumiseks, 1913.aastaks kogu rahvastikust ligi veerand elas linnades, 23%. 19.saj teisel poolel muutusid eestlased linnades suurimaks rahvusgrupiks senise sakslaste asemel. Rahvastiku loomulik liikumine 19.saj kinnistub nn Euroopa abiellumistüüp. Seda iseloomustas kaks tunnusjoont: 1) varasemast hilisem abiellumisiga, 2) vallaliste suur osakaal ühiskonnas. Kuni 19.saj keskpaigani abiellumise periood oli enamasti kindel, abiellumine sõltus põllutööde tsüklist, 19.saj esimesel poolel tavaline abiellumisaeg sügiseti pärast põllutööde lõppu, või varakevadel enne põllutööde algust. 19.saj keskpaigani põllutööde ajal ei abiellutud. 19.saj teisel poolel hakkas abiellumise aeg ühtlasemalt jagunema aasta peale. Abielud muutusid juhuslikumaks, vastavalt soovile. Euroopas üleminekut
2. saj pkr oli valdav juba sisemine moraal. Seda on seletatud, et ühiskond ise muutus. Pater familias´el oli vabariigi alguses täielik võim perekonnaliikmete üle, 1 saj ekr seda võimu enam ei olnud. Suur vabadus enda käitumise üle otsustada. Nendel inimestel, kellel enam võimu ei olnud, asendasid selle moraaliga. Alamatel kihtidel oli moraal väljundiks, millega said ennast tõestada. Võimupuudus lähendas kihte. Tekkis kodanikmoraal, millest ei pidanud kinni hoidma aadlikud. Abiellumisiga tõuseb. Kui varem oli 12 aastat tüdrukutel ja poistel 14, siis see tõuseb. Inimesi, kellel on silmatorkavalt vaba seksuaalkäitumine, neid häbistatakse järjest rohkem. Hakatakse rohkem rääkima sera Venus(hiline veenus), mis tähistab suhteliselt hilist seksuaalseelu alustamist. Marcus Aurelius uhkustas sellega. 2. sajandist ei hakatud lahutama orje, kes elasid koos. Al 3 saj. said orjad ka peremehe loal abielluda, lapsi ei lahutatud ja ei müüdud ära
ka teistes sotsiaalsetes institutsioonides. Nt valimisõiguse vanusemäära võib langetada meelitamaks noori poliitikasse vms. 154 Vanusega seotud võimalused. Paljudel juhtudel piiravad bioloogilised faktorid inimese võimet täita teatud rolle. Nt vaid üksikud alla 12 ja üle 50 aastased naised võivad saada emaks, või on väheseid üle 40-aastaseid profisportlasi. Siiski on enamik vanusepiire kultuuriliselt ja sotsiaalselt määratletud. Nt abiellumisiga erineb kultuuriti väga suurel määral vastavalt konkreetses ühiskonnas levinud tõekspidamistele sobilikust seksuaalkäitumisest ja perekonnast. Vanus ja välimus. Välimuse abil on paljudes kultuurides võimalik saavutada paremat positsiooni ühiskonnas, omada prestiizi või saada rikkaks. Kaasaegses kultuuris väärtustatakse noorust, mistõttu paljud inimesed, kes vananevad, tunnevad end ebavõrdselt nii tööturul kui sotsiaalse positsiooni poolest
annaabi.ee 
