Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal salaja abielluda, Demetrius on maruvihane, tema märatseb raevus ning ta on valmis Lysanderi tappa, sellepärast et Lysander varastab armastatu Hermia tema käest. Tema räägib Lysanderist: „ Ma viskaks koertele ta korjuse.“
minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. 13. Jonõts mõtleb suurele kaasavarale. 14. Jonõts saadab Jekaterina tantsupeole. 15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 3. ,,Karusmarjad"
18. Kuidas kutsuti Ivo? 19. Miks laskis Gabriel Ivo meestel end siduda? 20. Mida tehakse Gabrieliga Ivo laagris? 21. Millene oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista. 22. Miks elas üks Agnese tädidest Saksamaal? 23. Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist? 24. Miks sõitis Agnes Ivo juurde telki tagasi? 25. Kellega taheti Agnest laulatada ja mida ta laulatusel ütles? 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? 27. Kuhu pani isa Agnese,kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? 30. Kuidas pääses Gabriel linna? 31. Miks vihkas tädi Agnest?
Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin
I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on
Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadedaks. Miller avaldab Luisale kuuldud tõe, kuid see ei häiri neiut. Ka Rodolfo kinnitab, et aadliseisus ei takista tal Luisaga abiellumast. Walteri katse poega mõjutada ebaõnnestub. Krahv laseb Milleri vahistada. Wurm teatab Luisale, et Millerit ähvardab surmanuhtlus. Luisa peab valetunnistuseks kirjutama kirja, et kinnitada oma kuulumist Wurmile ja, et ta pole kunagi Rodolfot armastanud. Wurm sokutab kirja Rodolfole. Federica on piiritult õnnelik. Wurm kutsutakse kahevõitlusele. Meeltesegadusse viidud Rodolfol on nüüd ükskõik, kas teda ootab laulatus või surm. Ta soostub Federicaga abielluma
konservatooriumisse minna. ● Jonõtši abiga hakkab Veeral natuke parem. ● Jonõtš kutsub Jekaterina endaga aeda. ● Jonõtš läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. ● Jonõtš mõtleb suurele kaasavarale. ● Jonõtš saadab Jekaterina tantsupeole. ● Jonõtš suudleb Jekaterinaga. ● Jekaterina keeldub Jonõtšiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. ● Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. ● Nelja aasta pärast on Jonõtšil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõtš saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtšit külla. Puänt: Jonõtš katkestab kõik suhted Jekaterinaga. Peamõte: Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest.
I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. Südmustik 3-4 vaatus II vaatus Violetta sõbratari Flora juures on ball
kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga ja palub, et ta ei mainiks Alfredole sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball
enda eluga. Seal seisis " Harjutage end ka selles, kuidas end inimeste eest hoida ja kuidas neid enda poole võita. Inimeste vastu, kes teid ausalt teenivad, näidake üles armu ja armastage neid, kaitske neid kõigiteiste eest, et neid keegi ei rõhuks, siis teenivad nad ausalt aga kes on halvad- need pange põlu alla. Aga ärge tehke seda kiirustades, vaid pärast järelemõtlemist ning ilma ägedusteta". Ivan Julm oli seitse korda abielus, ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda. Poegi oli tal, kui maha arvata väikelapsena surnud, ainult kolm (neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt (-1560)). Ivan Julma kolmas poeg oli tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovits, kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Julm 2) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ivanjulm_tiidotauri.htm 3) www.google.com 4) www.neti.ee
Süüria kuninga Antiochos VIII-ga, seejärel teise onutütre poja Süüria kuninga Antiochos IX-ga ja lõpuks oma kasupoja Süüria kuninga Antiochos X-ga (neil oli kaks poega). 5 Berenike III oli rahva seas muutunud väga populaarseks, see ei olnud Roomale kasulik. 6 Vanasti on arvatud, et Kleopatra VI oli Kleopatra V üks tütar, kes 57-55 e.Kr. valitses. 58-55 e.Kr. Berenike IV (Ptolemaios XII ja Kleopatra V tütar; keeldus abiellumast; kukutati roomlaste poolt ja hukati). 51-47 Ptolemaios XIII Theos Philopator (Ptolemaios XII ja Kleopatra V poeg; abiellus oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitses ta õde ja iseseisva võimuhaaramise katse lõppes lüüasaamisega Julius Caesarilt ning hukkumisega; võitluse ajal Caesariga püüdis võimu saada ka kolmas õde Arsinoe IV, kes aga samuti roomlastelt lüüa sai ja vangistati). 47-44 e.Kr
Nii Romeo kui ka Hamlet tapavad tegevuse käigus kättemaksuks (Romeo tappis Tybalti, Hamlet Claudiuse), nii Romeo kui Hamlet on armunud ning mõlema armastatud surevad loo käigus. 7. Julia ja Ophelia Ophelia oli väga kuulekas oma isale, ta näitas oma isale Hamleti kirja, lasi tal nende vestlust pealt kuulata ja kuulas üldse oma isa sõna. Julia oli väga kaval ning hakkas oma vanematele vastu. Ta armus Romeosse vastu oma isa luba, keeldus abiellumast Parisega ning tegi kõike, mida vaid ise tahtis. Julia käitub impulsiivide ajel ning teeb kõike oma armastuse nimel, Ophelia kaalub igat sammu, on oma isa käpa all ja ei tee midagi, et Hamletit endaga siduda. Sarnasuseks on kindlasti see, et mõlemad naised olid noored, armunud ja hukkusid loo käigus. 8. Julia isa ja Polonius lapsevanematena Julia isa arvab, et kõik mis tema ütleb või otsustab on Julia jaoks õige. Ta tahab ise määrata
ütles: ,, Ei ja tuhat korda ei! " 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid?
ütles: ,, Ei ja tuhat korda ei! " 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid?
maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". 2. Pärast kooli lõpetamist 1924.aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisene rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast siirdus ta 19-aastaselt Stockholmi, et õppida sekretäriks. 4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. 1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just
nõudmas käinud. Too vabandab, end sellega, et oli haige. Raskolnikovi külastab Svidrigailov, kelle naine Marfa oli Dunja ja Luzini suhte korraldanud, ja räägib, et soovib pakkuda Dunjale 10,000 rubla Luzini mahajätmise eest, sest Marfa on surnud ja Svidrigailov on ise Dunjasse armunud. Luzin vihastab, kui Dunja koos Raskolnikoviga kohtumisele ilmub ning kaotab oma varasema võltsviisakuse. Dunja viskab ta välja ning näeb, milline mees tegelikult on keeldub temaga abiellumast. Samal õhtul jätab Raskolnikov ema ja õe maha, soovimata neile rohkem haiget teha, ja läheb Sonja juurde. Järgmisel hommikul vestleb Raskolnikov taas politseiametnikuga, samal ajal ilmub jaoskonda üks mõrva ajal majas toimunud maaleritest, kes end võimalike süüdistuste hirmus mõrvariks tunnistab. Samal ajal külastab Luzin Sonjat, annab talle kümme rubla ning peidab tüdruku vöö vahele sajarublalise. Marmeladovi peiede ajal tormab mees tuppa ning teatab, et Sonja
- Vautrin plaanib Victorine venna tapmist, et neiu päriks isa varanduse, Eugene kavatseb mehi hoiatama minna - Isa goriot valmistab Eugenele ette korterit, milles on ka kaasaegne ja ilus mööbel, kuna korteri juurde kuulub ka väike tuba selle kohal palub goriot, et võiks sinna elama kolida, et olla lähemal oma tütrele - Victorine vend saigi kahevõitlusel/duellil haavata ja oli suremas, tüdrukust sai pärijanna, Eugene keeldus endiselt Victorinega abiellumast ja lubas olla truu Delphinele, Vautrin kukkus kokku - Michonneau andis Vautrini üles ning ta tabasid politseinikud, alguses oli väga vihane, siis rahunes, andis end üles/tunnistas - Teised pansionärid nõuavad Michonneau lahkumist v.a Poriet, kes naist oli innustanud, lõpuks lahkuvad mõlemad - Pansion jääb tühjemaks, lahkuda plaanivad ja Victorine ja Couture, sest neiu oli nüüd rikas, ka Eugene plaanis kolida oma poissmehekorterisse ning goriot koos temaga
minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanekut tegema, kuid ta ei saa seda teha, sest Jekaterina valmistub tantsupeole minekuks. 13. Jonõts mõtleb suurele kaasavarale. 14. Jonõts saadab Jekaterina tantsupeole. 15. Jonõts suudleb Jekaterinaga. 16. Jekaterina keeldub Jonõtsiga abiellumast, sest naine tahab elus kaugemale pürgida. 17. Jekaterina sõidab Moskvasse, et astuda konservatooriumi. 18. Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega"
ta jumalakartlik naine, kes kasutab vajatud hetkedel ridu koraanist, et teistele mõistus pähe tuua. Kareem Al Sa'ud Sultana abikaasa. Rahulik mees, kes läheb närvi ainult väga tõsiste asjade puhul. Erinevalt tüüpilisest Saudi Araabia mehest, suhtub Kareem oma abikaasasse leebemalt ning lisaks oma pojale armastab ta väga ka oma kahte tütart. Armastus on vastastikune Kareemi ja Sultana puhul, kuid mitmes kohas raamatus kahetseb Sultana temaga abiellumast. Ühes peatükis kirjeldab Sultana Kareemi niimoodi: ,,Kareem sarnaneb selles suhtes enamiku araablastega. Minu abikaasa ei suuda ära öelda, küll aga pisut luisata ning silmist kaduda, kui keegi kindlat vastust soovib." Abdullah Al Sa'ud Sultana poeg, perekonna vanim laps. Abivalmis, otsusekindel ja veidi muretsev teiste pärast. Ta ei mõista, miks just riigis, kus tema sündis, on naiste positsioon väga madalal. Maha Al Sa'ud Sultana esimene tütar
maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. (Hamilton 1975:30) 13.Hestia Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal.(Hamilton 1975:30) Neitsiks jäi ta selle tõttu, kuna keeldus abiellumast Poseidoni ja Apolloniga.(Chaline 2005:47) Temal pole väljakujundatud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. "Hestia, kõigis kodudes, nii maal kui taevas, on sinu vastu suurim austus, sest et sulle
-toimub veretöö, raehärra surmatakse -Estrelle peigmees antakse kohtu alla ja teda ootab surmanuhtlus -kuningas lubab tal enda päästmiseks öelda, kelle käsul temast sai mõrvar -Estrella armastus on nagunii kadunud kuid peigmees ei taha ennast kuninga meeleheaks veelkord alandada lasta -nüüd on kuninga kord vaevelda süümepiinades -kuningas tunnistab lõpuks oma häbiteo üles ja Estrelle peigmees vabastatakse -Estrella aga keeldub oma peigmehega abiellumast, peigmees lahkub armuvenne huulil ning Estrela läheb kloostrisse ROMANTISM -kirjanduse ja kunsti suund mis tekkis Prantsusmaal 18.saj lõpus 19.saj alguses (haripunkt oli 1830) -romantism ülistab tundeid, eemaldub igapäevasest reaalsusest -romantilised kangelased on erakordsete vaimuannetega, tõusevad kõrgele igapäevaelu labasusest neile on iseloomulik saladuslikkus -romantism on eelkõige tundeline kultuur Victor Hugo(1802-1885)
helistamine, kellegi saabumine või ei õnnestu mehel erektsiooni saada. Tähelepanekud näitavad, et naised esitavad suhteliselt sageli vägistamise kohta kaebuse siis, kui vägistamist tegelikult pole toimunud. Valesüüdistust kasutatakse muude probleemide lahendamiseks. Valekaebus võib olla tingitud: · Vaenust mehe vastu, kes pärast vabatahtlikult toimunud vahekorda käitus jõhkralt ja taktitult · Kättemaksust mehele, kes keeldus naisega abiellumast · Väljapressimisest · Soovist sundida meest endaga abielluma · Kartusest intiimvahekorra teatavakssaamise ees · Vanemad võivad sundida täiskasvanud tütart esitama kaebuse mehe vastu, keda nad ei salli, eeldusel, et neile on teatavaks saanud vabatahtlikult toimunud vahekord · Naisisiku vaimuhaigusest. NÕUSTAMINE Seksuaalse vägivalla ohver satub paratamatult tunnetuslikku kriisi. See tunde-elamuslik
see mees, saatis kuningas A'le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide juurde, et takistada A'd ja Laviniat abiellumast. Ühel latiinil oli taltsas hirvesokk, kellele ei võinud liiga teha, kuid fuuria Alecto vigurite tõttu tappis soku A poeg Ascanius. Raevunud latiinid tulid kätte maksma. Latiinide kuningas lasi asjadel omasoodu areneda ning avamata jumal Januse templi uksi (mis tähedasid sõda), sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus
tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A’le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide juurde, et takistada A’d ja Laviniat abiellumast. Ühel latiinil oli taltsas hirvesokk, kellele ei võinud liiga teha, kuid fuuria Alecto vigurite tõttu tappis soku A poeg Ascanius. Raevunud latiinid tulid kätte maksma. Latiinide kuningas lasi asjadel omasoodu areneda ning avamata jumal Januse templi uksi (mis tähedasid sõda), sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas
Lahing peab toimuma kohe. Kuninga väed on alistatud. Pasun saab surma. Astolfo lubab kuningal põgeneda, hoides samal ajal Segismundot tagasi, aga kuningas tahab jääda. Segismundo on veendunud, et kui ta oleks kasvanud üles armastatuna lossis, siis oleks ta olnud hea, nii et ennustus poleks täide läinud, aga kuna kasvas metsikuna, siis läheb ennustus täide. Segismundo ei taha isa tappa ikkagi. Kuningas ütleb, et nüüd on Segismundo võitnud. Astolfol keelatakse Estrellaga abiellumast. Estrellale lubatakse ka vääriline mees leida. Loo lõpus on Segismundo vapper ja arukas mees, kes taevaseid ennustusi täide ei viinud ei tapnud isa ega viinud kuningriiki hukatusse. Tirso de Molina oli munk ja vaimulik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel, nagu valikuvabadus ja ettemääratus, ja ilmalikke mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mandli komöödiad (,,Vaga Marta"). Molina teostes on
mõista Tsernõsevski revolutsioonilisi ideid. Nüüd hakkab Abai pooldama Tsernõsevski ideid. Abai tee I (1957, e k 1960) Abai ja tema poja suhted naistega. Suhteid naistega on kajastatud vähe. Rohkem vaadeldakse Abai poja Abissi liigutavat armulugu42. Abai elab endiselt oma naise Aigerimiga. Abai suhtumises mitmenaisepidamisse ilmneb vene mõju. Nimelt keeldub ta oma venna Ospan surma järel päranduse saamiseks tema naisega abiellumast. Abai kui juht. Seisis võimude ees rahva õiguste eest. Sai võimude usaldusalusena biide e hõimujuhtide koosoleku üheks juhiks43. Koosolekul häbistas Abai omakasupüüdlikke vallavanemaid. Abai ja venelased, vene keel.. Abaid ümbritsevad noored luuletajad. Andekam neist on Darmen. Luuletajate hulgas on ka Abai pojad Akõlbai ja Magass. Abai õpetas noori luuletajaid, et inspiratsiooni ei tule otsida vaid õnnest ja rõõmust, vaid ka kibedast saatusest. Luuletaja peab
Sellega seoses aadlike ja mitteaadlike suhete teravnemine.Kolm seisust koos ( maapäeval), kaks ühe vastu. 1650 a paiku esit mitteaadlikest seisused riigile nõuded väljaantud maa tagasi anda ( I korda reduktsiooni nõudmine). Esialgu kuninganna kristiina kasut seda hoopis enda huvides. Tal puudus huvi rootsi riiki valitseda, huvitus filoloogiliste, vaimulike ja filosoofiliste asjadega. Ütles, et astub tagasi, pakkus et tema asemel tuleb võimule Karl Gustav. Teatas, et keeldub abiellumast, järglasi ei too. Riigivõlg ainult suureneb. Kui riigl oli võlg 10 milj taalrit, riigi igaaastane sissetulek 4 milj taalrit. Kristiina loobubki troonist, troonile tuleb KarlX Gustav, lõppeb Vasade dpnastia. 1655 kevadel koos järjekorde Rootsi riigipäev, kus ka kuningas saab selgelt aru, et reduktsioon on ainuke väljapääs. Tehakse poolik või veerandotsus, kuulutatakse välja 1/4 reduktsioon. Annavad tagasi 1/4 osa aadlile planeeritud maast Provintsidesse see ei laienenud
annaabi.ee 
