Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav. Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks- see õhkkond mis kontserti ajal tekkis oli hingematvalt sügav ja ilus. Tõeliselt hea algus kohe-kohe algavale jõuluajale. Oleks võimalust, läheksin ka teist korda seda sama kontserti kuulama.
välismaalastele. Kuid siiski kiidab ta kirjanikku ja soovitab tema teoseid. Jan Velin Analüüsitud on Roger Osborne raamatut "Tsivilisatsioon". Arvustus on ilmunud lehes Sakala ning kirjutajaks oli Margus Haav. Haav kirjutab, et Osborne on enamasti provokatiivsete kultuuri ja ajaloo teostega omale nime teinud. Ta kirjutab ka, et Osborne ei anna hinnanguid ega kommentaare. Talle kui autorile on muidugi ette heidetud pilgu selektiivsust. Elisabeth Aben Arvustatud on Indrek Hargla raamatut"Suudlevad vampiirid".Arvamus ilmus internetis lehel www.ulmeajakiri.ee ning arvustajaks oli Ene Kallas. Kallas kirjutab, et autor kasutab enda loos ära oma alternatiivajalugudes lahti kirjutatud palverännakuid, tõstes nad kaugesse tulevikku. Kallas väitis, et jutt on kui lihvitud teemant , see pärast jäid talle mõned kohad raamatust arusaamatuks.Ta väitis, et teos on hästi
teadetekandjad. Lisaks Hermesele veel Iris ja Mercurius. Niisugune heeroldikepp sümboliseerib kahte vastandlikku tasakaalustatud jõudu. Esialgu oli see rahu sümbol, hiljem ka kaubanduse ja majanduse sümbol. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt 1988. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 3. Kirjastus “Valgus”, Tallinn 2
Kõik need mürgid sisaldavad valku. Kui maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata. Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku ära. 2 Kasutatud allikad Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt, Tallinn 1989 Elusloodus. Tõlkinud H. Rauk, Tallinn 1983 Loomade elu. Selgrootud III. M. S. Giljarov, B. M. Mamajev, G. M. Dlusski jt, Tallinn 1984 http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_amblikud_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-1.htm http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2902/Zooloogia+ill _2008_3a_Pp.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Latrodectus_tredecimguttatus
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse
hakkaks. 6. Riik võiks suunda näidata Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu tarbimishimu tingimustes raske, kui mitte võimatu. ,,Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel," leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas, et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama eelkõige riigi rolli näiteks rohelise majanduse võimalusi arvestava infrastruktuuri loomist, investeerimispoliitikat, subsiidiume ja ökomakse. Samas oli Värnik veendunud, et rohelise majanduse juures tuleks asja vaadata terviklikult, kooskõlas jätkusuutlikkusega. ,,Seal peaks vaatama ka seda, kuidas inimeste väärtushinnanguid muuta, et oleksime
Tuntumaid üksiklaul on ,,Kaks grendeeri". Sümfooniline muusika sisaldab 4. sümfooniat. Väga populaarsed on orkestri avamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herman ja Dorothea. Kirjutanud3 tsello ja viiyulikontserti. Tävapärasest arvukam on kammermuusika valdkond: triod, kvartetid, sonaadid, ja muu analoogne. Kirjamehena on avaldanud monograafia Gesemmelte Sehriften über musik and muriken. MENDELSSON 1. Orantoorium Paulus Nicht aben ihm allein (kordab laulus) 2. Muusika Shakesperare draamale Suveöö Unenägu IV pulmamarss 3. Oratoorium ,,Elias"- wirf dein Anliegen anf den Hern (kordab laulus) 4. 5. Sümfoonia ,, Reformatsioon" II osa. (lõbus tatata, tatatat) 5. E-mol. 2 viiulikontsert (mingi viiulivärk.) 6. Klaveritsükkel ,,Sõnadeta laulud. Veneetsia gondoljeeri laul (valusad klahvilöögid, aeglane) SCHUMANN 7
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine.................................................
minna. Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga: ,,Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda. Monument on rajatud K. Tooli poolt. Kasutatud kirjandus: Karl Aben, Eesti Kirjandusest nr. 6/1924 A. Suur, "Toomemägi". Tln. 1968 Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast, Sulev Vahtre. Tln., 1997 EE, 6. kd. Tln., 1992; Tartu ajalugu. Tln., 1980 www.tartu.ee/ajalugu
Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia, metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Ameerika kultuur sõltus Euroopa tavadest kuni 18. saj II poolel algas iseseisvumine. Hiljem hakkas Ameerika kultuur mõjutama hoopis Euroopa ja teiste mandrite kultuuri. Aben, Allik (1985: 179-183) 4. Ameeriklased Ameeriklased on nagu lapsed - lärmakad, uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. Kui leppida teadmisega, et sellised noorukiloomuga olendid need ameeriklased juba on, siis saab mõistetavaks nende kultuuriline külg, ja kõik see, mis esialgu tundus nende juures kuidagi jõhkralt hoolimatu ning rumal, osutub hiljem lihtsalt võluvaks tarmukuseks.
ncsb2006.se/download_title.htm]. Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg. [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008) 25 5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science Raim, andJ. Vision, (2006). The Possibility 22(6), of the [Online] 1181–1186. Balassa-Samuelson Effect between Estonia and
ncsb2006.se/download_title.htm]. Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg. [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008) 25 5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science and Vision, 22(6), 1181–1186. [Online] Web of Science (14.06.2005) Raim, J. (2006). The Possibility of the Balassa-Samuelson Effect between Estonia and Germany 1991–2000. – Eesti Majandusteaduse Seltsi I aastakonverents. Pärnu, 20.–22.01.2006. [CD-ROM] ISBN 9985-4-0464-5, 8 p.
- 1911 keelekonverents Tartus. Kohanimed kirjutada algkujul, erandina kohanimed, mis juba ,,omapäraliselt välja arenenud". 30ndatel oli stabiilsus saavutatud. Piir reeglipäraste ja kokkuleppeliste vahel entsüklopeedia vahendusel. Andis võimaluse tugevale kirjaviisile. Uued muudatused 1940. Ja 50ndatel - 40ndatel püstitati tees, et keelekasutus peab olema rahvalik ja erisusi ei tohi olla. oskusterminoloogia pidi olema samadel reeglitel nagu üldkeel. Karl Aben esitas 1951 ettepaneku: kõik võõrnimed häälduspäraselt. Argumendiks see, et eestlane, kes satub võõrkeelset nime lugema, ei oska seda hääldada ja läheb kohmetult sellest üle. Ülekohtune on nõuda eestlaselt võõrkeele oskust. Aben oli läti ja eesti kontaktide edendaja. Koostas Läti-Eesti sõnaraamatu. Kasutas läti eeskuju oma ideedes. Abeni ideed avalikult heaks ei kiitnud. Tekitas eesti keeles segaduse: polnud selge, kuidas nimesid kirjutada
"omapäraliselt välja on arenenud". See reegel stabiliseeris põhimõtteliselt võõrnimekirjutuse, 1930. aastatel kujunesid E. Muugi "Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu" (1933) ja "Eesti entsüklopeedia" (19321940) ilmumisega enam-vähem kindlaks ka mugandatud ja reeglipärase võõrnimekirjutuse piirid. Erandliku arengu mugandliku kirjaviisi poole tegi eesti õigekirjutus läbi 1950. ja osaliselt 1960. aastatel. Aastal 1951 algatas Karl Aben kõigi võõrnimede kirjutamise "häälduspärasel kujul" (ettepaneku kokkuvõtet vt Aben 1954). Tema arvates ei tohtinud nõuda eesti tekstis esinevate võõrnimede hääldamiseks vastava võõrkeele oskust (raskete nimede näited Queuille, Boisguillebert, Bordeaux jms), vaid nimesid tuli kirjutada eesti kirjaviisis. Ettepaneku pooldajate pakutud nimekujud olid nt Bordoo 'Bordeaux', Versai 'Versailles', Luaar 'Loire', Sampann 'Champagne', Vaiooming 'Wyoming', Djörr (sic!) 'Gyr' jne.
jõuab see raamat viimaks ka kaante vahele, oluline polnud meie jaoks mitte ainult teie rahaline toetus, vaid ka see, et uskusite projekti tähtsusesse ja toredusse. 12 innustuseks Aitäh Sulle, Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait, Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jüri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris- tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animägi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel, Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren-
annaabi.ee 
