AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sel...
rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.Mullad on viljakas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,viinamarju,oliive,tsitruselisi jne.Troopilises vöötmes koguneb aasta jooksul kõige enam soojust(kuni 11000°C),kus temp. Ei lange kunagi alla 0°C.Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides ,kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.Niisutavadel põldusel on võimalik kasvatada suhkruroogu,puuvilla,datlipalmi,kohvipuud jms
Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest) Jõe veereziim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul Jõeorud : · sängorg- keskjooks, U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool · sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool
köögiviljad sojauba viinamarjad ... kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk niisutus on kuivematel aegadel vajalik Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta aastas võimalik saada 2 saaki haritavat maad on u. 300 milj, hektarit selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest pehme ja vihmane talv kuum ja põuane suvi mullad on viljakad vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni kasvatatakse puuvilju viinamarjad oliivid tsitruselised talinisu mais kasvatatakse kitsi ja lambaid Troopiline vööde temp. ei lange kunagi alla 0' C kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 nendel aladed maailma suurimad kõrbed
nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Sademete vähesuse tõttu põldu harida saab vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. Lähistroopilises vöötmes lüh. vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik põllukultuure siiski kogu aasta vältel kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, omatarbeks talinisu ja maisi. Mandrilises valdkonnas suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure
Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 3) jõgede toitumine Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi+ tulv. 4)kliima mõju äravoolule suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt kõrgema temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi
kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi. · Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes olukordades mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed
sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed
Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. 4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, aga vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka nisu ja maisi. (Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka, Lõuna-Austraalia) 4.2. Mandrilises valdkonnas- suur niiskusepuudus, looduslikult levivad kõrbed ja poolkõrbed
Tuumajaamade todangut kasutatakse Argentinas 6% aga maailmas kokku 17%. Alternatiivset energiat ei kasutata ültse põhiliselt. Põllumajandus Argentina asub lähistroopilises vöötmes. Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad Argentinal on umbes 27 400 000 ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Lähistroopilises vöötmes kasvavad paremini mitmeaastased istanduskultuurid. Kuigi Argentinat tuntakse eeskätt ääretute rorohtlate maana, jaguneb riigi ala üldjoontes mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosas. Pinnamoe kaart: Põllumajandusega tasub Argentinal tegelda neis kohtades, mis kaardi peal on roheliselt tähistatud. Enamasti kesk, ida ja ka natuke
Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus
väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MÕISTED veereziim veekogude, soolade, liustike ja põhjaveekihtide vee hulga ja taseme regulaarne aastaajaline muutumine; veereziim oleneb ilmaelementide (õhutemp., sademete) aastaajalisest muutumisest maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeaniteks ja katab Maa pindalast 70,8% rannaprotsessid rannavall kaarekujulised kuni mõnesaja meetri pikkused ja 1-2 m kõrgused, tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vallid järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega
annaabi.ee 
