õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkzanrid on veel: Kantaat : barokkkantaat on ca 10osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süzee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel: Kantaat : barokk-kantaat on ca 10-osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süžee. Oratoorium: Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süžeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos.
Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 10
passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14
ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart
Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti ,,kostümeeritud kontsert" koosnes virtuoossetest aariatest mida esitasid primadonnad ja kastraadid. Handel kirjutas ka muinasjutulisei oopereid näitkes ,,alchina". Kuulame: xerxese aaria, rinaldo aaria,
Hector Berliozi oli selle autor. Kes 19. sajandi kuulsatest klaverivirtuoosidest esines 1842. aastal Tartus? Ferenc (Franz) Liszt Millised uuendused tõi Liszt klaverimuusikasse? Viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud sümfoonia. Mis on ooper ja millest see koosneb? Ooper on kunsti vorm, kus lauljad ja muusikud esitavad dramaatilise teose, kus nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi
· Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad
Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide
Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem). Valdavateks zanriteks atellaan ja kreeka päritoluga miim(satiirilise sisuga terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil). ROOMA TRAGÖÖDIA Rooma tragöödia kohta on vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument)koor puudus. ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid.
Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on tähtsamad, kui solistide omad. Oratooriumiks (ld. k. orare kõnelema/palvetama) nimetati palveruumi, kus XVI sajandi teisel poolel peeti piiblitunde ja kanti näideldes/lauldes ette piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes
eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole,
Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele. Libreto-ooperi tekstiline alus. Libretistid: Pietro Metastasio- 57 ooperilibretot Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit Barokiajastu instrumentaalmuusika Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus.
Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava ilmaga töötasid lõhnadušid. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas seostus näitlejakutse paljude kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustuste ühe osana. Rooma tragöödia kohta oli vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest, koor puudus. Valdavateks žanriteks said atellaan ja kreeka päritoluga miim. Kreeka teatri kohta loe lk 2930
Sisuliselt veel olulisemad on lüürilised kommentaarid (esitatud aariatena), mis eraldavad loo üksikuid stseene või peatavad draama otse haripunktil. Matteuse passioon on Bachi peateos, siin kasutatakse suurt, kahekordset koosseisu mis annab erilise kõlarikkuse, kommenteerivaid osi on rohkem kui Johannese passioonis ning teose sisuline põhiraskus asub neil. Kantaadid oli luterliku jumalateenistuse muus.line kõrgpunkt, koosnes paljudest osadest, nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks on põhjasaksa kirikumuus.. Tema tüüpiliseks komponeerimisviisiks on muus. väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid
"Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan"); "Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas"); "Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti"). Kantaat pärineb 17.sajandi vaimullikust kontserdist, mille tekst on võetud enamasti Piiblist või Luteri koraalist. sajandi lõpul sai kantaat luterliku junalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks ja siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming. 18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks. Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust
harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema teatrikujutelmale vastav maailm – sümbolistlik draama. Tavapärase libreto asemel, mis oleks tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda
-17. saj. vahetusel. · Semiooper e. dramatic opera 17. saj. Inglismaal tekkinud poolooper, kus leidus küll ohtralt muusikat (avamängud, retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, (koorid, tantsud), tegevust viisid edasi aga kõnedialoogid. Peategelastel olid kõnerollid. · Opera seria (it. tõsine ooper) 17.saj. lõpul Napolis tekkinud rangelt esinduslik ooperitüüp, mis põhines ajaloolisel või mütoloogilisel sisul ning koosnes pms. aariatest. · Lieto fine opera seriale iseloomulik õnnelik lõpp · Opera buffa (It. koomiline ooper) Kontrastiks tõsisematele kõrgklassi kuuluvate tegelaskujudele olid koomilise ooperi tegelaskujud vulgaarsed, esindades üldrahvalikku kõnepruuki. 18.saj. kujunes koomiline ooper valitsevaks ja erines silmnähtavalt tõsisest opera seriast. · Dramma giocoso (it. humanistlik draama) See iseloom. koomilisi oopereid, mille faabulas on mõnikord ka
annaabi.ee 
