marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine. IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS- i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla. Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP- aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma. 232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP- aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128- le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: "Praeguseks hetkeks
· Ei kasutata välismälu o Fikseeritud suurusega mälualad o Dünaamilise suurusega mälualad o Ümberpaigutatavad mäluakad · Kasutatakse välismälu o Lehekülg mälujaotus o Segment mälujaotus o Segment-lehekülg mälujaotus Virtuaalmälu · Virtuaalmälu kasutaja loogilise mälu füüsilisest mälust lahti sidumine o Ainult osa protsessi poolt vajatavast mälust on korraga füüsilises mälus o Loogiline aadressiruum saab seega olla oluliselt suurem kui füüsiline aadressiruum o Aadressiruume (aadressiruumide osi) saavad protsessid omavahel jagada o Võimaldab efektiivsemalt protsesse luau · Virtuaalmälu saab realiseerida kahel viisil o Lehekülgede laadimine nõudmisel o SEgmentide laadimine nõudmisel Leheküljed · Põhiline meetod o Füüsiline mälu jagatakse fikseeritud suurusega blokkideks raamideks (frames)
suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul ● IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu arvutitele. ● IPv6 pakub lahenduse IPv4 aadresside nappusele kuna IPv6 aadress on 128 bitine. Kujundlikult on IPv6 aadressiruum nii suur, et sellest jätkub ligi miljon aadressi igale ruutsentimeetrile maakera pinnal. IPv6 aadressi muud eelised on kompaktne päis - see on vaid kaks korda suurem kui IPv4 päis aga samas on aadressid neli korda pikemad. Pakettide marsruutimine ● Pakettide marsruutimine toimub sihtarvuti IP aadressi abil. Marsruutimine toimub saatvas TCP/IP lõppseadmes ja marsruuteris. Mõlemal juhul peab saatva
Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja lokaalvõrgud, mis on standard aadressid, mida laivõrgus pole kasutusel ega ei tohigi kasutada. Jaotatakse klasside kaupa ajalooliste tagamaade tõttu järgmiselt: A - 10.0.0.0 - 10.255.255.255 B - 172.16.0.0 - 172.31.255.255 C - 192.168.0.0 - 192.168.255.255 IP-aadresse eraldab ja korraldab IANA. 8 IPv6 loodi selleks, et IPv4 aadressiruum hakkab kergelt otsa saama, veel otsa pole aga kohe varsti saab. Erinevalt IPv4'st, mille aadressi pikkus on 32 bit on IPv6 pikkus 128 bit ehk siis see annab meile aadressite hulga suurusjärgus 3.4×1038 aadressi. Meil elab umbes 6,5 miljardit inimest siin planeedil ehk siis 6,5×109 ja lihtne matemaatika ütleb meile, et iga inimene saaks IPv6 kaudu 5×1028 aadressi ehk jämedalt võtes 295 või 252 aadressi iga tähe kohta, mida me taevas silmaga näeme. IPv6 aadresse jagab samuti IANA
Kuigi tegemist on 8-bitiste mikrokontrolleritega, on iga käsk üks või kaks 16-bitist andmesõna. Programmimälu suurus on üldjuhul ära märgitud ka nimetuses (näiteks ATmega64x seerial on 64 kB välkmälu, ning ATmega32x seerial 32 kB). AVRi kiipidel pole tuge toetamaks programmi paiknemist välisel mälul, ehk kogu töötav kood peab paiknema sisemisel välkmälul. Ainsaks erandiks sellele on AT94 FPSLIC AVR/FPGA kiibid. Sisemine andmemälu Aadressiruum koosneb protsessori registritest, sisend-väljund registritest ja SRAMist. Sisemised registrid AVRidel on 32 ühebaidist protsessori registrit ja neid klassifitseeritakse 8-bitisteks RISC seadmeteks. Enamikul juhtudest on protsessori kasutuses olevad registrid esimesel 32-l mäluaadressil (000016-001F16), millele järgnevad 64 sisend-väljund registrit (002016-005F16). SRAM algab pärast ülalmainitud registreid (aadress 006016). Sisend-väljund registrid võivad
-Otsime väikseima piisava suurusega augu. -Peame läbi otsima kogu nimekirja (va. Juhul kui ta on sorteeritud) *Worst-fit - Otsime suurima sobiva augu. - Ka sel puhul peame kogu nimekirja läbi otsima, aga errinevalt esimesest võib jätta suuremaid jääkauke. *Eksperimendid näitavad, et first-fit ja best-fit annavad paremaid tulemusi kui worst-fit. Nendest esimene on ka kiirem, kuid võib tekitada suurema fragmenteerumise. Lehekülgede saalimine *Protsessi füüsiline aadressiruum ei pea tingimata olema pidev- protsessi eri osad võivad asuda füüsilise mälus suvaliste kohtade peal laiali. *Jagamefüüsilise mälu fiktseeritud suurustega tükkideks. Leheküljed *Põhiline meetod -Füüsiline mälu jahatakse fikseeritud suurusega blokkideks-raamideks -Loogiline mälu jahatakse ka osadeks- lehekülgedeks. -Protsessi käivitamisel loetakse tema leheküljed vabadesse raamidesse. -Iga aadress on protsessoris jagatud kaheks. --Lehekülje number- indeks lehekülje tabelis
Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida 6 kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele "maagiline" 640 KB piir, mis oli kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele.
Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi - alamvõrgu aadressi. IPv6 - 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus ,,anycast" aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega
osa kõvakettal. Selle eesmärgiks on suurendada mäluaadressite ruumi, mida programm saab kasutada. Jaotatud lehekülgedeks, ja kui neid on vaja siis kopeerib süsteem need põhimällu ja need muutuvad reaalseteks. Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering.
muuhulgas ka uutes Macintosh-arvutites. PC-siin Mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel kolm siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Andmesiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib
Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: kiiretoimeline suuremahuline andmemälu (säilitatakse põhimälust saadud inf kui ka protsessorist väljastatud tulemeid); ülikiire sildikoodi mälu; spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; loogikalülitused (mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje); juhtseade (ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse). 25. Otsevastendusvahemälu. Põhimälu aadressiruum jaotatakse võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühe kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu struktuur H- tabamus; E-väljastus lubatud; M-mittetabamus; V – vahemälu juhtmälu. Otsevastendusega vahemälu poole pöördumiseks vajalik aadressisõna koosneb
Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks.) 3.Tegum (protsess) ja seda iseloomustavad parameetrid. Protsess ehk tegum (Task) töötava/täidetava programmi abstraktsioon, op-süsteemi plaanuri (Scheduler) poolt juhitav loogiline ühik. Tüüpiliselt kujutatakse andmestruktuuriga, mis sisaldab: 1. täitmise seisundit (state of execution) 2. identiteedi-infot (identity) näiteks registrite sisu, aadressiruum jne. 3. atribuute (attributes) näiteks täitmise aeg 4. ressursside nimekirja (resources) avatud failid, sisend-väljundseadmed jne 4.Nimetada tegumit puudutavad RAS operatsioonisüsteemi parameetrid. Scheduling - plaanur/planeerimine - määrab, milline tegum täidetakse järgmisena ja millal (järjekord, aeg) (eirinevad protokollid) Dispatching - dispetser - tegumi info "raamatupidaja" - hoiab parameetreid, mis tegumi käivitamiseks vaja
kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. IPv6 kuna 32 bitine > sild saab frame'i kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame'i ainult liidesele 1 saada serveri tunnistuselt avalik võti. Krüpteeritud SSL sessioon: brauser genereerib sümmeetrilise sessiooni võtme, krüpteerib selle aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Switch kommutaator, oma olemuselt on see mitme pordiga sild. Kõik, mis kehtib silla kohta, kehtib ka siin. Kanalikihi seade. serveri avaliku võtmega > kasutades oma privaatset võtit dekrüpteerib server sessiooni võtme. > brauser ja server lepivad kokku, et Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist
vanemate aadressijärkude interpreteerimine vahemälus, jaotatakse vahemälud kolme põhiliiki: 1. Otsevastendusvahemälu //direct mapped cache memory// 2. Moodul-assotsiatiivne vahemälu //set-associative cache memory// 3. Täisassotsiatiivne vahemälu //full associative memory// 25. Otsevastendusvahemälu. Kõige lihtsam viis kuidas vastendada //mapping// põhimälus ja vahemälus säilitatavat informatsiooni on jaotada põhimälu aadressiruum võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühel kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu korraldus on küll lihtne, aga samas ka kohmakavõitu. Mälukorralduse kohmakus avaldub teravalt juhtudel, kui andmetöötlusel vajatakse vaheldumisi
Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Virtuaalne leheküljenumber transleeritakse füüsiliseks leheküljenumbriks ja koos nihkega lehekülje sees moodustavad nad füüsilise aadressi, millega saab adresseerida arvuti mälu. Virtuaalne mälu võimaldab suurendada aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab ehk virtuaalset mälu. Segmenteerimine. Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagatakse virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, siis laetakse segment vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Maksimaalne segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nikele segmendi sees.Transleerimisemeetod: võetakse tabelist täispikk segmendi aadress ja talle liidetakse juurde nihe segmendi sees, et saada konkreetne füüsiline aadress
täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Olgu näiteks kogu aadressiruumist laetud põhimällu 4K suurune lehekülg, mis hetkel on virtuaalse aadresside vahemikus 4096 kuni 8191. Vajadusel laetakse välismälust põhimällu mõni teine lehekülg, mida tarkvara vajab. Lehekülje maht on fikseeritud (näites 4096 sõna) (Joonis 5.11) 16.2. Segmenteerimine Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagat virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, ei ole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel, vaid segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Max segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nihkele segmendi sees.
loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus ,,anycast" aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik
Oluliselt erinevad plokkide ja lehekülgede suurused, vahemälu plokid on oluliselt väiksemad, sammuti on vahemälu kiirem, sest juhtimine toimub riistvaras. Vahemälus toimub plokkide asendamine riistvaras, virtuaalmälus teeb seda tavalist tarkvara.Virtuaalmälude korral ei kirjutada otse välismällu, see on liiga aeglane. Lehekülje asendamisel kirjutatakse muutused välismällu. Tavaliselt asendatakse vähim kasutuses olnud lehekülg. Segmenteerimine. Virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt aga tuleb arvestada riistvaraliste kitsendustega. Segmentide suurused on erinevad ning segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Kuna segmendi pikkus ei ole fikseeritud kasutatakse teistsugust aadressi transleerimise meetodit. Tabelist võetakse täispikk segmendi aadress ja talle liidatakse juurde nihe segmendi sees, et saada korrektne füüsiline aadress. Tabelis on peale segmendi alguse aadressi igas reas
loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on võetud uus „anycast“ aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsema tee üheni mitmest võimalikest serveritest. IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik lisavalikud
aadressid füüsilise mälu aadressideks. Virtuaalmälu organiseerimiseks kasutatakse kolme mehhanismi: lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine ja segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega. Lehekülgedeks jagamine: lehekülgedeks jagamist kasutatakse virtuaalmälude juures, kus mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Virtuaalsete lehekülgede transleerimine füüsilisteks toimub vahetabeli abil. Segmenteerimine: Segmenteeritud virutaalse mälu juures jagatakse virtuaalne aadressiruum segmentideks. See toimub tarkvaraliselt, kuid tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad pole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega: segmenteerimine koos lehekülgedeks jaotamisega tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbriks, leheküljenumbriks ja nihkeks. 3. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroone jne.
võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on veel võetud uus anycast aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsem tee ühe serverini mitmest. Ei ole lubatud fragmenteerimine (aeganõudev), kasutatakse 40 baidilist päist. //// ==> Erinevused: Kontrollsumma on kaotatud, et vähendada töötluseks kuluvat aega.
Aadressi teisendamine toimib juhtimisplokis, mis võib olla realiseeritud ka riistvaras. Kui põhimälus puudub aadress, laetakse see virtuaalsest mälust ning ruumi puudusel asendatakse mõni lk teisega (tavaliselt tehakse tarkvaras). Välismälu on väga aeglane. Kui toimub lehekülje asendamine, kirjutatakse muutused ka välismällu. 18 Segmenteerimine – virtuaalne aadressiruum jagatakse tarkvaraliselt segmentideks, kuid tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Segmentide mõõdud on erinevad ning laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Teisendamine toimub teistmoodi, kuna segmentide pikkused pole fikseeritud. Tabelist võetakse täispikk segmendi aadress ning talle liidetakse nihe segmendi sees, et saada korrektne füüsiline aadress. Ruumi puudusel toimub analoogne asendamine lehekülgedega ning otsib põhimälus vaba ruumi ja laeb segmendi sinna.
on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 – kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Päist on muudetud, et see hõlbustaks QoS kasutamist. Kasutusele on veel võetud uus anycast aadress, mis peaks võimaldama valida optimaalsem tee ühe serverini mitmest. Ei ole lubatud fragmenteerimine (aeganõudev), kasutatakse 40 baidilist päist. //// ==> Erinevused: Kontrollsumma on kaotatud, et vähendada töötluseks kuluvat aega
protsessorite poolt toimub ühte moodi. Arhitektuuriliselt kasutatakse kas siiniarhitektuuri või on võimalik võtmetega ühendada 2) NUMA - mitte ühesugune pöördumine mälu poole ehk mille korral on ühine aadressruum, kuid erinevad protsessorid, mis võimaldavad pöörduda erinevalt. 3) COMA – sellise arhitektuuri juures multiprotsessoril mälu füüsiliselt ei ole olemas. On olemas ühine aadressiruum ja iga protsessori juurde kuulub vahemälu. 2) Multiarvuti Multiarvutil on iga protsessori juures mälu ja nad kõik töötavad erineval aadressruumis ning neil puudub ühine mäluruum. Multiarvutid jagunevad 1) MPP – meil on olemas protsessorid koos kõigi nende juurde kuuluvaga. On olemas ka andmevahetusprotsessor. Ühendusprotsessorid kombineerivad põhiprotsessorite tööd. Vajalik kiire ühendusliin
2.2. Muut- ja püsimälu Nagu ülaltoodud joonisest selgus on mikroprotsessoris sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele “maagiline” 640 KB piir, mis on tuntud paljudele arvutikasutajatele. “Ehtsal” 80486-l (täpsemalt 80486DX-l) on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-
Ploki pikkuse register Andmepuhver Allika-aadressi Sihtaadressi register register Allika-aadressi Sihtaadressi loendur loendur Aadressi multipleksor Aadressiruum Joonis 2.39. Otsemälukanali (DMA) kontrolleri struktuuriskeem 110 2.4. Tarkvara 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast Arvuti tarkvara moodustab hierarhilise süsteemi, mille alumised tasandid toetuvad riistvarale, ülemised tasandid puutuvad aga kokku arvuti kasutajaga. Tarkvarapüramiid kasvab pidevalt, sest arvuti kasutajaid huvitab, et tarkvara arvestaks inimese tavapärast suhtlemisviisi:
annaabi.ee 
