muutsid kuju, et neid parimini hobuse seljas käsitseda oleks, kuid hiljem loobuti üldse neist. Kogu kaitserüü oli vibudele vastupidavam. Lahingutes osalesid ka jalamehed, aga nende ülesanne piirdus enamasti rüütliväe abistamises. Panemaks proovile oma oskusi ning vaprust, korraldati turniire. Võistlesid kaks rüütlit, kes püüdsid hobuse seljas üksteist piikidega maha lükata. Rüütlitele andis osalemine võimaluse võita aadlineidude tähelepanu. Turniiridesse suhtuti kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas
trooninõudlejate Ivan VI vangistamise, mis jäi märgistama kogu Katariina valitsemisaega. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat. 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Katariina II valitsemisajal asutati 1763. aastal vaeslaste varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses
Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Juba nooruses oli ta lugenud prantsuse valgustajate töid, ta pidas paljude aastate jooksul kirjavahetust Voltaire’i ja Denis Diderot’ga, kes külastas teda ka Venemaal. Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju ainult mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine
Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10.Ustavus,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus 11.Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.Rüütlitel oli vaja oma sõjalisi oskusi demons treerida ka rahuajal.Hea võimaluse oma võimete näitamiseks olid sõjamängud e.turniirid. Turniiridest said kokkusaamiskohad.Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineidude tähelepanu.Edukad rüütlid said laialt tuntuks. 12.Pärisorjus kadus LEuroopast 14.saj. 13.Võim kuulus linnanõukogule,kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e. patriitsid.
Komisjon ei suutnud luua seadustiku kuna pärisorjuse privileegide maksude ja kohtukorralduse osas olid arvamused liiga erinevad ja komisjon saadeti laiali. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti välja seadus, kus mõisniku peale kaevanud orja karistati sunnitööga .Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Õukonnaelu: Katariina II oli väga moraalilage, pidas armukesi, ja sündis abieluväline poeg. 11.) Taheti iseseisvust, püüd maksustada kolooniaid, püüd saavutada poliitilist kontrolli kolooniate üle 12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika- lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13.) Kongress võttis 4
Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks. Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 saadikut. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaailse seadustiku koostamine
b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu lihtrahvale. verevalamine. Edukad rüütlid said aadlineidude Eemaldumine õigelt teelt tähelepanu, mis võis viia soodsa Pühendunud võitluselt ristiusu eest. abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. 6. Rüütlikirjandus a. Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: · Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. · Ülistati armastust südamedaami vastu. b. 3 peamist zanri:
a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II KATARIINA II - *tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kuulus Romanovite suuvõsasse ainult abielu kaudu. *Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. * ta pidas kirjavahetust Voltaure'i ja Denis Diderot'ga, kes külastas teda ka Venemaal. *Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). *Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. *1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid,
eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool). Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. Teaduste Akadeemia Peterburis 1724. Teadlaste ühendus ja vene noortele gümnaasiumi- ja ülikooliharidus (tudengeid vaid paar tükki). 1755. Moskva ülikool ja kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppijaid valmistati ette ülikooli enda juures. Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele praktilisi oskusi. Katariina II valitsusajal ilmus ukaas aadlineidude instituudi loomise koht, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli. 11.Vene riik 17.sajandil Ivan III 1478. vallutab Novgorodi 1480. vastasseis Ugra jõel 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks III Rooma Impeerium Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine
aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks. Reformid: armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, Vene õigeusus kiriku riigistamine, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine, kalendri- ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt. Katariina II (1729 1796) Valitses Venemaad 1762. 1796. aastani. Valitsemise ajal rajati Venemaal vaeslaste varjupaigad, asutati linnakoole, gümnaasiume ja Smolnõi (aadlineidude) Instituut. Pani aluse Ermitaazi kunstikogule. Laiendati aadlike privileege, talurahva olukord halvenes. Aleksander I (1777 1825) Tuli võimule 1801. a ja valitses kuni surmani. Viis läbi reforme: taasavati Tartu Ülikool (1802), andis välja rahvakoolide asutamise määruse(1803), võeti vastu Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused (kaotati pärisorjus). Aleksander II (1818 1881) Valitses Venemaad aastatel 1855 1881. Venemaal viidi
Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale. Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. Edukad rüütlid said aadlineidude tähelepanu, mis võis Eemaldumine õigelt teelt Pühendunud võitluselt viia soodsa abieluni. ristiusu eest. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist zanri:
Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt Pühendunud Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist zanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti teadmata. Temaatika muistsetest Trubaduurid poeetidest
Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu. 3 peamist žanri: KANGELASEEPOSED RÜÜTLIROMAANID ARMASTUSLUULE Autor enamasti teadmata. Temaatika muistsetest Trubaduurid – poeetidest
annaabi.ee 
