Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus ... püüdis kehtestada riiklikku alkoholimonopoli
· Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. · 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu. Pärast ülestõusu mahasurumist püüti kindlistada riigivõimu. Maa jagati 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. · Kubermangude eesotsa seisid keisri määratud kuberneri ja viitsekubernerid. · Kindlustamaks aadlitoetust loodi 1785 aastal kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid-aadlikogud eesotsas aadli peameestega. · 1976 Kateriina II suri.
talurahvasõja puhkemiseni (1773-1775). Türgi sõjas viibivate Venemaa peamise sõjajõuga, kes Türgist tagasi kutsuti, suudeti talurahvasõda lõpuks maha suruda. Haldusreform. Valitsuse saamatus talurahvasõja mahasurumisel näitas, kui viletsas seisus on kohapealne valitsemine. Uue haldusseadusega(1775) suurendati kubermangude arvu kümmekonnalt 50-le. Igasse kubermangu loodi uued kohtu- ja politseiasutused, mis pidid avalikku korda tugevdama. Kubermangudes hakkasid koos käima aadlikogud. Omavalitsuse said ka Venemaa linnad. Katariina II laiendab Venemaa piire. Põhjasõjas saavutatud võit nihutas Venemaa piirid Läänemere rannikule. Katariina II ajal peetud sõjad jätkasid Venemaa vallutuspoliitikat. Peamiseks vastasek kujunes Türgi. Veel olulisem oli kontrolli kehtestamine seni Türgi võimu alla kuulunud Krimmi khaaniriigi üle. Nii laienesid Venemaa piirid Musta mere rannikuni. Lisaks Musta mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel, kelle kolmeks jagamises
* hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused: Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. Kuigi monarhil on piiramatu võim, peab ta siiski rahvast teenima ja üldist heaolu suurendama.
Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). 5. Rootsi 17.-18. sajandil Karl IX: tähtis osa riigivalitsemises Riiginõukogul (juht: kantsler); aeg- ajalt kutsuti kokku Riigipäev (esindatud 4 seisust); pärisorjus puudus. Gustav II Adolf: tugevdas kuningavõimu; aitas Uppsala ülikooli taas jalule (Johan Skytte). Kristiina: rajati ülikoole Tartusse (1632), Turusse, Lundi, uuesti alustas tegevust Greifswaldi ülikool.
Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov. Maa jagati kubermanguks, mis omakorda jagunes maakondadks. Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud. Aadlikud olid vabastatud maksudest jne. 2.SEGADUS 1598-1613 Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Kui Ivan IV 1584 aastal suri, sai troonile tema poeg Fjodor, kes aga vaimse seisundi tõttu polnud võimaline riiki juhtima. Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga. Ebaõnnestus ka kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri
Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati. Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud. TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil Itaalia astronoom Galileo Galilei alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, avastas kraatrid ja mäed Kuul ning uuris ka Jupiteri. Tegi vabalangemise katseid ja rajas eksperimentaalse teaduse. Prantsusmaa filosoof Rene Descrates oli ratsionalismi rajaja, arvas, et vaid mõistuse abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik.
(riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes
Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Kuid pärisorjade olukord tema valitsusajal halvenes, seda oli näha 1767. aastal välja antud seadusega. Pärast suurt rahvaülestõusu 1773-1775 aastal jaotati kogu maa 50 kubermanguks. 1785. aastal loodi aadlikogud. Katariina II suri 1796. aastal. 13. KUNINGAVÕIM ROOTSIS. VALGUSTATUD ABSOLUTISM. 1604. aastal valiti kuningas Karl IX. Tähtsat osa Rootsi kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mida juhtis kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku ka Riigipäev. Rootsis olid talupojad isiklikud vabad ja seal ei olnud pärisorjust. Absolutistlik valitsemine kestis Rootsis Karl XI ja Karl XII ajal. Oluliseks saavutuseks hariduse valdkonnas on Uppsala ülikooli loomine 1477.
*Pärast P ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. *Kogu maa jagati 50 enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond. *1785-loodi kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid aadlikogud eesotsas aadlipeameestega. *aadliprivileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate mavaradega ja pärioriste talupoegadegi. *aadlid olid vabastatud maksudest, nende üle võisid kohut mõista inult aadlikud jne. *Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. * Tal oli palju armukesi ning tal sündis abieluväline poeg. *tema armukestel oli keisrinna magamistoa lähedal ruumid, kus nad olid ning neil oli sõna ka riigivalitsemise asjus
saadeti laiali kuna üksmeelele ei jõutud. Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu. Venemaa jagati 50ks enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. Kõikides kubermangudes olid omad kubernerid ja aadlikogud. Saksamaa absolutism Saksamaal süvenes killustatus. Keisri valisid 3 kuuriat, mis moodustasid riigipäeva- vürstide kuuria(koosnes üksikute saksa riikide esindajatest), kuurvürstide kuuria(Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellele oli antud õigus valida keisrit) ja linnade kuuria(51 vaba ja riigilinna esindajad, mis ei olnud ühegi saksa riigi alluvuses). Riigipäev ei olnud valitud parlament. 1663 aastast istus koos alaline riigipäev, kus olid
° Rahva raske olukord soodustas kuulduste levimist, et Peeter III on siiski eluga pääsenud ja üksteise järel kerkis esile viis Vale-Peetrit. Viimase juhtimisel toimus suur rahvaülestõus. ° Pärast ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. Kogu maa jagati 50 kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. Kubermangude eesotsas olid kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus ametnikkond. ° Aadli toetuse kindlustamiseks loodi aadlikogud. Privileegide hulka kuulus õigus omada maad koos seal leiduvate maavaradega ja pärisoriseid talupoegi. Vabastatud olid maksudest. 22
· Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül. oli ülevenemaalise seadustiku koostamine 46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Jamestown 1606 Hollandlased New York 1613 Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus-Rootsi 1638 Prantslased P- ja L-Carolina Euroopast väljarändamise põhjused: · Kullaotsijad · Seiklejad · Usuline tagakiusamine
annaabi.ee 
