A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" (2)

4 HEA

A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus IV”

Tegevuse koht ja aeg
Tartu, XX sajandi teine veerand
Peategelaste iseloomustused
Indrek oli unistaja , mees, kes uskus, et kodanlus on teda manduma pannud ning ei tahtnud ikka veel leppida paratamatusega, et kunagisest vihatud ühiskonnaklassist on saanud tema loomulik keskkond. Ta on abielupaari rahulik ja mõistlikum pool. Indrekut jälitab raamatu jooksul süütunne enda ema surmale kaasaaitamise tõttu. See piin ei lase elada ning kandub edasi ka tema ja Karini vahelistesse probleemidesse. Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma jõu töösse suunates.
Karin on paari spontaansem ja keevalisem pool. Ta on küll osa kodanlusest, kuid teda ei saa kindlasti pidada sama pealiskaudseks kui suurem osa kondanlasi. Harjumus ja teiselt poolt vajadus kuuluda edasi n-ö koorekihi hulka viib ta pärast isa majanduslikku karidele sattumist nii meeleheitele, et ta otsib lohutust tähtsatest meestest. Vaatamata erimeelsustele, armastas ta siiski Indrekut. Kahjuks sai mees selle määrast liiga hilja teada.
Lühike sisukokkuvõte
Kunagine revolutsionäär, Andrese poeg Indrek on abielus kaupmehe tütre Kariniga. Nad pärinevad täiesti erinevatest maailmadest ning selle tõttu on nende abielu kiiva jooksnud juba enne teose algust. Indrekut tüütab kodanluse pealiskaudsus ning fakt, et ta on sunniviisiliselt osa sellest, Karin aga sooviks enda positsiooni veelgi parandada. Tema isa äripartner Köögertal läheb pankrotti , see aga ajab Karini endast välja. Ta kardab oma seltskondliku positsiooni kaotamist ning tahab end sisse saada Köögertalide juurde peole . Selle tõttu mööb naine end n-ö maha advokaat Paralepale, lastes end mehel ära kasutada seltskonda pääsemise nimel. Indrek saab kõrvalehüppest teada ning abielu jookseb veelgi rohkem karidele.
Karin aga leiab mõne aja jooksul uue mehe, kes tema enesehinnangut upitada aitab. Selleks on Köögertali naise lemmik Rönee. Karinile valmistab heameelt , et saab millegagi Köögertali naisele n-ö ära teha, poiss on aga lootusetult armunud. Köögertali peol satuvad aga Paralepp ja Rönee kaklema, mis lõpeb Paralepa haiglasse sattumisega.
Indrek vihastab ning otsustab Vargamäele sõita. Ta tuleb veel korra majja revolvri järele tagasi ning avastab Karini ühe mehega ebasündsast poosist. Indre kaotab hetkeks aru ning tulistab Karinit mitu korda, kuid ei tapa teda. Kohtus peetakse seda ajutiseks hullumeelsushooks.
Pärast kohtuotsust jookseb Karin Indrekule järele, taibates, et endiselt armastab ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt.
Probleemid

Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud.
Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud. Tõenäoliselt olid nende varasemad elustiilid liiga erinevad ning Indrek, olles kunagine kodanluse vaenlane, ei suutnud lõpuni leppida sellega, et on osa neist, ning kandis süü selle eest naisele üle.
Karini suhtlemine teiste meestega seltskondliku positsiooni nimel. Karini kõrvalpõiked viisid asja Indreku hullumeelsushetkeni, kus ta oma naist mitmeid kordi tulistas.
Kodanluse pealiskaudsus.
Indreku süütunne selle tõttu, et emale surmava annuse ravimeid andis.
Võitlus armastuse ja eluõnne nimel, mille Indrek ja Karin kaotavad . Armastus ja abieluõnn on nagu aiamaa, mis vajab pidevat hooldamist ja enda egoismist üle olemist. Kahjuks ei suutnud seda ei Indrek ega ka Karin, kuigi ilmselgelt ei olnud armastus veel päriselt kadunud.

Paralleelid
Seltskondliku positsiooni nimel toimuvad armusuhted ja seesugune liiderlikkus on küllaltki levinud ka tänapäeval. Samuti on samaks jäänud selle sama seltskonna pinnapealsus. Kõrgkiht on kui ussipesa, kus keegi ei ole tegelikult kellegi sõber ning inimesed teevad mõtlematult lolle asju hiilguse nimel.
Mõtted

„Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus , jumal ega rotid, vaid ainult ta ise.“
„Suurim õnn on armastus.“
„On naisi, kelle pärast võib saada vargaks, kelmiks, teeröövliks, mõrtsukaks.“
„Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.“
„Raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam.“
„Enne oli nõnda, et kui oli veri , siis oli ka armastus, nüüd on vere asemel raha.“
„Abielu pistab surmale nina alla lapsed ja nii suurt armastust ei olevat olnud ega tulevatki, et abielu ei saaks temast võitu. Abielu on selle pärast parim kindlustus armastuse vastu.“

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 154 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

154 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eleeen Õppematerjali autor

Sissekanne lugemispäevikusse, mis sisaldab kokkuvõtet, probleeme, peategelaste iseloomustusi, tsitaate ja seost kaasajaga

tammsaare tõde ja õigus iv lugemispäevik

Sarnased õppematerjalid

docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277) Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta? Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks alati inimene käepärast võtta, kui tuleb riiuhimu. (lk. 241) "[Härra Paralepp:] "Töö on meeste ettekääne, kui nad ei armasta, see on vana ja kulunud tõde. Kui mees armastab, leiab ta alati oma naise jaoks aega, olgu see või südaöösel. Seda teab iga mees omast käest."" Lk.365

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus IV

kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. likumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav

Kirjandus

docx

"Tõde ja õigus" IV osa kokkuvõte

TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta.

Kirjandus

docx

Tõde ja Õigus

"Tõde ja õigus" IV  Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees.  Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees.  Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne.  Suurim õnn armastus.  Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu.  Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.  Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise.  Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus IV kõide

olevale diivanile tagasi laskus. Kuid kõige rohkem tegi Karinile hirmu see, mis Indrekuga päeast seda juhtus. Nimelt Indrek oli tõstnud oma käe juba, et Karinit lüüa, kuid see lõdvestus ja laskus maha ja üldse Indrek istus toolile ja Indrek tundis end hävitatuna. Talle meenusid Kitty sõnad ja ta mõtles selle peale. Tema mõtte katkestas mõne aja pärast Indrek kes ütles rahulikul ja ükskõiklasel häälel, et sul on õigus, et tema kuulas Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.

Kirjandus

doc

Karin ja Indrek

Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad kolmandal teel, need nagu pol

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda.

Eesti keel

Rohkem sarnaseid