50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
334 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Wolxey
Õppematerjali autor
omandamise nõuet ○ Mittekehalised asjad (nt nõudeõigus) ■ müügilepingu täitmiseks on vajalik õiguse ülekandumine müüjalt ostjale, mis toimub vastavalt § 174, nõudeõiguse puhul § 164-le. ■ kohaldatakse seaduses sisalduvat müügilepingu (§ 208 lg 3) regulatsiooni analoogia alusel ■ õiguste müümisel tuleb müüdud õigus ostjale üle kanda selliselt, et ostja omandab õiguse ja saab õigustatud isikuks ● seega on müüa võimalik üksnes õigusi, mis on üleantavad ning mida müüjal on võimalik käsutuse teel ostjale üle kanda ■ muude õiguste ülekandumine toimub müüjalt ostjale konkreetsete erisätete alusel ● nt hüpoteegi üleandmist reguleeriv AÕS § 338
Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda kasutusse nii eluruumi kui ka äriruumi. Samas tuleb tähelepanu pöörata tõsiasjale, et enam ei ole võimalik üüri- ja rendilepingut üksteisest eristada mitte lepingu eseme järgi vaid lähtuda tuleb hoopis teistest kriteeriumidest. Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine. Kuna üürileping on oma olemuselt kasutusleping ja üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju võib isikutel
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e
6) muust seadusest tulenevast alusest. Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 2/ 9 Võlaõiguslikud kokkulepped kinnisasja kasutamiseks Üldsätted Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. (VÕS § 2 lg 2) VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
et võimaldada müüdud asja omandi üleminekut ostjale. Vallasasjad: omandi üleandmiseks vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ning otsese valduse üleandmine ostjale (AÕS § 92 lg 1). Kinnisasjad: omandi üleandmiseks vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ehk asjaõigusleping ning ostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmine (§ 118). Kui müügilepingu esemeks on õigus, on müügilepingu täitmiseks vajalik õiguse ülekandmine müüjalt ostjale, mis toimub vastavalt §-le 174, nõudeõiguse puhul §-le 164. Omandi üleandmine muude müügilepingu objektide puhul. Omandi üleandmine ja omandireservatsioon (§ 233). Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad § 208 lg 1 lõpuosas: kohustatud tasuma müüjale ostuhinna; kohustatud müüdud asja vastu võtma. Ülejäänud on kõrvalkohustused.
kõrvalkulude eest arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks. 3.5 Üürnik kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. 3.6 Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi]. 3.7 Tasu osutatavate teenuste eest on Üürileandjal õigus tõsta juhul, kui vastavaid teenuseid osutavad ettevõtted tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise muutus teatatakse Üürnikule esitataval arvel. 3.8 Lepingule allakirjutamise päevast [päevade arv] pangapäeva jooksul tasub Üürnik Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 (ühe) kuu üürisumma ulatuses, s.t [ühe kuu üürisumma] eurot
3.2.3. teavitama üürnikku kõigist temale teadaolevatest eluruumi puudustest. Üürileandja ei vastuta puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma. 3.2.4. mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest eluruumis parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks; 3.2.5. mõjuva põhjuseta mitte sekkuma üürniku eraellu; 3.2.6. tasuma avariiremondi kulud kui avarii pole põhjustatud üürniku süül. 3.3. Üürnikul on õigus: 3.3.1. teha eluruumis parendusi ja muudatusi vaid üürileandja kirjalikul nõusolekul; 3.3.2. lepingu lõppemisel võtta ära eluruumis tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik eluruumi kahjustamata; 3.3.3. juhul, kui lepingu lõppemisel ilmneb, et eluruumi väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, nõuda selle eest mõistlikku hüvitist; 3.3.4
tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 3 (kolme) kuu üürisumma ulatuses, s.o summas kaheksa tuhat (8000) krooni (edaspidi nimetatud Tagatisraha). Üürileandja tagastab Tagatisraha Üürnikule 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu lõppemise kuupäevast, kui Üürileandja ei ole esitanud Üürniku vastu Lepingust tulenevat nõuet. 2.8. Lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel on Poolel õigus nõuda viivitavalt Poolelt viivise tasumist summas neli (4 ) % iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Üürileandjal on õigus kontrollida Eluruumi ja Sisustuse sihipärast kasutamist, samuti muude Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid