Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saame olla kindlad et mingi VÕS-i on oma olemuselt dispositiivne?
  • Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida?
  • Kes võib tänasel päeval lepingut sõlmida?
  • Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama?
  • Kuidas on võimalik pakkumust teha?
  • Kellele võime pakkumust teha?
  • Kuidas võime anda nõusolekut lepingu sõlmimiseks?
  • Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud?
  • Miks lepinguid sõlmitakse?
  • Millistest allikatest tulevad lepingu pooltele õigused ja kohustused?
  • Milliseid kohustusi me lepingute alusel võime omandada?
  • Miks pean teadma kuidas kohustusi liigitaksite?
  • Milliseid kohustusi tuleb lepingust?
  • Miks kontrollin kas leping on sõlmitud sidevahendi abil?
  • Mis on täiendavad nõuded millele mina tähelepanu pööran?
  • Mis juhtub kui ettevõtja tarbijale infot ei anna?
  • Kaua mul on aega kauba tagastamiseks?
  • Millist nõu annaksite teie Marile?
  • Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada?
  • Millist nõu annaksite Borissile?
  • Kuidas lahendate õigusliku probleemi?
  • Millal saab intressilt nõuda intressi?
  • Millal saame õiguskaitsevahendeid rakendada?
  • Millal muutub kohustus sissenõutavaks?
  • Kui suures ulatuses võime nõuda?
  • Kui suur võib olla viivis lepingus?
  • Millist nõu annaksite Karlole?
  • Millise võlasuhtega on tegemist?
  • Mis nõu annaksin karlole kui kahju on tekkinud aga nõue on aegunud?
  • Millist nõu üldse annaksite Peebule?
  • Milline suhe on võlgniku ja käendaja vahel?
  • Mida toob endaga käenduslepingu sõlmimine kaasa?
  • Milline kohustus tekib käendajal võlgniku ees?
  • Mis alati nõutakse?
  • Millises vomis peab olema tarbijakäendusleping?
  • Millal käendusleping lõppeb?
  • Mis juhtub kui põhileping on tühine?
  • Kaua lepingud kehtivad?
  • Millist nõu annaksite teie talle?
  • Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?
  • Millist nõu annaksite OÜ Sprit Invest esindajatele?
  • Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?
Vasakule Paremale
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #1 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #2 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #3 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #4 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #5 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #6 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #7 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #8 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #9 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #10 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #11 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #12 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #13 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #14 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #15 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #16 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #17 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #18 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #19 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #20 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #21 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #22 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #23 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #24 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #25 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #26 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #27 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #28 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #29 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #30 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #31 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #32 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #33 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #34 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #35 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #36 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #37 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #38 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #39 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #40 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #41 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #42 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #43 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #44 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #45 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #46 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #47 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #48 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #49 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #50 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #51 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #52 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #53 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #54 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #55 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #56 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #57 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #58 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #59 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #60 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #61 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #62 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #63 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #64 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #65 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #66 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #67 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #68 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #69 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #70 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #71 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #72 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #73 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #74 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #75 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #76 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #77 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #78 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #79 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #80 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #81 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #82 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #83 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #84 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #85 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #86 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #87 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #88 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #89 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #90 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #91 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #92 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #93 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #94 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #95 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #96 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #97 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #98 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #99 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #100
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 100 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigu

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

Õiguse alused
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
thumbnail
19
odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •

Õigus



Lisainfo

Põhjalik konspekt. Sisaldab ka kaasuste lahendusi.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun