Valkude ja süsivesikute reaktsioonid (0)

TTÜ Keemiainstituut
Bioorgaanilise keemia õppetool
YKL0061 Biokeemia I
Laboratoorne töö nr. 1
Töö pealkiri:
Valkude ja süsivesikute reaktsioonid
Õpperühm:
YAFB21
Töö teostaja :
Jana Sarnavskaja(YAFB163900)
Õppejõud:
Tiina Randla
Töö teostatud:
06.02. 2017
Protokoll esitatud:
19.02.2017
Protokoll arvestatud:
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA
Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas
materjalis . Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis.
Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi.
Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1-milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo.
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID
Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks.
Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks
aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad lisaks neile ka nn ebaharilikke aminohappeid : hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate.
Valkudel eristatakse peamiselt primaar -, sekundaar -, tertsiaar- ja