10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ka.Si
Õppematerjali autor
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus
Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest. · Montesquieu ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat
· ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused. · Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. · Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused · Eitas isikuvabadusi · Revolutsioon oli tema meelest kuritegu · Arvas, et Jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt Jumala olemus on haaramatu John Locke (1632-1704) · Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu · Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile · Teda peetakse liberalismi rajajaks · Seisukoht, et valituse põhiülesanne on omandi kaitse · Võimude lahususe idee alusepanija Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal. Mis on valgustus? · Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
1649 kuulutati välja vabariik. Loodi riiginõukogu. Võim kuulus Cromwellile. Sõjaline diktatuur. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid. Kolis ise kuninglikku Whitehalli võttes üle õukonna ediketi ja kombed. Kui Cromwell ootamatult 1658. ootamatult suri, oli rahvas õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon: Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim,
vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire
1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda
keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid