Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

VEREJOOKSUGA KANNATANU 
ABISTAMINE
HAAVADE  LIIGID
• Lõikehaav;
• Rebimishaav;
• Marrastused;
•  Põrutus  (verevalum ehk  hematoom );
• Torkehaav;
• Noahaav;
• Kukkumine-  luumurd ;
• Kuulihaav.
VEREJOOKSUDE LIIGID
• Väline ehk nähtav  verejooks ;
• Sisemine verejooks-  veri  voolab kudedesse ja 
organitesse;
Klassifitseeritakse veresoonte järgi:
•  Arteriaalne ;
• Veenoosne;
• Kapillaarne.
VERI
• Vere kogus inimese kehas on umbes 8% 
kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd)
•  Verekaotus  erinevate kinniste luumurdude 
korral:
 Õlaluumurd 300 - 500 ml
 Sääreluudemurd 800 – 1000 ml
 Reieluumurd 1000 – 2000 ml
 Vaagnamurd 1000 –  4500  ml
VEREJOOKSU  PUHUL TEGUTSEMISJUHISED
• Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu 
mõlemale. 
• Ära  puutu  lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad).
• Ära eemalda  haavas  olevaid esemeid ( nuga , puupilbas jne).
• Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.
• Siduda või  katta   haav  steriilse sidemega.
• Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta  patsient  lamama 
ja tõsta  vigastatud   jäse  kõrgemale. 
• Sisemise verejooksu (k.a  seedetrakti  vj) abi vaid haiglast!
• Vajadusel kutsu  kiirabi .
KAPILLAARNE VEREJOOKS
• Lõikehaav ( noaga  näppu), kriimustused, marrastused.
• Kogu pind  veritseb  ühtlaste punktidena; normaalse 
hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 
minuti jooksul.
• Esmaabi Puhasta  haav ja seo puhta sidemega või 
kata plaastriga. 
• Jälgi haava paranemist.
VENOOSNE  VEREJOOKS
• Tekib veeni vigastuse korral 
• Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu 
Vasakule Paremale
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #1 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #2 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #3 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #4 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #5 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #6 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #7 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #8 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #9 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #10 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #11 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #12 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #13 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #14 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #15 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #16 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #17 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #18 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #19 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #20 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #21 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroja Õppematerjali autor
Tegutsemisjuhendid, mida teha erinevate verejooksude korral, esmaabi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat

Esmaabi
thumbnail
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Kategoriseerimata
thumbnail
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Kategoriseerimata
thumbnail
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Esmaabi
thumbnail
23
doc

Esmaabi

.............................................................................................. 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel. · Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi!

Tervis
thumbnail
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti

Esmaabi
thumbnail
22
pptx

Esmaabi

Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust).

Esmaabi
thumbnail
40
pptx

Meditsiin

Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega abivajale hingamise tagamine ka transpordi ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud.

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun