10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marthake177
Õppematerjali autor
Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu kandes edasi väga mitmesuguste esemete sisse peidetud pesi; 3) Karpkala- toodi Eestisse, et kasvatada tiikides; 4) Siberi nulg- talub hästi külma ja kasvab ka varjus; 5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse,
...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS
prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.
..................................................................... 30 Punane nimestik .......................................................................................................................................................................................................... 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 .................................................................................................................................................................
EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Loodusteadused Kordamisteemad I. Taimkate ja selle elemendid. Eluvormid. Taimekooslus 1. Taimkate – ehk taimekoosluste kogum on pinnavete filtreerumist ühtlustav tegur, mis nõlvadel ei lase vallanduda erosioonil, põhjaveetaseme regulaator, tuule kiiruse kahandaja, õhkkonna gaasrežiimi looja. Taime- ehk tsönopopulatsiooni koosseis (tsönopopulatsioon – hõlmab kõiki ühes taimekoosluses olevaid sama liigi isendeid) Tsönopopulatsioon koosseisu nimetatakse ka populatsiooni struktuuriks. Seetõttu jaguneb neljaks: 1) Geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord 2) Sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel 3) Vanuseline k
aurustumine) alandab põhjavee taset ja võib aeglustada ojade ja jõgede voolukiirust. Üldiselt soodustavad häiringud invasiooni, kuid invasiivid ise võivad muuta häiringute sagedust. Ohustatud liik broodia perekonnast konkureerimas üheaastaste invasiivsete kõrrelistega. Hinnanguliselt avaldavad invasiivsed liigid USAs kahjulikku mõju 30%-50%-le ohustatud ja eriti ohustatud liikide nimekirja kantud liikidele. Invasiivsed võõrliigid levivad agressiivselt, sest: On kohalikest edukam konkurentsis (toidu-, vee-, valgus- vms konkurentsis) Ja tõrjub kohalikud liigid nende elupaikadest välja. Sissetungijad on konkurentsis kohalikest üle. Invasiivide mõned tunnused: Suur sigivus (kiirest ja palju) Põlvkondade kiire vaheldumine (lühike eluiga) Pikk eluiga (palju järglasi pika aja vältel) Suur levikukiirus Ulatuslik looduslik levila
aurustumine) alandab põhjavee taset ja võib aeglustada ojade ja jõgede voolukiirust. Üldiselt soodustavad häiringud invasiooni, kuid invasiivid ise võivad muuta häiringute sagedust. Ohustatud liik broodia perekonnast konkureerimas üheaastaste invasiivsete kõrrelistega. Hinnanguliselt avaldavad invasiivsed liigid USAs kahjulikku mõju 30%-50%-le ohustatud ja eriti ohustatud liikide nimekirja kantud liikidele. Invasiivsed võõrliigid levivad agressiivselt, sest: On kohalikest edukam konkurentsis (toidu-, vee-, valgus- vms konkurentsis) Ja tõrjub kohalikud liigid nende elupaikadest välja. Sissetungijad on konkurentsis kohalikest üle. Invasiivide mõned tunnused: Suur sigivus (kiirest ja palju) Põlvkondade kiire vaheldumine (lühike eluiga) Pikk eluiga (palju järglasi pika aja vältel) Suur levikukiirus Ulatuslik looduslik levila
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid