Ilu
ja inetus , headus ja kurjus , tõde ja vale … Mis on mis ja mis
peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste
küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi
pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust , siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja
vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche .
NIETZSCHE
„TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES“
Kus
häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida.
Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale „tõest“ ja
„valest“ sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis
oleks inimesele lähemal kui ta ise? „Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine , meelitamine , valetamine ,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
329 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maiuvares
Õppematerjali autor
Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele printsiipidele ja teised printsiibid toetuvad kolmandatele printsiipidele. Ühel hektel meie mõistus enam kaugemae mõelda ei suuda ning me arvame, et see punkt on lõplik. Tegelikut on see punkt oma olemuselt lõputult jagatav. Meie mõistus lihtslat ei suuda minna nii kaugele nin ei hooma seda lõpmatust. Kuna inimesed on igas mõttes piiratud, siis avaldub kahe äärmuse vahel asetsemine ka kõigis meie võimetes. Meie meeles ei taju mitte midagi äärmuslikku. Liigne lärm takistab meid kuulmast, liigne valgus pimestab meid nin liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meid nägemast. Meile on kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus, sest me asume nende äärmuste keskmes. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus inimese esimene harjumus ning harjumus
ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta:
matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii,
vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"
mõtleb, ta on mõtlev pilliroog. Pilliroo tapmiseks pole vaja, et kogu maailm haaraks relvad, piisab aurust või veetilgast. Aga kui universum inimese hävitaks, oleks inimene oma tapjast siiski ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest on universum temast üle, aga universumil pole sellest aimugi. (Inimese suurus on suur selles mõttes, et inimene ise saab oma armetusest aru.) Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem
" Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1. esteetiline tasand: suhtumine naisesse nauding( Võrgutaja päeviku minategelane) 2. eetiline tasand: Suhtumine naisesse abielu ( kohtunik Wilhelm emb kummas) 3. religioosne tasand: suhtumine naisesse tema asendamine jumalaga (Aabraham Hirmus ja võrinas) voluntarism eetikas: Nietzsche üliinimene: inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale: väärtuste loomine Eetiline relativism Moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiisbid on ajaloolised ja kultuutisõltelised. Eetiline relativism toetub tavaliselt
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt. Tal pole probleemi teada, mida me teeme pärast(N: 2 aasta pärast), kuigi see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
NB! Plaastrid ei ravi haigusi.
Kõik kommentaarid