50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairipp
Õppematerjali autor
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka
käitumist) 3.Sotsioloogiline definitsioon (noorukiiga periodiseering kus lapseea sõltuvus vanematest saab läbi, saab iseseisvaks) *Kui sotsioloogilisest definitsioonist lähtuvalt defineeritakse täiskasvanu olemust eelkõige 3 rolli omamisele: 1)täiskasvanu on siis kui ta saab ise majandatud. 2)on omandanud töö alase rolli/kutsealase 3kui on omandanud püsiva kooselu/abikaasa rolli (millele tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas võime lisada täiendi püsisuhtele perekonnas. See tähendab perekonna erivorm.) *Noorukiiga algab lähtudes bioloogilisest definitsioonist ja lõppeb sotsioloogilise definitsioonist lähtuvalt. On asju mis on päris dedentsidena. Puberteet algab sekundaarsete sugutunnuste arenguga. Noorest on täiskasvanu saanud siis kui ta puudutab midagi ühiskondlikul tasandil. Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine?
kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk
Selle läbi üritan tõkestada väärkohtlemise laia levikut, ning teadvustada inimesi probleemi olemasolust. Sellepärast planeerin antud uurimustööd pakkuda ka sotsiaaltöötajaile ning erinevate linnade sotsiaalosakondadele kui alusmaterjali lastevastase vägivalla teemal. Uurimus sisaldab endas informatsiooni väga paljudest allikatest ning oleks seetõttu väga heaks baasmaterjaliks, millele saaks rajada veel edasi ka teisi aspekte käistlevat tööd laste ja noorte vägivallast, ohvritest ja vägivallatsejatest. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas laps on tõesti vägivalla ohver või on see küsimus lastekaitsjatest aktivistide ning sotsiaaltöötajate poolt üle paisutatud. Lõputöö ülesande täitmiseks töötasin läbi vastava kirjanduse, vestlesin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissaari härra Andres Sinimere ning Pärnu alaealiste ringkonnaprokuröri proua Anne Sillaotsaga
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
hinnanguid ja teatava välimusega inimeste tajumist kriminaalsetena’ 3. Kas kohtunikud ja teised kriminaal-justiitsüsteemi töötajad on oma otsustes mõjutatud inimese välimusest? 4. Kas mingid elu kestel omandatud anaoomilised muutused (armid,näomoonutused) suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Aastatel 1810-1819 ei tunnustanud teadus tema ideid, kuid 19
46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps? 73 sisse lasknud, lükkab poiss ta pikali ning üritab teda kä- Laste Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada
Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida. 1.3. Uudisväärtused Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid, millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse. Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad. Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest (Hennoste 2008: 29).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid