Tsiviilõiguse üldosa (7)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha ?
  • Kuidas koostatud ?
  • Mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema ?
  • Kes on kaupmees ?
  • Mis on kaubandustehingud ?
  • Mis on kaubanduserindus ?
  • Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla ?
  • Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks ?
  • Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on ?
  • Mis tähtsus elukoht tsiviilõiguse jaoks on ?
  • Kaua ära olnud, et kahelda, et kas ta enam elus on. § 17. Mis on siis see piisav aega on ?
  • Kuidas seda 5 aastat arvutatakse ?
  • Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse ?
  • Mis on juriidiline isik ?
  • Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks ?
  • Kui füüs isikul ?
  • Kuidas ta suhteb kolmandate isikutega ?
  • Mida? Tsüs pg42/4 ?
  • Mis asjad on need muud hüved ?
  • Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks ?
  • Kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste ?
  • Mille kaugu ettevõtja tegutseb. Mis see siis on ?
  • Mis asjad kuuluvad kokku ?
  • Kusagilt mujalt. Asjaõigus pg 72 lg 4 ?
  • Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu ?
  • Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks ?
  • Mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad ?
  • Kuidas see lõppeda saaks ?
  • Kuid kui need on juba täidetud, siis ei saa ka blbla ?
  • Millal ületatakse piire ?
  • Kui tahteavaldus. Pg. ?
  • Mis siis saab, kui vormi ei ole järgitud ?
  • Kui tühine tehting on täidetud siis kes mida kellelt nõuda saab ?
  • Millal on ekimus oluline ?
  • Kuidagi erinev pg 92 lh 3 punkt 3 ?
  • Millal see seda on ?
  • Kui tehing ei ole täidetud ja 1 isik tühistab. Kes siis peaks kotusse minema ?
  • Millal esindust kastuatakse ?
  • Mis on ssesuhte aluseks. Mis see esindus siis üldse on ?
  • Mis siis saab. Kui rikutakse, mis siis saab ?
  • Kuigi oleks ka saanud kallimalt,vist ?
  • Mis ajast algab rikkumine ?
  • Mis see hagi on ?
 
Säutsu twitteris

Contents


1.Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 5
1.1.Eraõigus ja avalik õigus 5
Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. 5
Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: 5
Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: 6
Teised maad 6
1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 7
Võrdlus (lihtusutatud): 7
1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 8
Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: 9
1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest 9
Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus 9
1.5 Tsiviilõiguse alilkad 10
1.6Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 11
1.6.1Tsiviilõiguse kehtivus 11
1.6.2Tsiviilõiguse rakendamine 12
1.6.3 Tõlgendamine 12
1.6.4Analoogia 13
ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA: 14
2.Füüsilised isikud 14
1.1Füüsiliste isikute õigusvõime 14
1.2Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine 14
2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing 15
2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing 15
2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud 15
2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud 16
2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud 17
2.4 Otsuse võime 17
2.5 Elukoht 18
2.6 Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine. 18
2.6.1 Teadmata kadunud isik 18
2.6.2 Surnuks tunnistamine 19
Teise teema kohta õppematerjal: 21
1.Juriidilised isikud 21
3.1 Juriidilise isiku mõiste 21
3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime 22
3.3 Juriidilise isiku liigid 22
3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud 22
3.3.2Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud 24
3.4 Juriidilise isiku asutamine 25
3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht 26
3.6 Juriidilise isku juhtumine 26
3.6.1 juhtimise organid 26
3.6.2 Juriidilise isiku esindamine 27
3.6.3 Vastutus 28
3.7 Juriidilise isiku lõppemine 28
3.7.1 Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord 28
3.7.2 Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 30
KIRJANDUS 30
4.Esemed 30
4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses 30
4.2 Asjad kui esemed 32
4.2.1 Asja mõiste 32
4.2.2 Asjade liigid 33
4.2.3 Asja osad 33
4.2.4 Asja päraldised 34
4.3 Kasu, koormised ja kulutused 34
4.3.1 Kasu 34
4.3.2. Koormised ja kulutused 34
4.3.3. Eseme (asja) väärtus 35
5.Subjekiivne tsiviilõigus 35
5.1 Tsiviilõigussuhe 35
5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid 36
5.3 Nõuded ja vastuväited 37
5.4 Juriidiline kohustus 38
5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 39
5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus 39
5.5.2 Subjektiivse õiguse tekkimine 39
5.5.3 Subjektiivse õiguse muutumine 40
5.5.4 Subjektiivse õiguse lõppemine 40
5.6 Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse 40
5.6.1 Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted 40
5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid 41
5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi 41
Õppematerjal 43
6. Tehingute üldiseloomustus 43
6.1 Tehingu mõiste ja liigid 43
6.2 Tahe ja tahteavaldus . Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 44
6.2.1 Tahe ja tahteavaldus 44
6.2.2 Tahteavalduse liigid 44
6.2.3 Tahteavalduse tegemine 45
6.3 Tehingu tõlgendamine 45
6.4 Tehingu vorm 46
Õppematerjal 47
7.Leping ja selle sõlmimine 47
7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid 47
7.2 Ofert 48
7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine 48
7.2.2 Oferdi lõppemine 49
7.3 Aktsept 50
7.3.1 Aktsepti mõiste ja viisid 50
7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept 50
7.3.3 Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg 50
8.Tehingu kehteus 51
8.1 Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg 51
8.2. Tühine tehing 52
8.2.1. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga 52
8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega 52
8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega 52
8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused 53
8.2.5 Tühise tehingu kinnitamine 53
8.3 Tühistatav tehing 53
8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused 53
8.3.1 Eksimus 55
8.3.3 Pettus 56
8.3.4 Ähvardus ja vägivald 56
8.3.5 Raskete asjaolude ärakasutamine 57
8.3.6 Tühistamise kord 57
8.3.7 Kinnitamine 58
Õppematerjal 58
9.Tingimuslikud tehingud 58
9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid 58
9.2 Hõljumisaeg 58
9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus 59
Õppematerjal: 59
10. Esindus 60
10.1 Esinduse mõiste ja liigid 60
10.2 Esindusõigus ja volitus 60
10.3 Esinduse lõppemine 62
10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus 62
10.5 Esindaja kohustuste rikkumine 62
Õppematerjal: 63
11.Tähtaeg ja tähtpäev 63
11.1 Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses 63
11.2 tähtpäeva kulgemine ja lõpp 64
12 Hagi aegumine 64
12.1 Hagi aegumise mõiste 64
12.2 Hagi aegumise tähtajad. 64
12.3 Hagi aegumise kulgemise katkemine 65
12.4 hagi aegumise kulgemise peatumine 66

09.02.2009
Paul Varul
Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid . Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast.
Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam ). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa .
Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks !!!!
Õppematerjal: ÕISist programm välja printida ?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist!
tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA!
abistav tähendus : helmut köhler – tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98.
+iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt.
  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste


    1.1.Eraõigus ja avalik õigus

    Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses.


    Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!)
    Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
    Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse , siis riik ei seku , riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil , kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama.
    Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse.

    Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks:


    Avalik õigus -
    Eraõigus
    Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha?

    Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi:


    Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud ( rooma ) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine , valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine ).
    Subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus .
    Meetod – selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud :P). (samuti on levunud eksiarvamus, et lubatud on see, mis pole keelatud! :D) See on tähtis erinevus avaliku ja eraõiguse vahel.

    Teised maad

    Mitte kõikides süsteemides ei jaotata õigust era- ja avalikulks õiguseks. Näiteid erinevates süsteemides: NB! EKSAMIKS!
    Anglo-Ameerika e Common Law õigussüsteem – selles süsteemis ei pöörata erilist tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele.
    Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem – süstematiseeritud.
    Skandinaavia süsteem – süstematiseeritud.
    Avalik õigus
    Riigiõigus
    Haldusõigus
    Maksuõigus
    Karistusõigus
    Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus)
    Eraõigus (NB 4!!)
    Tsiviilõigus
    Perekonnaõigus
    Võlaõigus
    Asjaõigus
    ...jne
    Äriõigus e kaubandusõigus
    Rahvusvaheline õigus
    Intellektuaalne omand
    Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest .

    1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem

    Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud):
    Institutsiooniline süsteem – tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks
    Isikud
    Asjad
    Hagid (omandamise viisid)
    Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) NB! EKSAMIKS!
    Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa
    Üldosa ÜS
    Perekonnaõigus PEÕ
    Asjaõigus AÕ
    Pärimisõigus PÄÕ
    Võlaõigus VÕ
    Austria, Šveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900.
    Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum.
    NB 2 mööndust – Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid!

    Võrdlus (lihtusutatud):

    Isikud – Üldosa, Perekonnaõigus
    Asjad – Asjaõigus, Pärimisõigus
    Hagid – Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus)
    Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad?
    Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi.
    Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab – tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
    Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel.
    Isiklikud suhted – eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi!
    Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
    Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.)
    16.02.09

    1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis

    Ajaloost:
    Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu.
    Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani.
    1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks.
    1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused muutused – plaanimajandusturumajandus. Nõukogude ajal oli kogu maa riigi omand, kuid nüüd tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. ( niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima).
    Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud : anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
    Praktilist laadi asjaolu – oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus. See seadus võimaldas seda, et nii endised maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus oli võimalik teistel isikutel (nii füüsilistel kui juriidilistel) saada maaomanikuks. Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 – asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa – tsiviilseadustik )).
    järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009.
    Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik.

    Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt:


    ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002.
    Isikud
    Esemed
    Tehingud
    Esindus
    Hagi aegumine
    PEREKONNAÕIGUSPerS 1. 01.95
    Abielu
    Perekond
    Eestikoste
    ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega)
    Üldsätted
    Omand (omanikaitse)
    Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“
    vallasomand
    Piiratud asjaõigus.
    PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009
    Pärimise alused (mille alusel päritakse jne)
    Pärimise käik
    VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega)
    Üldsätted
    Lepingud
    Lepinguvälised kohustused
    See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma .
    Kodifitseeritud tsiviilõiguse juures tuleb alati osata määrata, mis kohast tuleb normi otsida.
    Hea oleks, kui see süsteem oleks meil silmade ees (mitte ainult selles aines, vaid üleüldse)

    1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest

    Tsiviilõiguse eristamine tesitest.

    Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus

    Kaubandusõigus on välja kasvanud tsiviilõiguseks. Tekkimise ajaks ja kohaks määratakse 12-13 sajand Itaalia sadamalinnades. Erinevus oli eelkõige see, et kaubandusõigus puudutab kaupmeeste (ettevõtjate) omavahelisi suhteid. Praktiline vajadus seisnes selles, et suhtlemine oleks lihtsam. Probleemid:
    Kes on kaupmees ? Kaupmees on ettevõtja, kõik äriühingud (osaühindud jne).
    Mis on kaubandustehingud? Kaubandustehing on see, mida nimetatakse BB(busines to busines) ja BC (busines to consumer ) ja CC (consumer to consumer).
    Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks:
    Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks.
    Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.)
    Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta.
    Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik.
    Tsiviilõiguse intellektuaalne omand – reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis , vmt). Tuleb vaadata, kas saab probleemi lahendada ainult selle seadusega, või tuleb vaadata ka muudesse seadustesse.
    Rahvusvaheline eraõigus – on seatud tsüsiga selles mõttes, e see on selline institutsioon, mis kujutab endast kollisiooninormide kogum (millise riigi õigust kasutada, kui on tegemist välismaise aspektiga (kui on nt välismaalane ja tekitab eestis kahju). Vastab küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada nendes situatsioonides , kus probleem tekib. Millist tsiviilõiguse normi tuleb kohaldada? Seos TSÜSiga, et probleemid on suurel määral seotud tsiviilõiguse blablaga.

    1.5 Tsiviilõiguse alilkad

    Õiguse allikas – objektiivses tähenduses – see, kus õigusnormid sisalduvad. Kui me räägime õiguse allikast, siis räägime sellest, kust objektiivne õigus tuleneb. Õiguse allikaks on eelkõige seadus. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus (riigi jaoks). Kas põhiseadus on ka tsiviilõigusele tähtis? Jah, kuna ta annab miotmed väga olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid , kuid need on siiski selged erandjuhud.
    §2 – tähtis.
    § 2. Tsiviilõiguse allikad
    (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
    (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud. Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?! Sellest tuleb aru saada nii, et see on selge erand . Tava on tsiviilõiguse allikaks ainult siis, kui kas seaduses on antud talle selline tähendus, või siis pooled on lepinguga nii kokku leppinud.
    (NT – VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused
    (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
    1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
    2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
    3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
    4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
    (2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. )
    Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi.
    Kohtupraktika – ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!.
  • Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine

  • Tsiviilõiguse kehtivus


    Saab rääkida:
    territoriaalne kehtimine – tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides ( volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib.
    Ajaline kehtimine – seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. RakendusseadusVõlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;)
    Rakendusseaduse § 2 – seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas.
    Rakendusseaduse § 11 – sama põhimõte.
    Reeglina siis pole.
    kehtivus isikute suhtes – tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse:
    Üldreegel – enamus on kehtivad kõikidele (nii füüs kui ja jur isikutele.
    Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...) (need on siis ainult inimeste suhtes kohaldatavad (aintinimene saab abielluda nt)
    Ainult juriidiliste isikute kohta käivad seadused – nt nende asutamine, likvideerimine, rahastamine ....
    Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide kohta väivad seadused – nt ainult alaealiste kohta käivad seadused (piiratud teovõime). Nt ka normid, mis käivad juriidiliste isikute üksikute liikude kohta (nt MTÜ-d vmt)
    Kodanikud ja välismaalased - reeglina ei ole vahet, kas on tegemist kodaniku või välismaalasega. Isikud on nad mõlemad. Kuid teatud erandid on. Millise riigi seadust kohaldada välismaalase puhul? Erandid! NT piirialadel on kinnisvara ostmiseks vaja väliismaalastel vaja eraluba.
  • Tsiviilõiguse rakendamine


    Räägime rakendamisest objektiivses tähenduses. Õigusnormides sisalduvate käitumisreeglite kohaldamine, elluviimine . Probleem – tekib vajadus õigust rakendada. Võib eristada 3 põhistaadiumi:
    Tuleb leida õige(d) norm(id), mis vastab elulisele situatsioonile .
    Tuleb selgitada, kas on olemas selle normi koosseisu tunnused, kas see norm on kohaldatav? Tuleb selgitada vastavalt asjaoludele ja koos teiste normidega.
    Õiguslik tagajärg – selleni viib asjaolude analüüd jne. Asjaoludest tulenevalt, mis saab olla õiguslik tagajärg?

  • Tõlgendamine


    See teenib seaduse rakendamise eesmärki. Selleks, et osata seadust õigesti tõlgendada, siis ...
    Tõlgenduslikud vaidlused – kuidas 1 või tesiest normist aru saada, kas ta. Tõlgendamine on eelkõige seaduse mõtte väljaselgitamine. TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes:
    Grammatiline tõlgendamine – sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne , on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid . (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki.
    Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord . Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada.
    Teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83
    Ajalooline tõlgendamine – abistav. Kui seadusesse on tehtud muudatus , siis tuleb vaadata, kas seaduse sissu taheti muuta, või ainult sõnastust mugavamaks muuta.
  • Analoogia


    Seotud tõlgendamisega. Selleg aon tegemist siis, kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada. Kuida samal ajal see probleemi lahendus peaks olema õiguslik. Äärmiselt oluline on see, et (TsüS § 4 Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.) tuleb vaadata, kas on üldse tegemist õigusliku probleemiga? Kõigepealt tuleb kõrvale jätta need olukorrad, situatsioonid, millel ei olegi üldse õiguslikku probleemi. Analoogia tuleb siis mängu, kui „seaduses on auk“, kui on olemas eluline asjaolu, millesse tuleks õiguslikult sekkuda, kuid õigusnormi, mis seda reguleeriks, pole. See võib olla sisi mitteettenägelikkuse tõttu, eksimus jne). 1. Ei peaks olema ja ei ole; 2. Analoogia – ei ole olemas, aga peaks olemas. Sellisel juhul saab kasutada sarnaseid sätteid või õiguse ülsideid põhimõtteid.
    Seaduse analoogia – rakendatakse sarnast kronkreetset normi või seaduse üldist põhimõtet.
    Õiguse analoogia – rakendatakse õiguse üldiseid põhimõtteid.
    Analoogia tuleb kasutusele võtta siis, kui leida, et õiguslikult on vaja sekkuda, kuid normi, mis aluseks võtta, pole. Kohtul on siin küllaltki suur hinnanguruum (kas see on siis tõesti viga, et normi pole, või seda normi ei peakski olema, õiguslikult ei tulekski sekkuda).

    ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA:


    Tsüsi 4 esiest paragrahvi
    Rakendusseadusest pgf 2 ja 11
    Köhleri õpikust lk 1-27, va 15-18.

  • Füüsilised isikud


  • Füüsiliste isikute õigusvõime


    (Alates §7)
    Isik e tsiviilõiguse subjekt . Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse „füüsiline isik“, et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti.
    Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime.
    Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on põhimõtteline võimalus olla igasuguste tsiviilkohustuste kandja jne.. Õigusvõime näitab PÕHIMÕTTELIST võimalust. Tegelikus elus on inimestel erinevad õigused ja kohustused. Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (Surma täpne aeg võib olla täpselt väga tähtis, kuid enamasti mitte).
  • Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine


    Teovõime on võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, neid muuta ja lõpetada e võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid . Kõik see toimub läbi tehingute ja seetõttu on mõiste nii väljendatud (TsüS § 8 (1)). Teovõime kohta öelda ei saa, sest teovõime sõltub iseseisval omandamisel ja tehingute tegemisel. See sõltub kas füüsiline isik saab oma tegudest aru või mitte.
    Sõltub:
    Vanusest – 18 a (vastsündind ja täiskasvanud pole samasugused)
    Vaimsest tervisest.
    Tuleb lähtuda sellest, kui otsime vastus sellele, et kes on teovõimelised, siis täielikult teovõimelised on reeglina alates 18 eluaastast. Ja piiratud teovõimega on need,kes on alla 18 aasta vanused või vaimselt haiged ja kes ei suuda iseseisvalt oma tegude täähendusest aru saada ja oma tegusid juhtida.
    Täielik teovõime
    15-18 (vt §9)
    Piiratud teovõime
    0-6– teovõime on selle grupi sees piiratud
    7-18
    15-18
    NB!!! EI ole olemas teovõimetust!
    See, kui sul on piiratud teovõime, siis see on objektiivne hinnang.
    TsüS §8 (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
    (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
    2 etappi :
    Kas ta on üldse või mitte
    Kui on piiratud teovõimega, siis tuleb selgeks teha selle piiratuse ulatus! NB! Eksamil tuleb vastata nii ühepoolsete kui mitmepoolsete lepingute kohta!

    2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing

    Teovõime mahu järgi võib inimesed jaotada kolmeks:
    alla 7
    7-18
    Täisealised, aga vaimne haigus on teovõime piiramise põhjuseks.

    2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing

    Nende teovõime võid öelda on kõige enam piiratud. Kui me vaatame tehinguid kõigi 3 grupi sees, siis tuleb eristada ühe- ja mitmepoolseid tehinguid.
    Ühepoolseid tehinguid ei või alla 7 aastased üldse teha (nt testament). Juhul kui ta seda teeb, siis on need tühised.
    Ka mitmepoolseid tehinguid ei tohi alla 7aastane teha ei iseseisvalt ega seadusliku esindaja nõusolekuga.
    Siin on aga kaks erandit:
    Alla 7 aastane laps võib teha tehingu rahada, mis on talle antud vabaks kasutamiseks (kas siis tema seadusliku esindaja poolt või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul).
    Ta võib teha tehingu rahaga, mis on antud kindlaks otstarbeks (kas siis tema seadusliku esindaja poolt või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul)

    2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud

    Ühepoolsed: võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga (vanemad või määratud eestkostja)
    Mitmepoolsed: Põhireegel on selles, et nad võivad tehinguid (eelkõige lepinguid) ainult siis teha, kui seaduslik esindaja on eelneval nõus. Kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis see tehing on hõljuvalt kehtetu , st et seaduslik esindaja võib selle heaks kiita. Või siis alaealine ise, kui ta on täisealiseks saanud. Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on? § 11 tulenev teisele poolele võimalus – teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt , et kas ta soovib seda heaks kiita (teha ettepanek). Kui ta selle heaks kiidab, siis on korras. Kui ei, siis ta muutub kehtetuks. Kui ta aga 2 nädala jooskul ei vasta, siis pole ta tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib ka võtta oma tahteavalduse tagasi (hõljumise ajal), aga ainult siis, kui ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et lepingu teine pool on alaealine. Vaidluse lahendamisel tuleb alati arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt).
    Kolm erandit:
    taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut ( analoogne alla 7 aastaste erandiga)
    kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37 Tsiviilõiguse üldosa #38 Tsiviilõiguse üldosa #39 Tsiviilõiguse üldosa #40 Tsiviilõiguse üldosa #41 Tsiviilõiguse üldosa #42 Tsiviilõiguse üldosa #43 Tsiviilõiguse üldosa #44 Tsiviilõiguse üldosa #45 Tsiviilõiguse üldosa #46 Tsiviilõiguse üldosa #47 Tsiviilõiguse üldosa #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 473 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    kaasusest, tsiivilõiguse üldosa, õigusnorm, õigusnormid, otsuse langetamisel, avalik õigus, era, eraõiguses, avalikus õiguses, skandinaavia süsteem, institutsiooniline süsteem, hagid, varalised suhted, isiklikud suhted, tsiviilõigus, tekkis küsimus, skandinaavia, pärimisõigus, eelnevad seadused, kaubandusõigus, dualism, unitarism, õiguse allikas, kohtupraktika, territoriaalne kehtimine, ajaline kehtimine, rakendusseadus, õiguslik tagajärg, tõlgenduslikud vaidlused, grammatiline tõlgendamine, seadusandja ülesandeks, teleoloogiline tõlgendamine, äärmiselt oluline, analoogia, seaduse analoogia, õiguse analoogia, õigusvõime, teovõime, vanusest, teovõimelised, kingituse vastuvõtmine, ühepoolsed, mitmepoolsed, kingituse vastuvõtmine, põhiline reegel, mitte unustada, otsuse võimest, otsusevõime, isiku elukoht, tsiviilõiguslikult, peamine mõte, erandi mõte, 1 raskus, sihtvara teooria, orgaaniline teooria, õigustehniline mõiste, õigusvõime, ülduse õigusvõimega, õguse, äriseadus, usaldusühing, usaldusosanik, osaühing, osadeks, aktsiaselts, akstiad, tulundusühistu, peamine seadus, peamine seadus, avaldamis, loakord, täisühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, mittetulundusühing, põhikiri, äriühingutel, juhtorganid, aktsiaselts, volinike koosolek, nt erakondades, sihtasutus, liikmel, likvideerimise perioodi, tsiviilõiguse subjektid, subjektiivsed õigused, ostjal, valdamine, eeelkõige, õiguslik tähendus, õiguslik tähendus, pg 56, päraldis, pg 56, asja loodusviljad, tsiviilõigussuhte puhul, tsiviilõigussuhe, mõlemal poolel, enamikel juhtudel, isikute ring, omandiõigused, kasutuseõigused, patendi, nõudeõigus, kujundusõigused, hõivamisõigus, olnud või, probleemi lahendamiseks, vastuväited teostamise, edasilükkav vastuväide, muud õigustoimingud, nt keegi, üldine õigusjärglus, teostamine, võs pg6, rikkimise tagajärjel, tsüss 140, hädaseisundiga, tehingu mõiste, nt testament, kahepoolsed lepingud, teingu puhul, üldreegel, taheavaldus, kumb, vaikimisel, tahteavaldus, notariaalne tõestamine, vormi puhul, erand, aktseptant, ofert, ofert, aktsept, aktsept, muudatustega aktsept, lk 93, tehingu kehtetus, tühistamise õigus, kujundusõigus, 1poolt, sellise olukorraga, pg 104, käsutustehing, võimatu tingimus, tsüs 115, esindatav, esindus, esindus, esindusõigus, volituse puhul, tsüs 128, 131 mõte, tühistamiseks, üldkasutatav sõna, 146, pg 163, tsüviilkohustused, tsiv objektid

    Sisukord

    • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
    • ÜLDOSA
    • PEREKONNAÕIGUS
    • ASJAÕIGUS
    • PÄRIMISÕIGUS
    • VÕLAÕIGUS
    • Kaubandusõigus
    • Tsiviilõiguse
    • Rahvusvaheline
    • § 2. Tsiviilõiguse allikad
    • Kohtupraktika
    • Ajaline kehtimine
    • Üldreegel
    • Ainult füüsiliste isikute
    • Ainult juriidiliste isikute
    • Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide
    • Kodanikud ja välismaalased
    • Tuleb leida õige(d) norm(id)
    • Õiguslik tagajärg
    • Grammatiline tõlgendamine
    • Süstemaatiline tõlgendamine
    • Teleoloogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine
    • Füüsilised isikud
    • Õigusvõime
    • NB!!! EI ole olemas teovõimetust!
    • erandit
    • Juriidilised isikud
    • Esemed
    • Ettevõtte
    • § 49. Asja mõiste
    • Õiguslik tähendus
    • Kasutuseelis
    • § 63. Kulutused
    • Subjekiivne tsiviilõigus
    • Subjektiivne õigus
    • Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati
    • Vastuväide
    • Juriidiline fakt
    • Tsüs 38
    • Tehingute üldiseloomustus
    • Leping ja selle sõlmimine
    • Dispositiivsuse
    • Tehingu kehteus
    •  jagu
    • Tehingu tühistamine
    • § 90. Tehingu tühistamise mõiste
    • § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
    • § 92. Eksimus
    •  Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. 
    •  Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui
    • § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
    • § 94. Pettus
    •  Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. 
    • § 95. Teatamiskohustus
    • § 96. Ähvardus ja vägivald
    •  Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on
    •  tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
    •  ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
    • § 97. Raskete asjaolude ärakasutamine
    • § 98. Tühistamise kord
    • § 99. Tühistamise tähtajad
    •  Tehingu võib tühistada
    • § 100. Tehingu kinnitamine
    • § 101. Kahju hüvitamine
    • Tehing on tehtud olulise
    •  Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, 
    • Ähvardus 
    •  teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks
    • Tingimuslikud tehingud
    • Esindus
    • Tähtaeg ja tähtpäev
    • Tähtaeg
    • Tähtpäev
    • Hagi aegumine

    Teemad

    • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
    • Eraõigus ja avalik õigus
    • Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses
    • Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks
    • Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi
    • Teised maad
    • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
    • Võrdlus (lihtusutatud)
    • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
    • Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt
    • Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest
    • Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus
    • omand
    • eraõigus
    • Tsiviilõiguse alilkad
    • Lepingupoolte kohustused
    • Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
    • Tsiviilõiguse kehtivus
    • territoriaalne kehtimine
    • Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku
    • üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus
    • kehtivus isikute suhtes
    • Tsiviilõiguse rakendamine
    • Tõlgendamine
    • Analoogia
    • TsüS § 4
    • ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA
    • Füüsilised isikud
    • Füüsiliste isikute õigusvõime
    • Alates §7)
    • Füüsilise isku
    • tsiviilõiguse
    • subjekti
    • teovõime
    • Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine
    • Täisealise isiku piiratud
    • teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru
    • saada või neid juhtida
    • ulatuses, milles talle eestkostja on määratud
    • Piiratud teovõimega isiku tehing
    • Alla 7 aastaste alaealiste tehing
    • 7-18 aastaste alaealiste tehingud
    • eelnevat
    • hõljuvalt kehtetu
    • Piiratud teovõimega täisealiste tehingud
    • Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud
    • § 100, lõik kaks!!!!!!
    • Otsuse võime
    • hõljuvalt tühine
    • mitte nii nagu alaealiste puhul)
    • Elukoht
    • Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine
    • Teadmata kadunud isik
    • Surnuks tunnistamine
    • erandit
    • tuvastamisest
    • Teise teema kohta õppematerjal
    • Juriidilised isikud
    • Juriidilise isiku mõiste
    • juriidilise isku õigusvõime ja teovõime
    • Juriidilise isiku liigid
    • Eraõiguslikud juriidilised isikud
    • ammendatavalt
    • Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud
    • käiva seaduse
    • avalikkuse huvides
    • Juriidilise isiku asutamine
    • Avaldamis-normatiivne süsteem
    • Loakord
    • juriidilise isiku nimi ja asukoht
    • Juriidilise isku juhtumine
    • juhtimise organid
    • Juriidilise isiku esindamine
    • Vastutus
    • Juriidiline isik on alati omanik
    • Juriidilise isiku lõppemine
    • Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord
    • Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine
    • KIRJANDUS
    • Esemed
    • Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
    • Eseme mõiste
    • Asjad kui esemed
    • Asja mõiste
    • Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata
    • Asjade liigid
    • Asja osad
    • Asja päraldised
    • Kasu, koormised ja kulutused
    • Kasu
    • Koormised ja kulutused
    • Eseme (asja) väärtus
    • Subjekiivne tsiviilõigus
    • Tsiviilõigussuhe
    • Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid
    • subjektiivne tsiviilõigus
    • Nõuded ja vastuväited
    • subjektiivsest õigust
    • Juriidiline kohustus
    • Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine
    • Juriidilise fakti mõitse ja liigitus
    • Subjektiivse õiguse tekkimine
    • Subjektiivse õiguse muutumine
    • Subjektiivse õiguse lõppemine
    • Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse
    • Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted
    • Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid
    • Hädakaitse, -seisund, omaabi
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Omaabi
    • Õppematerjal
    • Tehingute üldiseloomustus
    • Tehingu mõiste ja liigid
    • suur osa tehingutest on
    • lepingud)
    • Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid
    • Tahe ja tahteavaldus
    • Tahteavalduse liigid
    • Tahteavalduse tegemine
    • Tehingu tõlgendamine
    • Tehingu vorm
    • Leping ja selle sõlmimine
    • Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid
    • lepingu vabaduse põhimõte
    • Ofert
    • Oferdi mõiste ja tegemine
    • siduv
    • Oferdi lõppemine
    • Aktsept
    • Aktsepti mõiste ja viisid
    • Täienduste ja muudatustega aktsept
    • Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg
    • Tehingu kehteus
    • Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg
    • Tühine tehing
    • Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
    • Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega
    • Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
    • Muud tehingu tühisuse alused
    • Tühise tehingu kinnitamine
    • Tühistatav tehing
    • Tühistamise mõiste ja alused
    •  jagu
    • Eksimus
    • Pettus
    • Ähvardus ja vägivald
    • kompromisskokkulepetel!
    • Raskete asjaolude ärakasutamine
    • Tühistamise kord
    • õigust lõpetavad tähtajad
    • Kinnitamine
    • Tingimuslikud tehingud
    • Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
    • Hõljumisaeg
    • Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus
    • Õppematerjal
    • Esindus
    • Esinduse mõiste ja liigid
    • Esindusõigus ja volitus
    • volitus
    • Majandus- või kutsetegevuses tegutseva
    • isiku esindamise erisused
    • prokuura
    • Esinduse lõppemine
    • Esindusõiguseta isiku tegevus
    • Esindaja kohustuste rikkumine
    • Tähtaeg ja tähtpäev
    • Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
    • tähtpäeva kulgemine ja lõpp
    • Hagi aegumine
    • Hagi aegumise mõiste
    • Hagi aegumise tähtajad
    • Hagi aegumise kulgemise katkemine
    • hagi aegumise kulgemise peatumine

    Kommentaarid (7)

    erks12 profiilipilt
    pekgam@hot.ee Vilipp: Segane ja vigane materjal, aga praktiline
    01:06 15-05-2014
    tauno365 profiilipilt
    tauno365: Väga kasulik materjal!
    20:29 20-09-2012
    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: oli paljuski abiks :)
    22:33 13-02-2018


    Sarnased materjalid

    102
    docx
    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    22
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !