Tsiviilõiguse üldosa (7)

5 HEA

Esitatud küsimused

  • Milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha ?
  • Kuidas koostatud ?
  • Mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema ?
  • Kes on kaupmees ?
  • Mis on kaubandustehingud ?
  • Mis on kaubanduserindus ?
  • Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla ?
  • Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks ?
  • Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on ?
  • Mis tähtsus elukoht tsiviilõiguse jaoks on ?
  • Kaua ära olnud, et kahelda, et kas ta enam elus on. § 17. Mis on siis see piisav aega on ?
  • Kuidas seda 5 aastat arvutatakse ?
  • Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse ?
  • Mis on juriidiline isik ?
  • Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks ?
  • Kui füüs isikul ?
  • Kuidas ta suhteb kolmandate isikutega ?
  • Mida? Tsüs pg42/4 ?
  • Mis asjad on need muud hüved ?
  • Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks ?
  • Kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste ?
  • Mille kaugu ettevõtja tegutseb. Mis see siis on ?
  • Mis asjad kuuluvad kokku ?
  • Kusagilt mujalt. Asjaõigus pg 72 lg 4 ?
  • Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu ?
  • Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks ?
  • Mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad ?
  • Kuidas see lõppeda saaks ?
  • Kuid kui need on juba täidetud, siis ei saa ka blbla ?
  • Millal ületatakse piire ?
  • Kui tahteavaldus. Pg. ?
  • Mis siis saab, kui vormi ei ole järgitud ?
  • Kui tühine tehting on täidetud siis kes mida kellelt nõuda saab ?
  • Millal on ekimus oluline ?
  • Kuidagi erinev pg 92 lh 3 punkt 3 ?
  • Millal see seda on ?
  • Kui tehing ei ole täidetud ja 1 isik tühistab. Kes siis peaks kotusse minema ?
  • Millal esindust kastuatakse ?
  • Mis on ssesuhte aluseks. Mis see esindus siis üldse on ?
  • Mis siis saab. Kui rikutakse, mis siis saab ?
  • Kuigi oleks ka saanud kallimalt,vist ?
  • Mis ajast algab rikkumine ?
  • Mis see hagi on ?
 
Säutsu twitteris

09.02.2009

Paul Varul
Õppetöö korraldus:  loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad 
seminarid, so u 2 märtsi nädalast. 
Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on 
tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. 
Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada 
kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see 
ongi siis  eksam ). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. 
Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!!
Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt 
aineprogrammist!
tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA!
abistav  tähendus : helmut  köhler – tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. 
+iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt. 
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
1.1. Eraõigus  ja avalik õigus
Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. 
Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult 
tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!)
Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud 
viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. 
Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on 
moraali-/ tavanormid . Pole mõtet küsida,  kumb tähtsam on.  Kuid kui tavanorme rikutakse, siis 
riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme 
järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad 
teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus 
peab siiski obj õigusele vastama. 
Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse. 
Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks:
Avalik õigus  - 
Eraõigus 
Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on olemas ka 
seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha? 
Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi:
Huviteooria  – avalik õigus on see, mis lähtud ( rooma ) riigi huvist (nt maksude 
kogumine,  karistamine , valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab 
üksikisiku kasu(nt  pärandamine , abiellumine ). 
Subjektiteooria  – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt 
üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. 
Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju 
omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus
Meetod – selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole 
keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse 
üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see 
lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud.  (karistusõiguses on 
keelatud see, mis on keelatud :P).  (samuti on levunud eksiarvamus, et lubatud on see, 
mis pole keelatud! :D) See on tähtis erinevus avaliku ja eraõiguse vahel. 
Teised maad
Mitte kõikides süsteemides ei jaotata õigust era- ja avalikulks õiguseks. Näiteid erinevates 
süsteemides:
Anglo - Ameerika e Common Law õigussüsteem – selles süsteemis ei pöörata erilist 
tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele. 
Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem – süstematiseeritud.

97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37 Tsiviilõiguse üldosa #38 Tsiviilõiguse üldosa #39 Tsiviilõiguse üldosa #40 Tsiviilõiguse üldosa #41 Tsiviilõiguse üldosa #42 Tsiviilõiguse üldosa #43 Tsiviilõiguse üldosa #44 Tsiviilõiguse üldosa #45 Tsiviilõiguse üldosa #46 Tsiviilõiguse üldosa #47 Tsiviilõiguse üldosa #48
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
473 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juura juura Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

kaasusest, tsiivilõiguse üldosa, õigusnorm, õigusnormid, otsuse langetamisel, avalik õigus, era, eraõiguses, avalikus õiguses, skandinaavia süsteem, institutsiooniline süsteem, hagid, varalised suhted, isiklikud suhted, tsiviilõigus, tekkis küsimus, skandinaavia, pärimisõigus, eelnevad seadused, kaubandusõigus, dualism, unitarism, õiguse allikas, kohtupraktika, territoriaalne kehtimine, ajaline kehtimine, rakendusseadus, õiguslik tagajärg, tõlgenduslikud vaidlused, grammatiline tõlgendamine, seadusandja ülesandeks, teleoloogiline tõlgendamine, äärmiselt oluline, analoogia, seaduse analoogia, õiguse analoogia, õigusvõime, teovõime, vanusest, teovõimelised, kingituse vastuvõtmine, ühepoolsed, mitmepoolsed, kingituse vastuvõtmine, põhiline reegel, mitte unustada, otsuse võimest, otsusevõime, isiku elukoht, tsiviilõiguslikult, peamine mõte, erandi mõte, 1 raskus, sihtvara teooria, orgaaniline teooria, õigustehniline mõiste, õigusvõime, ülduse õigusvõimega, õguse, äriseadus, usaldusühing, usaldusosanik, osaühing, osadeks, aktsiaselts, akstiad, tulundusühistu, peamine seadus, peamine seadus, avaldamis, loakord, täisühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, mittetulundusühing, põhikiri, äriühingutel, juhtorganid, aktsiaselts, volinike koosolek, nt erakondades, sihtasutus, liikmel, likvideerimise perioodi, tsiviilõiguse subjektid, subjektiivsed õigused, ostjal, valdamine, eeelkõige, õiguslik tähendus, õiguslik tähendus, pg 56, päraldis, pg 56, asja loodusviljad, tsiviilõigussuhte puhul, tsiviilõigussuhe, mõlemal poolel, enamikel juhtudel, isikute ring, omandiõigused, kasutuseõigused, patendi, nõudeõigus, kujundusõigused, hõivamisõigus, olnud või, probleemi lahendamiseks, vastuväited teostamise, edasilükkav vastuväide, muud õigustoimingud, nt keegi, üldine õigusjärglus, teostamine, võs pg6, rikkimise tagajärjel, tsüss 140, hädaseisundiga, tehingu mõiste, nt testament, kahepoolsed lepingud, teingu puhul, üldreegel, taheavaldus, kumb, vaikimisel, tahteavaldus, notariaalne tõestamine, vormi puhul, erand, aktseptant, ofert, ofert, aktsept, aktsept, muudatustega aktsept, lk 93, tehingu kehtetus, tühistamise õigus, kujundusõigus, 1poolt, sellise olukorraga, pg 104, käsutustehing, võimatu tingimus, tsüs 115, esindatav, esindus, esindus, esindusõigus, volituse puhul, tsüs 128, 131 mõte, tühistamiseks, üldkasutatav sõna, 146, pg 163, tsüviilkohustused, tsiv objektid

Sisukord

  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
  • ÜLDOSA
  • PEREKONNAÕIGUS
  • ASJAÕIGUS
  • PÄRIMISÕIGUS
  • VÕLAÕIGUS
  • Kaubandusõigus
  • Tsiviilõiguse
  • Rahvusvaheline
  • § 2. Tsiviilõiguse allikad
  • Kohtupraktika
  • Ajaline kehtimine
  • Üldreegel
  • Ainult füüsiliste isikute
  • Ainult juriidiliste isikute
  • Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide
  • Kodanikud ja välismaalased
  • Tuleb leida õige(d) norm(id)
  • Õiguslik tagajärg
  • Grammatiline tõlgendamine
  • Süstemaatiline tõlgendamine
  • Teleoloogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Füüsilised isikud
  • Õigusvõime
  • NB!!! EI ole olemas teovõimetust!
  • erandit
  • Juriidilised isikud
  • Esemed
  • Ettevõtte
  • § 49. Asja mõiste
  • Õiguslik tähendus
  • Kasutuseelis
  • § 63. Kulutused
  • Subjekiivne tsiviilõigus
  • Subjektiivne õigus
  • Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati
  • Vastuväide
  • Juriidiline fakt
  • Tsüs 38
  • Tehingute üldiseloomustus
  • Leping ja selle sõlmimine
  • Dispositiivsuse
  • Tehingu kehteus
  •  jagu
  • Tehingu tühistamine
  • § 90. Tehingu tühistamise mõiste
  • § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
  • § 92. Eksimus
  •  Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. 
  •  Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui
  • § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
  • § 94. Pettus
  •  Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. 
  • § 95. Teatamiskohustus
  • § 96. Ähvardus ja vägivald
  •  Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on
  •  tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
  •  ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
  • § 97. Raskete asjaolude ärakasutamine
  • § 98. Tühistamise kord
  • § 99. Tühistamise tähtajad
  •  Tehingu võib tühistada
  • § 100. Tehingu kinnitamine
  • § 101. Kahju hüvitamine
  • Tehing on tehtud olulise
  •  Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, 
  • Ähvardus 
  •  teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks
  • Tingimuslikud tehingud
  • Esindus
  • Tähtaeg ja tähtpäev
  • Tähtaeg
  • Tähtpäev
  • Hagi aegumine

Teemad

  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste
  • Eraõigus ja avalik õigus
  • Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses
  • Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks
  • Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi
  • Teised maad
  • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem
  • Võrdlus (lihtusutatud)
  • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
  • Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt
  • Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest
  • Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus
  • omand
  • eraõigus
  • Tsiviilõiguse alilkad
  • Lepingupoolte kohustused
  • Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
  • Tsiviilõiguse kehtivus
  • territoriaalne kehtimine
  • Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku
  • üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus
  • kehtivus isikute suhtes
  • Tsiviilõiguse rakendamine
  • Tõlgendamine
  • Analoogia
  • TsüS § 4
  • ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA
  • Füüsilised isikud
  • Füüsiliste isikute õigusvõime
  • Alates §7)
  • Füüsilise isku
  • tsiviilõiguse
  • subjekti
  • teovõime
  • Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine
  • Täisealise isiku piiratud
  • teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru
  • saada või neid juhtida
  • ulatuses, milles talle eestkostja on määratud
  • Piiratud teovõimega isiku tehing
  • Alla 7 aastaste alaealiste tehing
  • 7-18 aastaste alaealiste tehingud
  • eelnevat
  • hõljuvalt kehtetu
  • Piiratud teovõimega täisealiste tehingud
  • Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud
  • § 100, lõik kaks!!!!!!
  • Otsuse võime
  • hõljuvalt tühine
  • mitte nii nagu alaealiste puhul)
  • Elukoht
  • Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine
  • Teadmata kadunud isik
  • Surnuks tunnistamine
  • erandit
  • tuvastamisest
  • Teise teema kohta õppematerjal
  • Juriidilised isikud
  • Juriidilise isiku mõiste
  • juriidilise isku õigusvõime ja teovõime
  • Juriidilise isiku liigid
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud
  • ammendatavalt
  • Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud
  • käiva seaduse
  • avalikkuse huvides
  • Juriidilise isiku asutamine
  • Avaldamis-normatiivne süsteem
  • Loakord
  • juriidilise isiku nimi ja asukoht
  • Juriidilise isku juhtumine
  • juhtimise organid
  • Juriidilise isiku esindamine
  • Vastutus
  • Juriidiline isik on alati omanik
  • Juriidilise isiku lõppemine
  • Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord
  • Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine
  • KIRJANDUS
  • Esemed
  • Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses
  • Eseme mõiste
  • Asjad kui esemed
  • Asja mõiste
  • Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata
  • Asjade liigid
  • Asja osad
  • Asja päraldised
  • Kasu, koormised ja kulutused
  • Kasu
  • Koormised ja kulutused
  • Eseme (asja) väärtus
  • Subjekiivne tsiviilõigus
  • Tsiviilõigussuhe
  • Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid
  • subjektiivne tsiviilõigus
  • Nõuded ja vastuväited
  • subjektiivsest õigust
  • Juriidiline kohustus
  • Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine
  • Juriidilise fakti mõitse ja liigitus
  • Subjektiivse õiguse tekkimine
  • Subjektiivse õiguse muutumine
  • Subjektiivse õiguse lõppemine
  • Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse
  • Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted
  • Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid
  • Hädakaitse, -seisund, omaabi
  • Hädakaitse
  • Hädaseisund
  • Omaabi
  • Õppematerjal
  • Tehingute üldiseloomustus
  • Tehingu mõiste ja liigid
  • suur osa tehingutest on
  • lepingud)
  • Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid
  • Tahe ja tahteavaldus
  • Tahteavalduse liigid
  • Tahteavalduse tegemine
  • Tehingu tõlgendamine
  • Tehingu vorm
  • Leping ja selle sõlmimine
  • Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid
  • lepingu vabaduse põhimõte
  • Ofert
  • Oferdi mõiste ja tegemine
  • siduv
  • Oferdi lõppemine
  • Aktsept
  • Aktsepti mõiste ja viisid
  • Täienduste ja muudatustega aktsept
  • Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg
  • Tehingu kehteus
  • Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg
  • Tühine tehing
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega
  • Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega
  • Muud tehingu tühisuse alused
  • Tühise tehingu kinnitamine
  • Tühistatav tehing
  • Tühistamise mõiste ja alused
  •  jagu
  • Eksimus
  • Pettus
  • Ähvardus ja vägivald
  • kompromisskokkulepetel!
  • Raskete asjaolude ärakasutamine
  • Tühistamise kord
  • õigust lõpetavad tähtajad
  • Kinnitamine
  • Tingimuslikud tehingud
  • Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
  • Hõljumisaeg
  • Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus
  • Õppematerjal
  • Esindus
  • Esinduse mõiste ja liigid
  • Esindusõigus ja volitus
  • volitus
  • Majandus- või kutsetegevuses tegutseva
  • isiku esindamise erisused
  • prokuura
  • Esinduse lõppemine
  • Esindusõiguseta isiku tegevus
  • Esindaja kohustuste rikkumine
  • Tähtaeg ja tähtpäev
  • Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses
  • tähtpäeva kulgemine ja lõpp
  • Hagi aegumine
  • Hagi aegumise mõiste
  • Hagi aegumise tähtajad
  • Hagi aegumise kulgemise katkemine
  • hagi aegumise kulgemise peatumine

Kommentaarid (7)


pekgam@hot.ee Vilipp: Segane ja vigane materjal, aga praktiline
01:06 15-05-2014

tauno365: Väga kasulik materjal!
20:29 20-09-2012

Agnessaa: oli paljuski abiks :)
22:33 13-02-2018


Sarnased materjalid

102
docx
114
docx
54
doc
50
docx
56
doc
45
doc
37
odt
22
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto