fy 355 Matr. 123456 L 50 B 18 IPE400 IPE450 HEA320 HEB260 G kg/m 66.3 77.6 97.6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN* ...
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalid...
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid........................................
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumi...
Mustmetalltoodete eksport ja import Eestis Liisu Tool Mustmetalltooted Töödeldud toormaterjal Metallkonstruktsiooni Masinaehitusdetailid Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad
Peale seda anti esimene SOS-signaal ning lasti taevasse signaalrakett. Päästepaadid mahutasid 986 inimest, kuid polnud pea ühtki paati, mis startisid maksimum arv inimstega. Ükski laev polnud piisavalt lähedal, et jõuda õnnetuspaigale enne laeva uppumist. Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene päästepaat leiti 58 miili (~93 kilomeetri) kauguselt uppimispaigast, aurik Carpathia poolt. The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele
Selleks tehakse näiteks puidust vorm, kaetakse see kõvendiga segatud vedela vaigu kihiga, pannakse peale kiht klaasriiet, seejärel järgmine kiht vaiku, jällegi klaasriiet jne, kuni saavutatakse paras paksus. Tootel lastakse kõveneda ja võetakse siis vormi küljest lahti. Klasplastid on väga tugevad, sitked ja vastupidavad. Nad ei roosteta ja on palju kergemad kui teraskonstruktsioonid, kuigi tugevuselt neile palju alla ei jää. Klaasplastidest valmistatakse auto-, lennuki- ja laevakeresid, suuri vedelikureservuaare jms. Neist on valmistatud isegi püssitorusid. 13. Milliste lihtsamate meetoditega saab plastmasse määrata? Põletusproov, Pürolüüsiproov, Lahustuvusproov 14. Millised on plastmasside töötlemise võtted? Valamine. Kuna mõned plastmassid on väga viskoossed, on neid parem valada surve all
Kõige lähemal olev laev RMS Carpathia oli 93 km kaugusel ning oleks Titanicuni jõudnud 4 tunniga. Kell 2 oli vesi tõusnud C-tekini ja laeva vöör oli vajunud vee alla. 2.05 kui viimane päästepaat lahkus, õnnistas orkester laeva. Pärast viimase päästepaadi lahkumist tõusis laeva ahter 45° nurga alla ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei. Inimesed kartsid, et nende paadid uputavad suured inimmassid
Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas? * Käsipesulas pestakse autol kõik pinnad - alumised servad, rattad/...
· vajaduse korral sujuv üleminek Euroopa normidele ilma, et sellega kaasneks põhimõttelisi muudatusi ehituskonstruktsioonide projekteeri- mise ja valmistamise ning ehitustööde teostamise nuete osas. EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3
ehitustehnoloogia ja betoonitehnoloogia arenguid, mis on kõrghoonete ehitamise viinud sellise tasemeni nagu ta praegu on. http://www.ejse.org/Archives/Fulltext/200101/01/20010101.htm 26.11.2007 6. Ehitustehnoloogia ajalugu. Kõrghooned Pildimaterjali 20. sajandi alguse ehitustehnoloogiast Empire State Building'i ehituse näitel. http://www.nypl.org/research/chss/spe/art/photo/hinex/empire/empire.html 24.11.2007 7. Ehitustehnoloogia ajalugu. Teraskonstruktsioonid. Teraskonstruktsioonide ajalugu 1906-2006. Tähtsamad ehitised: tornid, hooned, sillad ja nende ehitamisel kasutatud meetodid, konstruktsioonilahendused. http://www.steelconstruction.org/CenturyOfSuccess 26.11.2007 8. Ehitustehnoloogia ajalugu. Puitkarkass. Annab ülevaate vanade puitkarkass majade ehitustehnoloogiast USAs. Vigadest nende ehitamisel ja nende lagunemise põhjustest. http://www.thepreservationchannel.com/discover/history.aspx 25.11.2007 9. Ehitustehnoloogia ajalugu
Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähtea...
EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS 1993-1-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 1993-1-3 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-3: Külmpainutatud õhukesed profiilid ja profiilplekk EVS 1993-1-4 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda p...
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
element on monteeritud "A" tähe kujulisena [IEV] • V-mast /V-tower/, AΠ-mast jne ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 32 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.2 ÕHULIINI MASTIDE PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Projekteerida tuleb vastavalt Eesti ehituskonstruktsioonide projekteeri- misnormidele (EPN) (s.h EPN 3 − Teraskonstruktsioonid, osa 3.1: Tornid ja mastid) kooskõlas eespool nimetatud standardite ja eeskirjadega. EPN-d koostatakse (alustati 1992. a) vastavate euroeeskirjade (Eurocode) alusel. Kuni EPN-de järkjärgulise valmimiseni vōib kasutada vastavaid N Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
(tingitud veetaseme muutusest) NaCl kontsentratsiooni mõju terase korrosiooni kiirusele: 4-5% juures on kiirus kõige suurem. Legeerivate lisandite mõju korrosioonikindlusele atmodfääris (graafik): Vase sisaldus süsinikterases tõstab oluliselt korrosioonikindlust atmosfääris; Nikli lisand ei mõju nii hästi kui vask, üle 3% niklit ei ole otstarvekas terasesse sisse viia; Atmosfääris on välja töötatud ilmastikukindlad ehitusterased-COR- tüüpi terased; kui teraskonstruktsioonid on värvitud või polümeerkattega ja katte sisse tekivad praod, auk, siis nendest läheb vesi pindade vahele ja korrosiooni kiirus on tunduvalt suurem, kui ilma katteta; ükski roostevaba teras ei ole püsiv kloriidiooni toimele; kui õhu relatiivne niiskus on 30% ja suurem, tõuseb järsult süsinikteraste korrosioonikiirus. Põhi mõjuasi on SO 2 ja kui lisaks on veel tahm (C- osakesed) - SO2 - diiselkütustest, tehased jne, väävliühendid; Põletamine - temperatuuri tõusuga
kui temperatuuri äkiliste muutustega kaasneb niiskuse kondenseerumine. Niiskust esineb rohkem merevedudel, mis eeldab saadetiste niiskuskindlat pakkimist. Kui laev on võtnud laadungi pardale talvel külmas piirkonnas asuvas sadamas ja suundub reisile üle sooja mere, soojenevad laeva teraskonstruktsioonid kokkupuutel sooja mereveega kii- resti sama temperatuurini, kuid last soojeneb palju aeglasemalt. Last on seega külmem kui seda 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 167 ümbritsev temperatuur ja lasti pinnale kondenseerub veeaur ehk last “higistab”. Selline olukord on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
