50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mepl
Õppematerjali autor
3)Ookeanisäng (abyssal plain). Maailmamere sügav osa, hõlmab üle 2/3 ookeanide pindalalst. Enamjaolt lauge, kuid võib esineda mäestikke ja sügavaid orge (süvikuid, oceanic trench) Soolsuseks S nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiühiku kohta, mida klassikaliselt väljendatakse promillides ().Tänapäeval on üle mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt mõõdetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu abil määratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss. Summaarse soojusvoo Q läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana: Q = Q -Frad -Qaur -Qkont -Qsad +Q jõed (3.4) kus Q on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm), Frad ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste
slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini.
Aurumine sõltub temperatuurist, päikesekiirte kaldenurgast ja tuultest, õhuniiskusest, pinnase omadustest. 4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama
kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Hävineb ja uueneb, ookeanide Tekib pidevalt juurde keskahelikes vahevöö ülaosast sukeldus- ehk tõusnud sulakivi tardumisel. subduktsioonivööndites. Sukeldumine vahevöösse Saab Ei saa
Veehoidlad EI OLE JÄRVED, vaid rikutud jõeosad. Jõgede paisutamisel tekkinud, hüdroenergia saamiseks, laevateede pikendamiseks, niisutuseks ja joogiveeks, puhkemajanduseks.Neil on sageli suur pidaala, kuid väike sügavus (v.a endises jõesängis).Veetaseme kõikumine mõjub elustikule halvasti. Elupaikadelt jõgede ja järvede vahepealsed.Piklikus on kõige järvelisem paisueelne osa, ümarad on peaaegu täiesti järve moodi. Põhjaveed- maa all puudub vagus, temperatuur ühtlane, hapnikku vähe. HÜDROBIOLOOGIDE TÖÖMEETODID JA VAHENDID a)kvalitatiivsed (vanuseline ja liigiline koosseis) b)kvantitatiivsed (arvukuse, biomassi või energiahulga hindamine kindlalt pindalalt või ruumalast) Kohtamus: kui paljudes proovides esineb (% kõigi proovide arvust). Batomeeter- tööriist pelagiaalis vee ja planktoni kogumiseks. Planktonvõrk. Traal Bentaalis- põhjaammutid, põhjaloomade kahv, sõel ja purgid. Hüdrobioloogia ajaloost: Teaduse tähenduses alles 19
Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele. Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele. Mangroovi peetakse bioomide hulka kuuluvaks. Padur on soojalembeliste taimedega madal rannikuala?*** Vesi on kõigis organismides ning kõik keemilised protsessid toimuvad vesikeskkonnas. Vee erisoojus on 1 cal =4, 17 J, mis tõstab 1 grammi vee soojust 1 kraadi ( C ) võrra. Kividel on erisoojus 0,83 kraadi ning temperatuur tõuseb 5 kraadi. Vees elavatel organismidel pole suuri kohastumusi, sest veetemperatuur kõigub vähe. Vee tihedus on max puhta vee puhul 1000 kg kuupmeetri kohta. See saavutatakse +4 kraadi juures. Temperatuuri tõustes vee tihedus väheneb. Null kraadi on vee külmumistemperatuur, see on suure tähtsusega nendes ökosüsteemides, kus vesi jäätub. Sügisene veetsirkulatsioon - veekiht jahtub 4 kraadini ning vajub sügavamale ja pressib kergema kihi ülesse
vastu panna ja kinnituda) Veesammas on kogu oma ulatuses tugevasti tsoneeritud ehk veesammas jagatakse ülevalt alla: kuni 200m piisavalt päiksevalgust, et primaarid saaksid fotosünteesida epipelagiaalne ehk eufootiline tsoon (Ookeanis 100-200m ja rannikuala 1-50m erinevad madalamatest kihtidest tugevasti) 1000m allpool praktiliselt sellist valgust ei ole, mida me saaks hoomata (afootiline tsoon) Nende vahele jääb düsfootiline tsoon Stratifikatsioon ehk kihistumine temperatuuri järgi. Mida sügavamad on kihid, seda stabiilsemad nad on. Mida pindmises kihis oleme, seda muutuvamad. Muutuvad vastavalt aastaajale. Front Erinevate omadustega veemasside kokkupuute koht. 11.02.14 Kliimamuutused Kliima ei ole kunagi olnud muutumatu. Kliimamuutuste mastaap on olnud erinev. Lõuna-ookean on kõige suurema mõjuga kliimamuutustele, sest on kõige suurem. Temperatuur on kõige olulisem kliimamuutuste juures
Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees. Märkimata ei saa jätta biootilisi faktoreid, ärasöömist loomade poolt (grazing) ja konkurentsi liikide 1 vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid