3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM 1.1 Upwelling’u definitsioon Upwelling ehk süvaveekerge (ingl. keelest, up – ülespoole, well – tulvama) – süvakihtidest pärineva külma vee tõus (ookeani) mere pinnakihtidesse [4]. Süvaveekerke piirkonnad on piiratud alad, kuid tõusnud veed ning nende mõju okeanograafilistele tingimustele võib levida sadadele kilomeetritele. Süvaveekerke vastandnähtus – downwelling on pealisvete sügavusse sukeldumine. Mõlemad protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need nähtused piki mandrite läänerannikut. Upwelling ja downwelling on ühe ja sama nähtuse erinevad arenemisasted, reaalsuses toimub järjepidev vete tõusu ja sukeldumise vaheldumise protsess, st upwelling’u downwelling’uga asendamine. Selle nähtuse tulemusena tulevad süvaveed ookeani pinnale, pealisveed lähevad aga sügavusesse
veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Joonis 10. Joonis 11. Rannikuäärne ´upwelling` ja ´downwelling` Maatuule korral puhutakse pinnakihi vesi ära ja selle tahajärjel tõuseb vesi põhjast pinnale. (a Upwelling) Meretuultega on protsess vastupidine. (b Downwelling). Joonis 11. Joonis 12. Pinnavee vajumise ja ´vahepealse`ning süvavee tõusmise alad ehk upwellingu alad. Märkimisväärsed upwellingu alad on mandrite lääneranikul, ekvaatori alal ning Anktartika
annaabi.ee 
