Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga. Aine tahkumisel vabaneb soojushulk, sest siseenergia vabaneb. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka,mis kulub 1kg aine sulamiseks. Vee ruumala on tahkena suurem kui vedelana. Q=c*m*(t°2-t°1) Q=soojushulk c=erisoojus ...
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks
SULAMINE JA TAHKUMINE Hanna Parv 9.B VKK Sulamine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Sulamistemperatuur · Kulub energia · Suureneb siseenergi potensiaalne komponent. · Aineosakesed liiguvad ühest kohast teise. Tahkumine · Aine üleminek vedelast olekus tahkesse. · Sulamise pöördprotsess. · Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. · Vabaneb soojushulk · Temperatuur ei muutu. Sulamissoojus · Valem lambda = Q/m · Ühik 1J/kg · Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamisel või tahkumisel. Näited · Tahkumine talvel vee jäätumine jääkristallide ja lumehelvest tekke. · Sulamine Kevadel jää ja lume sulamine vee tekke. Kasutatud allikad · https://sisu.ut.ee/dev/soojus/sulamine-ja-tahkumine · 9. klassi füüsika õpik Tänan kuulamast
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass)
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin
KORDAMISKÜSIMUSED JA ÜLESANDED Aine ehitus. Aine erinevates olekutes. Difusioon. Aurumine ja kondenseerumine. Sulamine ja tahkumine. Sublimatsioon. Deformatsioon. Vedelik. Tahkis. Energia. Soojusülekanne. Rõhk. 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril 235 ºC on 0,0719 g/cm3.
Aegkond Ajastu Geoloog sünd Taimed Loomad Ürgeoon 3mljr a tagasi Maakoore tekkimine, - prokarüootsed, heterotroofid, tahkumine lagundavad vees orgaanilisi aineid Agueoon 2,5mljrd Mandrite jäätumine, I fotosüneesivad I päristuumsed, I hulkraksed kliima karmistumine I prokarüoodid rakkude jagunemisviisid ja
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile · kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J · on aine sulamissoojus J/kg · m on aine mass kg Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (G) null, kuna toimub kasv aine entroopias ja entalpias. Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui
Amorfsete ainete puhul on aga sisehõõrdumise mõiste olemas, nad on suure sisehõõrdeteguriga vedelikud. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus ja siirdetemperatuur Siirdesoojuseks nim soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur on temperatuur, mis vastab antud faasisiirdele antud aine korral. Sõltuv rõhust. Sulamine ja tahkumine Sulamise korral on tegemist tahkest faasist vedeliku faasi ning tahkumise korral on tegemist üleminukuga vedelast faasist tahkesse faasi. Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sulamisel toimub neeldumine, mille käigus läheb energia molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks ning neeldumine toimub sulamisel, mõlemad toimuvad samal temperatuuril ning seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks.
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE . Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / k...
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg ...
Sulamine ja tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale
1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7
Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine – aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine – aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemin e
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem
teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest
Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7
Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi
soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J.
(kristallstruktuur) · Monokristall - terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. · Polükristall - keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. · Faas - mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevaelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q
siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu
Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4. suletub süsteemis soojus...
muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. · Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat.
Positiivne-juhul kui ületatakse osakeste vahelist vastastikmõju. Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Nt sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Sublimatsioon(tahke aine aurustumine) ja härmatumine. Siirdetemperatuur-on selline temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, aga madalamal teises faasis. Temperatuur sõltub rõhust. Kolmikpunkt-antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid 3 faasi on tasakaalus.
Kuidas võimalik muuta sisenergiat.? Mehaanilise töö ja soojusülekande abil. Soojushulga arvutamine Q=cmt Q-soojushulk J c-erisoojus J/kgC m-mass kg t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t Erisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra. Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre.
Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks
Viies tase Milline on gaasi ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TAHKE VEDELIK TAHKE GAAS VEDELIK TAHKE Aine olekud sulamine aurustumine JÄÄ VESI VEEAUR tahkumine kondenseerumine Agregaatolekute iseloomustus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg
· Kineetiline energia energia mida omavad liikuvad kehad · Potentsiaalne energia vastastikumõjus olevate kehade energia · Mehaaniline energia potentsiaalne energia + kineetiline energia · Lainevõnkumise levimine ruumis · Siseenergiamoodustub aineosakeste kineetilisest energiast ja osakeste sidemete potentsiaalsest energiast. · Sulamine sulamiseks on tarvis anda ainele energiat, aine neelab energiat. · Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindp...
Tahkised Evelyn Ohtla VPG 10.B Tahkised Tahkised ehk tahked kehad on ained, mis omavad kindlat kuju. Tahkise staatika Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Kuigi tahkistes osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva Tahkise dünaamika Newtoni 2. seadus: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Inimkeeli: Keha liigub täpselt nii palju kui palju talle on rakendatud jõudu, ning
sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre. Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21
10.8. Leia keha materjali erisoojus, kui 5 kg 5 kcal soojuse andmisel kasvas selle temperatuur 2K võrra. Millise aine või milliste ainete segu see võiks olla? A British Thermal Unit (BTU) is the amount of heat energy needed to raise the temperature of one pound of water by one degree F. 1 BTU = 1 055,05585 J= .......cal 9I füüsika (10) 8.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Sulamissoojus ja aurustumissoojus (keemissoojus) Lk.39-48 1. Milline agregaatolekute muutus on sulamine? 2. Milline agregaatolekute muutus on tahkumine? 3. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi tahkub ja jää sulab? 4. Milline agregaatolekute muutus on aurustumine? 5. Milline agregaatolekute muutus on kondenseerumine? 6. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi keeb normaalrõhul? 7. Mis on keemine
vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub sisehõõre ja difusioon (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele) Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21. Kirjelda keemisprotsessi ja kuidas keemistemperatuur sõltub õhurõhust
võib see laeva jätta seisma pikaks ajaks. KAHJUDE ÄRAHOIDMISEKS ENNE LAADIMIST Kuna tsement on keskkonnatundlik last, siis tuleb seda käsitleda erilise hoolega. Tsementi peab hoidma kuivas, puhtas ning veekindlas ruumis, vastasel juhul võib esineda järgmisi probleeme: · Tsemendi kõvastumine, kui ta saab niiskust või vett · Tsemendi saastumine eelnevate veoste jääkidega TSEMENDI TAHKUMINE On väga oluline, et lastiruumid oleks täiesti kuivad laadimiseks. Samuti on väga tähtis, et oleks kontrollitud kõik ventiilid ja pilsivee süsteemid. Mittetöötavad süsteemid võivad põhjustavad vedeliku sattumise tsemendini ning see omakorda tsemendi tahkumise. Lisaks tuleb teha laevale ultrahelitest, et kontrollida kas luugid on ikka ilmastikukindlad. Ultraheli test säästab palju aega,
13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited
13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited
Kehade soojenemine ja jahtumine Kuidas leida keha temperatuuri muutu? Keha temperatuuri muudu leimiseks tuleb keha(ahju) lõpptemperatuurist lahutada algtemp. Mis sõltub kehale kandunud soojushulgast? Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule kandunud soojushulgast, keha massist ja keha ainest. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kandume, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Aine erisoorjus=soojushulk:kehamass*temperatuuri muut ehk c=Q:m(t2-t1) Sulamine ja tahkumine Miks aine sulamisel kulub energiat? Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab.
Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13
Keha soojenemine või jahtumine Soojushulk Q J soojusülekandel Kehamass m Kg Q=cm(t2t1) Temp. Muut. t2t1 C Aine erisoojus C J/kg C Kristallilise aine sulamine või tahkumine Soojushulk Q J Keha mass m Kg Aine sulamissoojus J/kg Q= m Vedeliku aurumine ja keemine Soojushulk Q J
(ülesande tekstis (mida lahenduses esinev sõna) kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=m JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE
Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine, kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on veehulk 1m³ õhus.
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
